......................................................10 4.1 Vana-Vene riigi teke .......................................................................11 4.2 Taani alaviikingite tegevus lõunapoolses piirkonnas ..................................12 4.3 Skandinaavlaste asustus Gröönimaal ....................................................13 4.4 Viikingite seos Ameerikaga ...............................................................14 4.5 Viikingid Eesti alal .........................................................................15 5 Snorri Sturluson ja viikingite uskumused .........................................................17 5.1 Viikingi müütide eelkäijad ................................................................17 6 Viikingite kunst ....................................................................................... 18 7 Viikingite mütoloogia ..................................................................
Mütoloogia on ka inspiratsiooniks kirjandusele, lavateostele ja filmidele. Punanahksed, möirgavad, pühendunud Jumalad olid kõik viikingite poolt armastatud. Kõiki neid võiks nimetada ühtselt Skandinaavia Jumalateks, kuid Põhjala (Norse) kõlab kui suur mühisev sõjatäkk. Mõttes võiks ju see nii jäädagi. (1.) Põhjala mütoloogia alla kuuluvad ka ülejäänud Skandinaavia alad, hõlmates endaga Taani ja Rootsi. Rootsi viikingid armastasid reisida enamasti ida aladel, Taan ja Norra viikingid enamasti lääne aladel. Rootsi viikingid käisid ka Soome aladel, kuid sinna väga ei kiputud, sealsete oma jumalate ja kommete tõttu. Island kuni 800 a ema võrdsustus ja ajas ise oma viikinite asju. (Joe, 2006) Üks asi mis neid kõiki ühendas oli ühine keel. Norse e Põhjala keel (nim. ka Norra keeleks).Teine ühine asi oli usk. Neid eristati erinevate Kuningriikide alusel, nagu Taani, Lääne-Gotland, Ida-
Ajalugu-Viikingid Küsimused: 1.Viikingite ühiskond 2.Viikingite tegevusalad, ränded, vallutused.3.Viikingite mütoloogia. Ristiusustamine.4.Slaavlaste päritolu, jagunemine.5.Vana-Vene riigi tekkimine.Seosed viikingitega.6.Ristiusustamine.7.Vana-Veneriigi lagunemine. Vastused: 1. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui
Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingite kultuur kestis ligikaudu 250 aastat 8. saj algusest kuni 11. saj. keskpaigani. Kultuuri alguseks peetakse Lindisfarne'i saare rüüstamist 793. aastal ja lõpuks Hastingsi lahingut aastal 1066. Röövkäikudele, mida hõlbustas 9. ja 10. saj. feodaalvõimu killustatus, tegi lõpu kuningavõimu tugevnemine Inglismaal ja Lääne- Euroopas 11. sajandil. Sõna "viiking" algupära pole kindel. See võis algselt tähendada ka inimesi Norra maakohast nimega Vik
või Norrast. Umbes 1200 aastat tagasi (8.-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja-Ameerikas. http://www.bbc.co.uk/schools/vikings/travel/travel3.shtml Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud. http://www.mnh.si.edu/vikings/start.h tml 1. Kuidas viikingid elasid? Viikingipered elasid Põhjamaades rannikukülades. Nad harisid põldu, kasvatasid karja, püüdsid kala, käisid jahil. Enamus toitu tehti teraviljast (leib, puder). Kasvatati ka köögivilju
Samaanitrumm kujutab maailam kõiksuse kolme korrust, taset.Need on maa-alune korrus, maa ja taevas.Samaanitrumm annab tiruaalse maagilise sise ja tekstile rütmi, on tähtis transi loomise vahend. Rituaalid on vajalikud ühenduse saamiseks vaimude ja teiste maailmadega, võimaldavad samaanil vaime endasse kogude, on alati seotud sõnmaagia ja samani varustusega, võivad s lisaks transile viia vahel teadvuse kaotamiseni. Viikingid Mõiste tuleneb muinasskandinaavia sõnast vik(,,laht"), st viiking on laheinimene. Elasid skandinaavia ja Jüüti ps-l; rootsi,norra,taani,islandi(laste)esivanemad. Saarlasi kutsuti ka läänemere viikingiteks. Vk.aeg kestis u. 800-1050. Tegel: loomakasvatus, kalapüük ja merepiraatlusega(rööviti laevu ja rannikualasid). Rajasid Vana-Vene riigi(Rjurik). Elati külades, suviti olid mehed meresõitudel, talvel ehitasid laevu. Viikingilaev oli väike, kerge ja hästi manööverdav, liikus purjede ja aerude abil, polid pööratavad ja mahavõetavad purjed
Samaanitrumm kujutab maailam kõiksuse kolme korrust, taset.Need on maa-alune korrus, maa ja taevas.Samaanitrumm annab tiruaalse maagilise sise ja tekstile rütmi, on tähtis transi loomise vahend. Rituaalid on vajalikud ühenduse saamiseks vaimude ja teiste maailmadega, võimaldavad samaanil vaime endasse kogude, on alati seotud sõnmaagia ja samani varustusega, võivad s lisaks transile viia vahel teadvuse kaotamiseni. Viikingid Mõiste tuleneb muinasskandinaavia sõnast vik(,,laht"), st viiking on laheinimene. Elasid skandinaavia ja Jüüti ps-l; rootsi,norra,taani,islandi(laste)esivanemad. Saarlasi kutsuti ka läänemere viikingiteks. Vk.aeg kestis u. 800-1050. Tegel: loomakasvatus, kalapüük ja merepiraatlusega(rööviti laevu ja rannikualasid). Rajasid Vana-Vene riigi(Rjurik). Elati külades, suviti olid mehed meresõitudel, talvel ehitasid laevu. Viikingilaev oli väike, kerge ja hästi manööverdav, liikus purjede ja aerude abil, polid pööratavad ja mahavõetavad purjed
Kristust kuni keskaja lõpuni. Skandinaavias aga kirjutati ruune kohati veel isegi XIX sajandil. Rootsist on teada üle 3500 ruunikirja - enamik neist ruunikividel, mis pärinevad suuremalt jaolt ajavahemikust alates X sajandi lõpust kuni XII sajandi alguseni," ütles rootsi ajaloolane Karl- Olof Andresson. Viikingiaja ruunikivid olid teatud mõttes ametlikud mälestusmärgid, millest paljudel on näha kõrgest klassist kunstitöö. Rootsis on kivid tihti raidurite signeeritud ja nende näol on tegemist Põhjamaade vanimate nimeliselt tuntud kunstnikega. Rootsist on teada üle 3500 ruunikirja - enamik neist ruunikividel, mis pärinevad suuremalt jaolt ajavahemikust alates X sajandi lõpust kuni XII sajandi alguseni Maagilised märgid Ruunid on umbes 2000 aastat vanad maagilised märgid, mis on läbi aegade aidanud nende poole pöördujatel paremini saavutada oma eesmärke. Ruunide kaudu on võimalik saada toetust kosmilisest teadvusest
Kõik kommentaarid