Ühiskonna kihistus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Ühiskonna sotsiaalne kihistumine

Ühiskonna sotsiaalne kihistumine Kihituse mõiste Erinevad ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisti öeldes toimub ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Näiteks majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtusorientatsioonide, aga ka päritolu baasil kujunevad staatuskihid nagu eliit ja massi. Kihitus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimrühma kindlale positsioonile. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi, aastakümnete või -sadade jooksul. Vaid revolutsioonid toovad järske muutusi ühiskonna klassistruktuuri. Nüüdisajal ühiskonna üldine arengutempo kiireneb, tuues rohkem liikuvust ka kihistumusse. Teisiti väljendudes suureneb sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur.

Kodanikuühiskonna aluseks on inimeste eneste pealehakkamine ja algatus, mis on vaba riigipoolsest sunnist või reeglitest. Kolmanda sektori organisatsioonid ei tohi kasumit teenida. Kodanikuühiskonna ja riigi suhted · Mitmekesisuse hoidja · Täiendab parteide tegevust · Osaleb seaduseelnõude koostamises- mõjutab poliitikat · Kasvatab demokraatlikke väärtusi Ühiskonna sotsiaalne struktuur Kihistus - Majandusressursside alusel - Päritolu - Väärtushiinangud - Elustiil - Haridusnäitajad Iga inimrühm paigutatakse kindlale positsioonile. Enamasti on kihistumine seotud tänases ühiskonnas haridusnäitajatega. Sotsiaalne mobiilsus - Inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise - Kõrgklass  - Keskklass - Alamklass Sotsiaalse mobiilsuse takistajad - Päritolu - Haridus

Ühiskonnaõpetus

5

docx

Kokkuvõte:ühiskonna sektoritest, riigi institutsioonidest, klassidest ja staatustest.

Ühiskond 1. Ühiskonna sidusus Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peaist sektorit: a)Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused) b) Teine eks erasektor (eraettevõtted c) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumusele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning laias laastus kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna eujõu seisukohalt ongi oluline ,et suudetaks erinevusi tunnistada, tasakaalustada ja erinevatesse gruppidesse kuuluvaid inimesi lõimida. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. 2. Avalik ja erasektor Riik- avaliku sektori tähtsaim osa

Ühiskond

1

doc

12.kl Sp

Klassid ja staatused: jaotatakse klassideks majandusliku positsiooni alusel. Sotsiaalne klass- omandisuhe pole enam ainumäärav. Keskklass- teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni e staatust kui teised. Kõrge staatusega gruppe nim eliidiks v kõrgklassiks. Eliidist eristub mass, ka keskklass kuulub massi hulka naq tavainimesed. Kõige madalama sotsiaalse staatusega inimgruppi nim alamklassiks. Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse e teisiti öeldes-sotsiaalselt kihistunud. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi, aastakümnete v ­sadade jooksul. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste v tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Avalik sektor: tuumaks on riik, nendest eesmärkidest ja ülesannetest tulenevad ka riigi tunnused- Riik on alati seotud võimu teostamisega, riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu, riigi otsused vormistatakse

Ühiskonnaõpetus

6

docx

Ühiskonna sidusus

Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.  Esimene ehk avalik sektor (riigi-ja omavalitsusasutused) nt Eesti Energia  Teine ehk erasektor (eraettevõtted) tulu,töökohad,kasum nt: Grossi toidukaubad  Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja – ühendused) tulu pole eesmärk, eesmärgiks ühiskonna parandamine. Pluralism demokraatias- pluralism ehk vaadete rohkus on oluline demokraatias, sest siis on rohkem arvamusi ühe teema kohta ning suudetakse teha otsuseid mis meeldivad kõigile. Nt Eestis kooselu seaduse koostamisel oli vaja palju erinevaid vaatenurgaga inimesi. Erinevused suurte gruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning kogu ühiskonna arengut

Ühiskond

12

doc

Ühiskonna arvestus

regulaarselt aru parlamendis. · Infoühiskond ­ ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsuses ja igapäevaelus. · Postindustriaalne ühiskond ­ ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal on teenindussektoris. · Agraarühiskond ­ ühiskond, kes põllumajandus areneb kiiresti ja elanikest vähemalt 50% on hõivatud põllumajandusega. · Teadmusühiskond ­ ühiskond, kus majanduses ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi. (info oskuslik kasutamine)  - Eestis on infoühiskond, sest meil on info igalt poolt kättesaadav ­ loen uudiseid internetist, ID-kaardi kasutamine bussis, e-valimised, digiretseptid. Muutused ühiskonnas seoses postindustriaalse ühikonna tulekuga: 1. Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti ­ majandus ressursid hinnati ümber, tähtsaks muutus oskusteave. 2

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Ühiskonna konspekt/spikker

Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. 1) Esimene e. avalik sektor- riigi ja omavalitsusasutused 2) Teine e. erasektor- eraettevõtted 3)kolmas e. mittetulundussektor- kodanikeorganisatsioonid ja -ühendused. Ühiskonnale on isel. puralism e. mitmekesisus, mis paneb aluse kihistumusele e. ühiskonna sotsiaalsele struktuurile. tähtis on juhtida harmeeniliselt kõigi valdkondade arengut. AVALIKs. Montesquieu arvas, et võim võib viia sellekuritarvitamiseni. On vajalik et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldi ning kohus ja keskpank peavad olema sõltumatud neist mõlemast. Järelvalveinstitutsioonid nt. riigikontroll. Haldus-kindla obejkti või valdkonna igakülgne plaanipärane korraldamine. Avalik haldus- riigi ja omavalitsuste plaanipärane

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Ühiskonna töö materjal

ÜHISKONNA MÕISTE JA PÕHIKOMPONENDID: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Et mõista, kuidas ühiskond toimib ja areneb tuleb tunda ühiskonna ülesehitusest e.struktuuri. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene e. avalik sektor. Teine e. erasektor ja kolmas e. mittetulundussektor. Mitmekesisus e. pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused - võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet , on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut.

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)