Kroonilise psüühikahäirega eakad (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Eakas inimene. Uuurimisreferaat

· kogemuslikku vananemist ja elukulgu; · vananemise põhjusi ja pikaealisust. Vananemine on organismi arengu paratamatu lõpuperiood ja vananemismuutused toimuvad inimeses tervikuna, läbides kolme protsessi: · Bioloogiline- füsioloogiline eluvõime langus · Psühholoogilise adaptatsioonivõime vähenemine · Sotsiaalne võime kahanemine: Antud uurimius referaadi eesmärk on koguda andmed ja analüüsida autori poolt valitud eaka naisterahva eluviis( füüsiline, vaimne, sotsiaalne), vananemisega kaasnevad muutused (anatoomilised, funktsionaalsed), toimetulek ja tegevusvõime ( geriaatriline hindamine). . Andmed kliendi kohta : · Vanus- 66 aastad (tuginedes Levinsoni käsitlusele- hiline täisiga (61-75)); (kronoloogiline iga passi järgi) · Pikkus 165, kaal 800 kg;g · Töötav pensionär (6,5 aastad); · Haridus-keskeri; · Elukoht­Aravete alevik;

Sotsiaalteadused

7

doc

Geriaatrilise patsiendi eripära

Geriaatrilise patsiendi eripära Kliinilise geriaatria nõudlikumaid eesmärke on eristada eaka patsiendi vananemisest põhjustatud muutusi haigustele viivatest ning haigustega kaasnevatest muutustest. Geriaatriline patsient on kroonilise haiguse või ägeda haigestumise järgselt olulise funktsionaalse häirega eakas inimene, kellel esineb probleeme igapäevaelutoimingute sooritamisega ja kes vajab regulaarselt tervishoiu ja sotsiaalhooldusteenuseid. Geriaatriliseks patsiendiks loetakse tavaliselt üle 75-aastaseid eakaid. Vananedes muutub inimene haiguste suhtes vastuvõtlikumaks. Eaka inimese elukvaliteet on seda parem, mida nooremana tunneb ta oma tervise ja füüsise vormi olevat. Seepärast on

Geriaatria

14

doc

MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE

annis käimise ajal. Kui ta keeldub enne magamaminekut riideid vahetamast, laske tal mõnikord magada riided seljas. Dementsusega inimese võib kärsituks muuta ka riietumise ajal tekkiv külmatunne. ( Linnamägi jt 2008: 51-53). Suhtlemine ­ dementsusega eakatel tekivad kommunikatsiooniprobleemid, kuna nad ei ole võimelised lugema signaale keskkonnast või unustavad, mida peaks ütlema. Nad reageerivad sellele ärevuse, segaduse ja vastuhakuga. Dementsusega eaka patsiendiga ei ole mõtet vaielda: see ei muuda tema arvamust, vaid tekitab temas pidevalt pahameelt ja ärritust. Hõlpsam on öelda, et nii mõtled sina, kuid mina ei mõtle sinuga sarnaselt. Hea oleks püüda muuta jututeemat. (Raynier jt 2006). Õed ja hooldajad saavad vältida kommunikatsiooni probleeme selgitades asju erinevate sõnadega ja kasutades kehakeelt. Dementsusega patsiendid vajavad otsest suhtlust, isegi siis kui nad on võimetud ise vastu rääkima

Gerontoloogia

5

doc

Geriaatrilise patsiendi ja tema pere nõustamine

Ka ühiskond kannab ainult lisakulutusi. (Saks 2001.) Seetõttu on otstarbekas hinnata ka vanurit hooldava pere probleeme ning vajadusel neid toetada. · Eakat hooldaval perel peab olema soovi korral võimalik kasutada dementsete või füüsilise puudega eakate päevahoolduse teenust (vt. teenuste kirjeldused lisas), vajadusel ajutist hooldusasutusse paigutamise võimalust (osalise perepoolse finantseerimisega) või õendushooldusteenust. · Eaka hooldamisel peres peab perel olema võimalik taotleda rahalist toetust hooldusega seotud kulude kompenseerimiseks. Sotsiaalteenuste eest tasumise kompenseerimisel omavalitsuse vahenditest tuleb lähtuda abivajaduse iseloomust ja mahust (seisundi hindamise dokumenteeritud tulemuste alusel) ning abivajaja (ja tema pere) ressurssidest. Toimetulekuraskustega eakatele tuleb kompenseerida hädavajalikud

Geriaatria

14

docx

Vanuriiga ja selles toimuvad muutused

Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Vanuriiga ja selles toimuvad muutused Koostas: Johan Tõugjas Klass: 9.c Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2014 Sisukord  1.1 Elukaar.......................................................................................................... 3 1.2 Vanuriiga üldiselt........................................................................................... 4 2.1 Eakas............................................................................................................. 4 2.2 Pikaealisus..................................................................................................... 5 3.1 Lihased, luukude ja liigesed..........................................................................5 3.2 Meeled........

