Majandusarvestus (1)

Kutsekool - Majandus - Majandusarvestus

1 Hindamata

Lõik failist

Majandusarvestus
süstemaatiline protsess, mille käigus toimub:

majandusinformatsiooni identifitseerimine
majandusinformatsiooni mõõtmine
majandusinformatsiooni registreerimine
info edastamine kasutajatele

Hõlmatavad valdkonnad

finantsarvestus
maksude arvestus
kuluarvestus
finantsanalüüs

Majandusinfo tarbijad

omanikud
juhtkond
töötajad
kreeditorid
investeerijad
tarnijad
ostjad

Raamatupidamise seadus (RPS) jõustunud 01.01.2003
Seaduse eesmärk – õiguslike aluste loomise ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks (RPS § 1) Määratleb raamatupidamiskohustuslased, kelledeks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eesti registreeritud era- ja avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud äriühingu filiaal (RPS §2 lg2)
Raamatupidamistava
Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas:
raamatupidamise seaduses sätestatud nõuete ja alusprintsiipidega, ning vähemalt ühega järgmisest kahest raamatupidamistavast:

Eesti hea raamatupidamistava;
rahvusvahelised finantsaruandluse standardid.(RPS § 17 lg 1)

Raamatupidamise seadusest tulenevad raamatupidamiskohustuslase kohustused

raamatupidamine peab olema korraldatud nii, et oled tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest;
kõik majandustehingud peavad olema dokumenteeritud;
kõik majandustehingud peavad alg- või koonddokumentide alusel olema kirjendatud raamatupidamisregistritesse;
koostada ja esitada tuleb majandusaasta aruanne ning muud finantsaruanded ;
säilitada tuleb raamatupidamise dokumente. (RPS §4)

Raamatupidamise korraldamine
Äriseadustik §183 – juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist;
Äriseadustik §306 lg4 – juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist;
Äriseadustik §77 – füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest.
Tekke- või kassapõhine arvestus

Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele.
Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud.

Vara on raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. (RPS § 3)
Varade jagunemine
Ettevõtte varad jagunevad kaheks:

Käibevara
Põhivara

Käibevara. Põhivara
On raha ning varad, mis eeldatavasti kasutatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus või hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse müüa/kasutada lähema 12 kuu jooksul.
Kõik ülejäänud varad on põhivarad.
Käibevarad
Põhivarad
Piiratud kasutusaeg
Materiaalsed põhivarad
Immateriaalsed põhivarad
Bioloogilised varad
Kinnisvarainvesteeringud
Pikaajalised finantsinvesteeringud
Piiramatu kasutusaeg
Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg.(RPS § 3)
Omakapital (netovara) on varade ja kohustuste vahe.(RPS § 3)
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilanss annab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali hetkeseisu.
Bilansivalem
Varad = Kohustused + Omakapital
käibevara + põhivara = lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused + omakapital
Majandustehingutega kaasnevad muudatused bilansis

Bilansimahu kasv
aktiva ja passiva pool suurenevad ühe ja sama summa võrra.
Aktiva muutus
muudatus toimub varade struktuuris
Passiva muutus
muudatus toimub kohustuste ja omakapitali struktuuris
Bilansimahu kahanemine
aktiva ja passiva pool vähenevad ühe ja sama summa võrra

Kontorist
Deebet Kreedit
Konto vasak pool e Konto parem pool e
deebet (lad. debet - ,,ta kreedit (lad. credit -
võlgneb”) ,,ta usaldab”)
Saldo
Varade, kohustuste või omakapitali jääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel.
Kontode avamisel kirjendatakse neile kõigepealt saldod ettevõtte eelmise arvestusperioodi bilansist.
algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis:
aktivakontode algsaldo deebetisse;
passivakontode algsaldo kreeditisse.
Käive
Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma algjäägita.
Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks (DK).
Konto kreeditisse kantud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks (KK).
Aktivakonto
Deebet Kreedit
Algsaldo
Suurenemine e deebeti - Vähenemine e kreediti-
käive ( debiteerimine ) käive ( krediteerimine )
Lõppsaldo
Passivakonto
Deebet Kreedit
Algsaldo
Vähenemine e deebeti- Suurenemine e kreediti-
käive (debiteerimine) käive (krediteerimine)
Lõppsaldo

