Anuta keel (0)

Anuta keel
1. Anuta keel
2. Austroneesia hõimkond, Kesk-Ida Austroneesia keelkond , Ida-Austroneesia keelkond, Okeaania keeled, Kesk-Ida-Okeaania keeled, Kaug-Okeaania keeled, Vaikse ookeani keskosa keeled, Ida-fidzi-polüneesia keeled, Polüneesia keeled. (1)
3. Keelt räägitakse Anuta saarel, vähesel määral ka Tikopia saarel.
4. 270 kõnelejat. (1999 andmetel) Keel on väljasuremis ohus. (1)
5. Numbrid 1-10:

tai

rua

toru

pa

nima

ono

pitu

varu

iva

puangapuru

6. Kaashäälikud: p, t, k, b, d, g

Helitud kaashäälikud: p, t, k

’v’ ja ’w’ ei ole eristatavad häälikud. Tavaliselt hääldatakse mõlemat kui helisevat ’v’-i. Sellist häälikut nagu ’f’ ei esine. (2)

Huvitav fakt anuuta keele puhul on selle väike konsonantite hulk: ainult 8 foneemiga anuta keel on seega üheste väheste maailma elavate keelte seas sellise eripäraga.

Väike hulk kaashäälikud on ilmselt foneemilise koondamise tulemus(ühinemine ja ärakaotamine), mis kõrvaldas kõik kolm hääldavat frikatiivi, samamoodi ka külghäälikud ja kõrisulghäälikud algsest polüneesia keelest. Täpsemalt rääkides, anuuta keeles on /p/ ja /f/ muutunud /p/-ks ning /t/ ja /s/ on muutunud /t/-ks. Lisaks on /r/ ja /l/ muutunud lihtsalt /r/-ks. Kõrisulghäälikud ja /h/ on muutunud nulliks, samamoodi ka /s/ mõnel juhul. Algne polüneesia keele /w/ on anuuta keeles muutunud /v/-ks(keele ainuke frikatiiv). (3)

Täishäälikud: a, aa, e, ee, i, ii, o, oo, u, uu (2)

Anuuta keele vokaalsüsteem on normaalse suuruga, koosnedes viiest põhivokaalist ja nende pikematest vastetest. (3)

Hääliku pikkusest oleneb sõna tähendus.

Näide. ’ matua ’ tähendab abikaasat(mees/tähtis/peamine), aga ’maatua’ tähendab vana või vana inimest ning ’maatuaa’ tähendab vanemat.

Üks tähtis probleem kõnes on õigesti mõistmine, kas rõhutatakse silpi või kasutatakse lihtsalt pikemalt silpi. Enamus kontekstis sellel küll vahel pole, sest lause sees saadakse mõttest aru.

Üheks eripäraks on kõnekeeles, eriti kiires ja tormakas, rõhuta vokaalide ära jätmine. Kui täishäälik on sõna keskel, võib juhtuda, et hääldatakse hoopis 2 konsonanti kõrvuti ja täishäälik ei kõla. Näiteks. ’momoe’ ( magada ) on tihti hääldatud kui ’mmoe’. Rõhuta täishäälikud sõna lõpus jäetakse lihtsalt ära ja sõne lõpebki kaashäälikuga. (2)

Isikulised asesõnad:

Ainsus

Duaalsus

Mitmus

1

Au

Kau

Ekslusiivne

Inklusiivne (kaasa arvatud)

Ekslusiivne

Inklusiivne (kaasa arvatud)

Maaua

Ma

Tauua

Ta

Matou

Matou

Tatou

Tou

2

Koe

Ke

Korua

Koru

Kotou

Kotou

3

Ia

Ei

Na

Naaua

Na

Natou

Natou

Kui asesõna on lauses üksi, kasutatakse abisõna ’ko’.

Näide. „Mea koi ai?“ (Kes seal on?) ning vastus oleks „Ko au“ (See olen mina). (2)

Tegusõnad:

Anuta keeles on lisaks lõpmatu plussi (infinite plus ) ajavormile veel ka 4 järgmist vormi:

lõpmatus- ’ke’

tulevik- ’ka’

olevik- ’e’

minevik - ’ne’

täisminevik- ’ku’

Tegusõna

Tõlge

Mitmus

Kai

sööma

Kakai

Karanga

rääkima

Kararanga

Moe

magama

momoe/moeraki

Nopo

elama

istuma

nonopo/noporaki

Tu

seisma

Turaki

(2)

Nimisõnad:

Nimisõnadel on mõnetigi ühist isikuliste asesõnadega. Kui nimisõna on alus, kasutatakse tema ees abisõna ’ko’. Nimisõnale järgneb ajatähis ja tegusõna. Kui nimisõna on sihitis, kasutatakse ees abisõna ’ki’ või ’i’. Abisõna ’o’ kasutatakse juhul, kui tahakse väljendada omastamist.

Nimisõnade vorm ei muutu kui tahetakse väljendada mitmust või ainsust. Kasutatakse numbrit eelnevate artiklite abil.

Esemete hulka väljendatakse aga hoopis eelartikliga.

Näide. Ainsus – ’te’ („the“), mitmus – ’nga’ („the“) või harvemini kasutatud ’e’ („a) või ’ni’ („some“).