Bioloogia

42

doc

GERONTOLOOGIA

Väljaspool hooldeasutusi elava vanuritest muud probleemi lahendusrühmi. Paljudel vanuritel paranevad selle tulemusena suhted teiste inimestega. Rühma vormilt peaks ta olema psühhoteraapia. Sots. töötajate sekkumine võib hoida ära hooldeasutusse sattumise. Hooldeasutuses on rohkem tähelepanu pööratud teenustele ja ravivõtetele. Kõrvale on jäetud psüühilised emotsionaalsed ja sotsiaalsed vajadused. Geriaatria vajalikkus 1. eaka elanikkonna ravivajadus on suur. 2. vananemise mõju haigestumisele on jäänud piisava tähelepanuta. 3. vanurite probleemid on seotud sotsiaalse olukorraga, haigusest põhjustatud häirega ja haigusest paranemine pika ajaga. 4. vanuri järelravi vajadus on suur. Geriaatria eesmärgid 1. võtta ravivajavad vanurid varakult hoole alla 2. sooritada uuringuid 3. alustada õigeaegselt ravi ja järelraviga 4. diagnoosida 5. hoolitseda ravi läbiviimise eest 6

Ühiskonnaõpetus

11

docx

Sotsiaaltöötaja Akuutravi üksuses

5. Olla tähelepanelik ohvri laste võimalike kuritarvituste ja hooletuse jätmisel. (Boes & McDermott, 2000; Roberts & Roberts, 2000) 1.2.3 Vanuritele suunatud vägivald Eakate väärkohtlemine hõlmab kehalist väärkohtlemist ja hooletusse jätmist, psühholoogilist ja sotsiaalset tagakiusamist ja rahalist kitsikust. Välja arvatud juhtudel, kui kehalise väärkohtlemise märgid on ilmsed, on isegi füüsilise vägivalla avastamine eakatel raske. Kognitiivsete häiretega ja sageli segaduses eakad ei saa öelda umbes kes või millal kuritarvitamist ja tihti nad ei ole vanurid vägivallast eriliselt häiritud. Tihti ei jaga vanurid oma ebameeldivaid saladusi, sest eitamine on parem kui häbi või hirmu avalik jagamine väärkohtlemise tagajärjel. Väga sageli on vanurite väärkohtlejad nende hooldajad. Muud kuritarvitamise juhtumid jäävad üldiselt kajastamata. Eitamine ja ebaõige hindamine tervishoiutöötajate poolt on ka üks tegureid eakate väärkohtlemise

Sotsiaaltöö

15

docx

Psüühikahäired

Ehk RHK ­ 10, on rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon. Haigused ja seisundid on jaotatud 21 peatükiks, igal haigusel, häirel, vigastusel või seisundil on oma kood, mis koosneb tähest ja kahest numbrist, paljudel juhtudel saab lisada veel täpsustuse. Klassifikatsioon teeb võimalikuks rahvusvahelise statistika koostamise. Hetkel kehtiv klassifikatsioon (10. versioon) on kasutusel alates 1992. aastast. RHK-10-s on iga psüühikahäire tähistatud tähe F ja kuni neljakohalise koodiga. Häired on jaotatud kümnesse suuremasse gruppi ja koodi esimene number osutab vastavale häirete grupile. Lisan lisa 1 tabeli, kus on ülevaade psüühikahäiretest gruppide alusel. Avaldumise laadilt eristatakse keha, kõne- ja kognitiivseid puudeid, õpiraskusi, ning emotsionaalseid ja käitumishälbeid. Paljudel meditsiinilises mõttes raske psüühikahäirega inimestel esineb kombinatsioon mitmest puudest ehk liitpuue. Raske

Psühholoogia alused

Kommentaarid (1)