Valem aktivakonto lõppsaldo leidmiseks
deebet algsaldo + deebeti käive – kreediti käive
konto lõppsaldo asub algsaldo poolel.
Valem passivakonto lõppsaldo leidmiseks
kreedit algsaldo + kreediti käive – deebeti käive
konto lõppsaldo asub algsaldo poolel

Kontode liigid

aktiva- ja passivakontod
kontraaktiva-ja kontrapassiva kontod
tulude ja kulude kontod

Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu.
Kahekordne kirjendamine
Majandustehingud kantakse raamatupidamise kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel.
Toimunud majandustehingu summa kajastatakse vähemalt kahel kontol – ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis
Kahekordse kirjendamise võimalikkus tuleneb kahest asjaolust:

iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol
aktiva- ja passivakontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus

Raamatupidamislausend
Majandustehingute kontodel registreerimise eeskiri .
Näitab, milliseid kontosid tuleb debiteerida ja milliseid krediteerida.
Kontode korrespondeeruvus
Kontode omavaheline seos.
Lausendiga luuakse raamatupidamises seos ehk korrespondeeruvus.
Omavahel seotud kontosid nimetatakse korrespondeeruvateks kontodeks.
Lihtlausend
Kanne ühe deebetiga ja ühe kreeditiga.
Ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga
Liitlausend
Ühe konto deebet korrespondeerub kahe või enama konto kreeditiga või ühe konto kreedit korrespondeerub kahe või enama konto deebetiga.
Liitlausendi saab kirja panna ka lihtlausenditega.
Raamatupidamiskirjend
lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne.
Kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:

majandustehingu kuupäev
raamatupidamiskirjendi järjekorranumber
debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad
majandustehingu lühikirjeldus
algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number

(RPS §6)
Majandustehingute dokumenteerimine
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõik majandustehingud dokumenteerima kohe ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt , et oleks tagatud õigusaktides ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine (RPS § 6 lg 2)
Algdokument e majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend (RPS §7)

dokumendi nimetus ja number
koostamise kuupäev
tehingu majanduslik sisu
tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa)
tehingu osapoolte nimed
tehingu osapoolte asu- või elukoha aadress
majandustehingut kirjeldavat raamatupidamis-kohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist
vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber

Raamatupidamisregistrid (RPS §9)
Andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni.
Peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras.
Slaid 41-44 printida
Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded
korrigeerimiskanded tehakse aruandeperioodi lõpul tulude ja kulude väljaselgitamiseks.
lõpetamiskanded sulgevad aruandeperioodi lõpul tulu-ja kulukontod
Kasumiaruanne
e tulude ja kulude aruanne, kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit)
Kasumiaruande skeemid
Kasumiaruande skeem 1

ärikulud liigendatud kulude olemusest lähtudes.

Kasumiaruande skeem 2

ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes.

Rahavoogude aruanne
Kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (e. raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid) rühmitatuna vastavalt nende seostatusega äri-, investeerimis - või finantseerimistegevusega
Äritegevuse rahavood
Äritegevus on ettevõtte põhitegevus.
Näiteid rahavoogudest äritegevusest:

tarnijatele tasumine kauba eest;
töötasu maksmine töötajatele;
ostjatelt raha laekumine jne.

Investeerimistegevuse rahavood
Investeerimine on põhivarade ning muude investeeringute soetamine ja müük.
Näiteid investeerimistegevusest:

tarnijatele tasumine põhivara eest;
aktsiate soetamine;
laekumine ostjalt, kellele müüdi kinnisvarainvesteering jne.

Finantseerimistegevuse rahavood
Finantseerimine on tegevus, mille tulemusena muutuvad ettevõtte omakapitali või laenude koosseis või suurus.
Näiteid rahavoogudest finantseerimistegevusest:

aktsiakapitali (või mistahes muusse põhikapitali) sissemakse rahas;
pangalaenu tasumine;
pangalaenu laekumine rahas jne.

Raamatupidamise sise-eeskiri (RPS §11)

kontoplaan (koos kontode sisu kirjeldusega)
majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine
algdokumentide käive ja säilitamine
raamatupidamisregistrite pidamine
tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel
varade ja kohustuste inventeerimine
kasutatavad arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviis
aruannete koostamise kord
arvutitarkvara kasutamine raamatupidamises
raamatupidamise korraldamisega ning sellega kaasnevate sisekontrolli rakendamisega seotud asjaolud

Arve (KMS §37 lg 7)
Arvele tuleb märkida:

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

62 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

qwertyui98765432 Õppematerjali autor

konto raamatupidamis kontod majandustehing majandustehingu deebet majandustehingu deebet varad kreediti deebeti käive

Sarnased õppematerjalid

124

pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused

võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Infot toodab majandusarvestus tarbijatele kahel eesmärgil: a) otsuste tegemiseks ettevõttes või b) aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Infotarbijad võivad olla väga erinevad ja seetõttu on ka vajadused erinevad: • Omanikud vajavad infot vara kasutamise ja oma osaluse tuluteenimise kohta. • Juhtkond vajab infot tegevuse kavandamiseks ja tulemuste hindamiseks. • Töövõtjad on huvitatud infost töötasustamise kohta, vajadus hinnata ettevõtte võimet

Raamatupidamise alused

pdf

Raamatupidamise alused

Raamatupidamise alused 2/9/2015 Mai Takkis 1 Raamatupidamine Johan Wolfgang Goethe, Saksa XIX sajandi kirjanik ja teadlane:“Kahekordne raamatupidamissüsteem on inimvaimu üks kõige kaunim sünnitis, sest ta põhineb lihtsal algtõel-igal majanduslikul sündmusel on kaks vastandlikku ent võrdväärset poolust.” 2/9/2015 Mai Takkis 2 Mis on raamatupidamine ? Raamatupidamine Võimaldab info Mõõdab äriühingu kasutajatel äritegevust langetada põhjendatud Töötleb sellega seotud otsuseid info aruanneteks Edastab info huvigruppidele 2/9/2015 Mai Takkis 3 1 Raamatupidamise ülesanne Toota

Raamatupidamine

docx

Raamatupidamise alused

FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab:  info identifitseerimist;  mõõtmist;  registreerimist;  töötlemist;  analüüsimist;  edastamist;  säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuv

Raamatupidamine

doc

Majandusarvestuse alused I osa Loengukonspekt koos ülesannetega

laene koos intressidega; - hankijaid e tarnijaid huvitab ettevõtte maksevõime tähtaegselt tasuda ostetud vara ja teenuste eest; - ostjaid huvitab eelkõige, kas neid varustav firma on elujõuline ja võimeline neid ka edaspidi varustama; - valitsuse infovajadus on põhiliselt seotud maksustamise küsimustega, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks. Arenenud turumajanduse tingimustes tuleb eristada mõisteid majandusarvestus ja raamatupidamine. Majandusarvestuse kui süsteemi koostisosad on: finantsraamatupidamine- arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine. juhtimisarvestus- juhtimiseks vajaliku info koondamine. kuluarvestus- arvestuse objektiks on ettevõtte tehtud kulud. maksude arvestus- maksude arvestus ja taseme planeerimine. finantsplaneerimine e. eelarvestamine- finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine.

Majandus

docx

Raamatupidamisealused

Kordamisküsimused: Raamatupidamise alused 1. Mõistad Varad Põhi- ja käibevarad Kohustis Raamatupidamiskohustlase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmusest ja millest vabanemine eeldavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital varade ja kohustiste vahe Kasum(kahjum) Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu Majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemise või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali. Kulu Majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel tehtud väljamaksed. Majandustehing tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustlase vara, kohustiste või omakapitali koosseis. Algdok

Raamatupidamine

odt

Finantsraamatupidamine

TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Airi Kruusel RP 11 Finantsraamatupidamine Ainetöö Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 4 1 RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE LIIGENDAMINE ................. 5 2 ALGDOKUMENT ..................................................................................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine ...................................................... 10 4 KONTOD .

Finantsraamatupidamine

docx

Raamatupidamise alused

docx

Kordamisküsimused eksamiks õppeaines Raamatupidamise alused

Kordamisküsimused „Raamatupidamise alused” eksamiks. Materjalid: Loengukonspekt ja RTJ 1,2,3,4,5, TMS 1) Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted:  Vara: Raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel. (nt mingi ese, kinnisvara, litsents, lepinguline õigus)  Kohustused- Raamatupidamiskuhustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist.  Omakapital- Raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Omakapitalist räägitakse ainult äriühingute puhul. Sihtasutuste ja mittetulundusühingute puhul nimetatakse vastavat bi

Raamatupidamine

Rohkem sarnaseid