Anuta keeles kasutatakse üldnimede ees peaaegu alati artiklit . (2)

Omadussõnad:

Omadussõnu kasutatakse kas kohe peale nimisõna, millele nad omaduse annavad või nad esinevad kui öeldis-omadussõna, mida võib lugeda ka kui tegusõnaks („to become“/“to be“)

Näide. Te tangata rerei – „the good man“ „hea mees“

Te tangata e rerei – „The man is good“ „mees on hea“ (2)

Määrsõnad:

Määrsõnu kasutatakse tegusõnade järel muutes tegusõnade tähendust. Tavaliselt saab tegusõnu muuta määrsõnades lisades kausatiivse eesliite.

Näide. Nopo pakarerei – „Sit properly“ „Istu korralikult“

Kau iroa pakarerei – „I know (it) well“ – „ma tean seda hästi“ (2)

Rõhk

Rõhk langeb enamasti anuuta keeles esimesele silbile. Eirates vokaalide eemaldamist ja muid sarnaseid protsesse, saab anuuta keele silpide struktuuri kokku võtta järgmiselt: (C)V(:) (3)

Sõnade järjekord

Sõnade järjekord anuuta keeles on pigem paindlik kuigi domineerib subjekt -tegusõna-objekt süsteem. Samamoodi võib kohata ka patsient -tegusõna- agent süsteemi. (3)

Numbrid:

Numbrite puhul kasutatakse aja tähistamiseks abisõnu numbri ees. Oleviku puhul kasutatakse ’e’, tuleviku puhul ’ka’, mineviku puhul ’ne’ ja täismineviku puhul ’ku’. Anuutalased kasutavad kümnendsüsteemi esemeid/objekte loendades. Numbrid 1-10ni kirjutatakse nii nagu kirjas. Peale 10 kasutatakse tavaliselt erinevaid liiteid. Kümnendite puhul kasutatakse eesliidet ’pua’.

Näide. 20 – ’pua rua’

Kümnendite kordarvude puhul kasutatakse peale kümendit sõna ’maa’ ja seejärel numbrit ise.

Näide. 13- ’puangapuru maa toru’ (2)

7. Keelenäide:

Na tamana ne karanga atu ko ia ke aru o kake i te niu. Te niu nei, maatea nga manumanu i ei. Nga roo ata mo nga morokau. Na tamana ne piipia ki nga manumanu ke naatou taa matea ko Motikitiki. Ko ia ne kake i te niu. Ne oko atu ki te poi niu. Nga manumanu ne o mai o uuti te tino o Motikitiki. Nga manumanu ne taa matea e Motikitiki. Nga roo ata mo nga morokau. Ko ia ne tori ipo te poi niu. Ko ia ne ipo ki raro. Ne au mo nga niu ki na tamana. (3)

Tema ise käskis tal minna ronida kookosepuu otsa. Selle kookosepuu peal oli mitu looma. Termiidid ja sajajalgsed. Tema isa tahtis, et loomad tapaksid Motikitiki. Ta ronis kookosepuu otsa. Ta ulatus kookose poole. Loomad lähenesid Motikitiki kehale, et seda hammustada. Motikitiki tappis loomad. Termiidid ja sajajalgsed. Ta korjas kookose. Ta laskus alla. Ta tuli isa juurde kookostega.

Huvitavat:

Enamus raamatust pärinevad andmed on saadud ajavahemikul veebruar 1972- märts 1973, kui raamatu autor Richard Feinberg ise Anuta saare peal elas.

Anuta keelt on enam mõjutanud Tikopia, kes on tema lähim lõunanaaber (umbes 75miili). Põlvkondade vältel on need sarnased kultuurid segunenud, mistõttu on tekkinud elanike vahel vastastikune mõistmine. Sellegipoolest on tikopianlastel rohkem raskusi anuutalaste keele mõistmisega kui vastupidi. Sellele on lihtne selgitus – anuta keel on raskem ning keerukam kui tikopia keel. Põhjus võib olla ka kahe saare ebavõrdses suuruses. Tikopia on kordades suurem kui Anuta saar ning sama on ka keelt kõnelevate inimeste arvuga. Neid arve võrreldes peabki üks anuutalane elu jooksul rohkemate tikopialastega suhtlema, vastupidi see aga ei kehti.

Sisserändamisel on nende kahe keele segunemisel samuti suur mõju. Umbes 12 anuutalast rändab Tikopia saarele sisse ning ei pruugi kõnes ega kultuuris mõju avaldada, kuna moodustavad nii väikese osa. Samas kui 12 tikopialase emmigreerumise korral võime märgata nende mõju pisemas anuutalaste keskkonnas. Põlvkondade jooksul ongi anuutalased harjunud tikopia keeles pärit sõnade või väljenditega ning lõpuks need ka kasutusele võtnud. (2)

Üks vahva video Anuta saarest , mis tutvustab anuutalasi ning sealset elu(inglise keeles): http://www.youtube.com/watch?v=rkDAC9UgNeE

Kasutatud kirjandus:

http://www.ethnologue.com/language/aud

http://www.academia.edu/696418/The_Anutan_Language_Reconsidered_Lexicon_and_Grammar_of_a_Polynesian_Outlier_Volume_1

http://www.omniglot.com/writing/anutan.ht m