KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED (3.0 EAP) 1. Sensoorse analüüsi (hindamise) mõiste 2. Sensoorse analüüsi rakendamisvõimalused 3. Toiduainete kvaliteedinäitajate grupid 4. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse nägemismeele abil 5. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse maitsmismeele abil 6. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse haistmismeele abil 7. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse kompimise teel 8. Toiduainetele omistatavad kvaliteedimärgid 9. Millisele tootele omistatakse "ristiku" ja "pääsukese" märk? Mis on selle märgi tootele omistamise eelduseks? 10
Assessor- iga sensoorses testis osalev isik Ekspert- isik, kes oma teadmiste või kogemuste baasil on kompetentne andma hinnangut temaga konsulteeritavates valdkondades. Paneel- Sensoorses testis osalema valitud assessorite grupp. Kvaliteet- toote või teenuste omaduste kogum, mis võimaldab rahuldada kindlaks määratud või eeldatavaid vajadusi. Retseptor- meele elundi spetsiifiline osa, mis reageerib erinevalt ärritajale. Taju- üksiku või mitme sensoorse ärritaja mõju teadvustamine Maitse- Kindlate lahustuvate ainetega esile kutsutud maitse aisting Kompimine- puute aisting, võime puudutamisega kindlaks teha toote kuju ja olekut Visioon- näemis aisting; välismaailma erinevuste tajumine sensoorseste muljete tulemusena, mis kutsutakse esile valuskiirte sattumisel silma. Tundlikkus ehk sensitiivsus- on võime kindlaks teha või eristada kvalitatsiivselt või kvantitatiivselt ühte või mitut ärritajat meeleelundite abil.
toiduohutuse eesmärgil; 2. ensüümide inaktiveerimine; 3. piima ja piimatoodete säilivusaja pikendamine; 4. piima ettevalmistamine järgnevate tehnoloogiliste operatsioonide läbiviimiseks; 5. piima füüsikalis-keemiliste omaduste muutmine valmistoote soovitud omaduste saavutamiseks; 6. bakterite arvu vähendamine, mis loob eeldused edasiseks töötlemiseks ja soodsa keskkonna soovitud mikrofloora arenguks. EESTIS LUBATUD KUUMTÖÖTLEMISE LIIGID: VÕTMEASPEKTID TOIDUAINETE TOOTMISE PROTSESSIDES, MIS NÕUAVAD KONTROLLI, ON: 1. Ostetud tooraine ja selle kasutamine koos vastava dokumentatsiooni- ja märkmetega; 2. Tootmisprotsesside dokumenteerimine ja registreerimine; 3. Mõõteriistade kalibreerimine ja õige kasutamine koos vastava dokumentatsiooni- ja märkmetega; 4. Uurimis- ja analüüsimeetodite dokumenteerimine ja saadud tulemuste registreerimine ja töötlus; 5. Protsessisiseste- ja lõpptoodete kaitse, s.t. nii
Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 E-kursuse Keskkonna analüüs" " materjalid Aine maht 3 EAP Siiri Velling Tartu Ülikool 2011 1 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Sisukord 1 Keskkonna analüüsi kasutusala ja vajalikkus .................................................. 3 1.1 Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse piirväärtused ... 4 1.2 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ........................................................... 6 1.3 Reostusnäitajad................................................................................................ 7 1.4 Analüüsimeetodi valik..................................................................................... 8 2 Proovid ja proovide võtmine .................................................................
Inimene ei kuule infraheli (alla 16 Hz) ega ultraheli (üle 20 000 Hz). Infraheli põhjustab valu kõrvas, väsimust, hirmu. Infraheli tekitavad loodusnähtused: äike, tuul, maavärin. Plahvatused. Ultraheli abil orienteeruvad nahkhiired ja delfiinid. Inimese kuulmine on hästi kohanenud helisagedusel 300-3500 Hz. Inimese kuulmisteravus sõltub inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaratavatel sagedustel. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse kahanemisega kuulmisteravus, rohkem probleeme kõrgete helide eristamisega. Väga tugevad helid (vali pauk, põhjakeeratud muusika diskoteegis) ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi. Kõrvas tekitab valu ~120 dB (detsibelline) heli. Kuulmiskahjustused võivad kujuneda juba 80-90 dB juures. 3. Maitsmine ja haistmine Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele
Eesti Toiduainetööstuse Liit koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ToiduaineteInstituudiga. Lisainformatsioon www.toiduliit.ee. Tootegrupid: piimatooted, lihatooted, kalatooted, pagaritooted, kondiitritooted, puu- ja köögiviljatooted, mittealkohoolsed joogid, alkohoolsed joogid jne. Osaleda on võimalik erinevates kategooriates: uued tooted, tooted tervisele, rahvuslikud tooted. Konkursi peavõitjad läbivad kaheastmelise hindamise ning neile omistatakse kuldmärk ja vastav nimetus: Eesti Parim Toiduaine, Eesti Parim Toit Tervisele või Eesti Parim Rahvuslik Toode. Hõbemärgi kandmise õiguse saavad tootegrupi (vt. lõigu algust) võitjad. EESTIS KASVATATUD Mida näitab? Toode on Eestis kasvatatud. Tegemist on kõrge kvaliteediga aiasaadustega. Kriteeriumid: • Toode peab vastama Euroopa standardi kõrgemate klasside nõuetele ja see omistatakse korraga üheks aastaks.Kes annab välja? Eesti Aiandusliit
Piima koostis Vesi- 87,3 % (85,5- 88,7%) Rasv- 3,9 % (2,4-5,5%) Rasvata kuivaine 8,8% (7,9%- 10,0%): *Valk- 3,25% *Laktoos- 4,6% *Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu) *Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning vereseerumi albumiin. Pimasuhkur e laktoos on piima spetsiifiline ja stabiilne süsivesikuline komponent. Laktoosi lähteaineks on vere laktoos. Vitamiinid ei teki piiman
Meditsiinis Seebi- ja pesuainete tootmisel Keraamikatööstuses Paberitööstuses Keemiatööstuses riidevärvide, pestitsiidide ja mitmete materjalide valmistamisel Soola tarbimine Soola tarbimisel kehtib tasakaalu põhimõte: mitte liiga palju ega mitte liiga vähe Soola vajalik kogus oleneb inimese kehakaalust, füüsilise töö raskusastmest, vanusest jne Keskmise inimese jaoks peetakse vajalikuks 3-5 g soola ööpäevas 1.2 Suhkur Suhkur on tänapäeva toiduainete turul üks ohtlikumaid aineid. Jutt on sahharoosist, valgest kristallsuhkrust, mis on saadud rafineerimise teel suhkruroost ja suhkrupeedimahlast, eemaldades sealt vitamiinid , mineraalid, proteiinid, kiudained, vee ja teised sünergilised elemendid.Valge suhkur on tööstuslikult toodetud kemikaal, mida looduses ei leidu ja seetõttu ei sobi selline aine inimesele tarbimiseks.Teised suhkrud, nagu fruktoos (puuviljades),
Kõik kommentaarid