Inimeste õigused, kohustused ja vabadused (2)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Konspekst

Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel on : 1) Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi. 2) Õigus süütuse presumptsioonile. 3) Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel. 4) Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine. 5) Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil on : 1) Korduva süüdimõistmise välistamine. 2) Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus. INIMESTE ÕIGUSED, VABADUSED & KOHUSTUSED Peamised inimõiguste dokumendid on : 1) Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948) 2) Euroopa inimõiguste konventsioon (1950) 3) Euroopa sotsiaalharta 4) Laste õiguste konventsioon (1954) Tähtsamad inimõigused on : 1) Õigus elule. 2) Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele. 3) Õigus korrakohasele õigusemõistmisele. 4) Õigus kaitsele julma ja alandava käitumise eest. 5) Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused on :

Ühiskonnaõpetus

1

doc

Kodanikud ja demokraatia

3. KODANIKUD JA DEMOKRAATIA Erakond ­ kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb selle kaudu pääsu võimule. Vasakpoolsed parteid ­ peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust; pooldavad sellist ühiskonda, kus lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes ei ole eriti suured; põhivastutus kodanike eest peaks lasuma riigil. Parempoolsed parteid ­ esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve; toimetuleku ja käekäigu eest peaks vastutama inimene ise; vabadus, konkurents ja õigus valikule igas eluvaldkonnas moodustavad parempoolsete peamised ideaalid. Tsentriparteid ­ parteid, mis mõnes küsimused kalduvad vasak ja mõnes parempoole. Rohelised ­ poliitika kujundamisel lähtuvad loodushoiu ja jätkusuutliku arengu põhimõtetest. Ühiskondlik massiliikumine ­ tekib tavaliselt vastusena kriisile mingi ulatusliku sotsiaalse grupi elus.

Ühiskonnaõpetus

5

doc

Erakonnad ja ametiühingud

Ühiskond §3.1-3.6 §3.1 Erakonnad ja ametiühingud. 1. Mis on erakond? Miks on erakondi vaja? Erakond ­ kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erakondi on vaja, et saaks esindatud erinevad inimeste huvid ning et kodanik saaks oma hääle ühiskonnas kuuldavaks teha. 2. Miks võib öelda, et mitmeparteilisus on demokraatia tunnus? Sest kui esindatud on vaid üks partei, siis tähendab see seda, et sul pole mingit valikuvõimalust ning nende poliitika on sulle pealesurutud. Mitu erinevat parteid tähendab seda, et on ka mitu erinevat ideoloogiat, mistõttu saavad esindatud erinevad ühiskondlikud huvid ning sul on valikuvabadus nende vahel valida. 3

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Kordamine ühiskonnaõpetuse KT-ks 9. klass

Kordamine ühiskonnaõpetuse KT-ks 1. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: · Kodu ja isiku puutumatus. · Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist. · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel: · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi. · Õigus süütuse preseptsioonile. · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel. · Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine. · Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil: · Korduva süüdimõistmise välistamine. · Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus. 2. Demokraatliku kohtupidamise põhimõtted: · Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse. · Seaduse ülimuslikk

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Parteide jaotus ja kodanikuõigused, kodakonsus

Kõik erakonnad ja nende liikmed on riigi poolt registreeritud. Parteisid jagatakse vasak- ja parempoolseteks, on olemas ka tsentriparteisid. Vasakpoolsed parteid peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. Vasakpoolsed pooldavad sellist ühiskonda, kus haridus, tervishoid, eluase, transport ja kultuur on kättesaadavad kõigile olenemata sissetulekust. (Keskerakond, SDE) Parempoolsed esindavad klassikaliselt jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve. Nende meelest peab iga inimene oma toimetuleku ja käekäigu eest vastutama ise. Parempoolsed kannavad oma nimes tavaliselt märksõnu konservatiivne, kristlik-demokraatlik või liberaalne.(IRL, reformierakond). Tsentristid on parteid, kes mõnes küsimuses kalduvad vasakule, mõnes paremale. (rohelised, rahvaliit) 2. Kodanikuühendused ja ametiühingud Tänapäeva demokraatlikus riigis pole klassikalised parteid ja ametiühingud, et osaleda avalikus elus

Ühiskonnaõpetus

15

doc

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI (Viimati uuendatud 1. mai 2005) I PEATÜKK: ÜHISKOND ­ INIMESTE KOOSELU VORM 1) Ühiskonna struktuur: Ühiskonna sektoreid: avalik sektor, erasektor, kolmas sektor, eraelu Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne 2) Mõisted: a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus ­ valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur ­ mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus ­ valdkond, kuhu kuuluvad seadused e

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Kohus

Alkoholi ebaseaduslik tootmine). Riigi ja kodaniku vahelisi konflikte lahendab halduskohus. Vabadus on üks peamisi inimõigusi, seepärast sätestab põhiseadus, millistel tingimustel on õigus võtta inimestelt vabadus. Samuti määratakse kindlaks vahistamise protseduur ja vahistatu õigused. 2) Kohtumõistmises osalejad: - kohtunik (õiguse mõistja) Kohtukohase protsessi põhimõtted KOHTUEELSES staadiumis - advokaat (kaitsja) - prokurör (süüdistaja) · Kodu ja isiku puutumatus

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Kõike mida vaja ühiskonnast

(kostja- kaitsja).Hagija(süüdistaja). Kriminaalkohus-seaduse rikkumine.(advokaat-prokurör/riigi süüdistaja). Halduskohus-riik on inimesega halb. Maa/linna/halduskohus-saab apelleerida- ringkonnakohtusse,riigikohus.Õiguskantsler-teostab seaduste järelvalvet,ÜL:Teha seaduslikku järelvalvet,lahendada väärhalduste juhtumeid. Erakond e. partei kujutab kindla struktuuri,liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ning taotleb pääsu võimule. Inimeste hääled otsustavad partei pääsu võimule. Partei,kel pole toetust,peab seadusega lahku minema. Kuulumine mõnda parteisse ei tohi olla takistatav. Mitmeparteilisus e. parteilist pluralismi peetakse demokraatias oluliseks.Eestis on 20 parteid,riigikogus aga 6 neist.Vasakpoolsed parteid(Keskerakond,sotsiaaldemokraadid,rohelised)peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust.Rikkamad maksavad rohkem makse.Parempoolsed(reformikad,Isamaa-,Res Publica liit(IRL)) esindavad

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (2)