10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
atukiisu
Õppematerjali autor
* migratsioon rahvastikuränne * sisemigratsioon rändamine ühe riigi piires. Maalt linna või vastupidi * välismigratsioon rändamine ühest riigist teise * integratsioon ehk lõiming rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade, ja eesmärkide baasil, näiteks Euroopa, sotsiaalne, rahvuslik integratsioon; integratsiooni tulemusel moodustub sidus tervik, mille osad (rahvastikugrupid, riigid) säilitavad oma eripära * Kommunikatsioon ehk suhtlemine informatsiooni vahetamine suhtlemise teel * massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk massikommunikatsiooni (TV-d, ajalehti, raadiot ja internetti) kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest * interaktiivne kommunikatsioon suhtlusviis, mille puhul infotarbijal on võimalik valida infot ja selle alusel reageerida/vastata, avaldada arvamust saadud teabe kohta; peamine vahend on internet
1. Mida tähendab ühiskonna sotsiaalne struktuur, sotsiaalne kihistumine? Sotsiaalne struktuur – rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel Sotsiaalne kihistumine - ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel 2. Milliste tunnuste alusel jaotatakse rahvastikku? Rahvus, sugu, rass, haridustase, jõukus, perekonna suurus 3. Selgitage järgmised mõisted: demograafia, rahvastiku iive, rahvus, rahvas, leibkond, tööjõud, mitmekultuuriline ühiskond, lõiming Demograafia – uurib rahvastiku struktuuri, suurenemist või vähenemist ning liikumist Rahvastiku iive – rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja kirjakeelel Rahvas – alaliselt riigi territooriumil, mingil maa-alal elav elanikkond Leibkond – ühise eelarvega ühist majapidamist omavad koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla omavahel sugulased Tööjõud – riigi aktiivn
rahvuslik ja religioosne diskremineerimine enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt on enamus erasektor ehk tulundussektor ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine hõive, tööhõive rahvastiku hõimatus tööga; hõivatu vastand on töötu identiteet ühiskonna-või kogukonna liikmete vaimne ühtekuuluvustunne interaktiivne kommunikatsioon suhtlusviis, mille puhul infotarbijal on võimalik valida infot ja selle alusel reageerida/vastata, avaldada arvamust seedud teabe kohta; interaktiivsa kommunikatsiooni peamine vahend on internet kodanik inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakonsus; kodaniku õigused ja vabadused sätestatakse põhiseaduses kodanikualgatus inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks
kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal moraalinormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted. Õigus riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum, seaduses kirja pandud. Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus. Tema kodu, perekond, usk, sõprussidemed jne. Massimeediumid ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel. Tööleping sõlmitakse tööandja ja töövõtja vahel, lepingusse märgitakse töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused. Tööturu osapooled tääandja ja töövõtja. Tööjõud ühiskonna tööealised ja töövõimelised inimesed. Ülalpeetav laps, õensionär või puudega tööealine inimene, kes ise palka ei teeni. Intergratsioon ehk lõiming rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine
moodustavad rahvakunst ja kirjandus, arhitektuur ja kujutav kunst, tähtpäevad ja pidutsused, viisakusreeglid, muusika ja palju-palju muud. Osa kultuuris esindatud väärtustest on lihtsalt üldtunnustatud põhimõtted- esimest liiki väärtused moodustuvad moraali, teised aga õiguse Eraelu-tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust. Siia kuuluvad kodu, perekond, vabadus pidada kinni oma usukommetest ning valida sõpruskonda, elukohta ja vaba aja veetmise viise. Suhtlemine ehk kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, mis seob ühiskonda-selle valdkonnad, paikkonnad, inimgrupid-tervikus Vahetu kommunikatsioon-läbi käisid tavaliselt ühe paikkonna inimesed. Tehnika arenedes muutus üha ulatuslikumaks teadete vahendatud levitamine. Massikmmunikatsioon ehk massisuhtlus on informatsiooni ühiskondliki korradus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele ehk massiauditooriumile. Iseloomulik on teadete kiire edastamine,avalikkus,kättesaadavid jne
- on sotsiaalne olend - on kogukondlik olend Mis on riik? - kas vabatahtlik või vägivaldne vorm nõrkade üle - ühiskondlik lepingu idee (18. saj J. J. Rousseau) (loomulikust vabadusest loobumine) - igas riigis peab olema kodanikuvabadused ja õigus osaleda riigivõimus Ühiselukorraldus on läinud keeruliseks Näiteks: Indiviidide, inimgruppide ja ühiskonna valdkondade vaheline tihe seos ning nendevaheline sõltumine Veelkord ühiskonnast Ühiskond on ... - kui süsteem, sest elutegevuse valdkonnad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos terviku - ühiskonna kõige olulisem valdkond on majandus - ühiskond koosneb sektoritest avalik, era- ja mittetulundussektor ÜHISKONNA sektorid AVALIK SEKTOR EHK I SEKTOR ERASEKTOR EHK TULUNDUSSEKTOR EHK II SEKTOR MITTETULUNDUSEKTOR EHK III SEKTOR ehk KODANIKUÜHISKOND (kodaniku algatusega seotud sektor) Ühiskond kui kodanikuühiskond - mittepoliitiline
o Kodanikuorganisatsioonid kontrollivad riigivõimu. (Miitingud, jäätmehoidlate vastu jne.) o ÜK-s levib ka kultuur. St. Et inimesed on paika pannud normid ja vaimsed väärtused. o Eraelu on inviidi isiklik elukorraldus. Sinna, ei saa keegi sekkuda omavoliliselt, kuid probleemide korral võib erasekroti inimesed abi paluda riigilt. Massikommunikatsioon totalitaarses ja demokraatlikus ÜK-s. Totalitaarses ühiskonnas Demokraatlikus ühiskonaas o Ajakirjandust kontrollib o Ajakirjandus on vaba võimupartei o Infoallikaid on palju o Lubatud on ainult 1-2 infoallikat o Teabe eest vastutab väljaandja o Ajakirjandus läbib tsensuuri o Võimu ja ametnike tegevus on o Võimude tegevus on avalikkuse kõigile teada eest varjatud o Kasutada tohib teiste riikide
Õigus riigivõimupoolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum Avalik elu ühiskonna osa kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja aktid Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus Kommunikatsioon . Kommunikatsioon suhtlemine . Massikommunikatsioon massisuhtlus , on informatsiooni ühiskondlik korraldus mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeediumiteks on ajalehed,ajakirjad , raadio ning TV. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti teel. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimuparei Infoallikaid on palju Lubatud on 12 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on Võimu tegevus on avalikuse eest varjatud avalik,läbipaistev Kasutada tohib teiste riikide Teiste riikide teabekanalite kasutamine on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid