100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
cattyke
Õppematerjali autor
täid, lutikad jne. Nende kõrval leidub aga ka selliseid, kes inimeste parasiidid ei ole, kuid kellele meeldib elada inimelamutes. Tihti on nad oma looduslikust levilast sattunud nii kaugele, et tingimused väljaspool inimelamuid on neile ebasobivad ning nad saavad elada vaid elamutes. Selliseid putukaid nimetatakse inimkaaslejateks. Tuntuim inimkaasleja on toakärbes. Väljaspool inimasulaid kohtab teda harva. Aastas annab toakärbes mitu põlvkonda. Prussakad armastavad elada köögis ja mujal elamu soojades niisketes paikades. Tegutsevad nad peamiselt pimedas. Toiduks tarvitavad prussakad inimeste toidujäätmeid.Inimkaaslejateks on ka prussakatest suuremad tarakanid, kuid nemad vajavad eluks nii sooje ruume, et meie elamud neile ei sobi. Viimastel aastakümnetel on mitmel pool nuhtluseks saanud toasääsed, kelle kodumaa on Vahemere ääres. Meie aladel suudab ta ellu jääda ja areneda vaid elamutes. Toasääsed eelistavad elada keskküttega majades. Inimesi ründavad nad
täid, lutikad jne. Nende kõrval leidub aga ka selliseid, kes inimeste parasiidid ei ole, kuid kellele meeldib elada inimelamutes. Tihti on nad oma looduslikust levilast sattunud nii kaugele, et tingimused väljaspool inimelamuid on neile ebasobivad ning nad saavad elada vaid elamutes. Selliseid putukaid nimetatakse inimkaaslejateks. Tuntuim inimkaasleja on toakärbes. Väljaspool inimasulaid kohtab teda harva. Aastas annab toakärbes mitu põlvkonda. Prussakad armastavad elada köögis ja mujal elamu soojades niisketes paikades. Tegutsevad nad peamiselt pimedas. Toiduks tarvitavad prussakad inimeste toidujäätmeid.Inimkaaslejateks on ka prussakatest suuremad tarakanid, kuid nemad vajavad eluks nii sooje ruume, et meie elamud neile ei sobi. Viimastel aastakümnetel on mitmel pool nuhtluseks saanud toasääsed, kelle kodumaa on Vahemere ääres. Meie aladel suudab ta ellu jääda ja areneda vaid elamutes. Toasääsed eelistavad elada keskküttega majades. Inimesi ründavad nad
saastumise eest. Bioloogiliselt riknenud toidul ei pruugi olla paha maitset. Täiesti normaalse maitsega toit võib olla bioloogilise toidumürgistuse allikaks. 2. FÜÜSIKALINE (mehaanilised lisandid) - avastamine visuaalselt aga ka metallidetektoritega; Füüsilise saastatuse hulka kuuluvad väga mitmed materjalid, mis võivad kogemata sattuda toidu sisse. Eriti juhtub seda saagi koristamise ja lihunikutöö juures. Samaväärselt võib füüsilist saastatust juhtuda ka köögis. Sellise saastatuse näideteks on plastjäätmete tükid, juuksed, sidemed, küüned, klaasi või puidutükid ja isegi putukad toidus. Sellised saasted võivad esile kutsuda haigusi (kui mitte muud, siis vastikustunne kutsub esile iivelduse) aga kõige tõenäolisemalt võivad juhtuda erinevad vigastused. Kui keegi kogemata neelab alla teokarbitüki või tükikese keraamilisest nõust, võib see tema seedetrakti vigastada või põhjustada isegi midagi hullemat
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii
Eesti loomastik. Selgrootud Koostanud Mati Martin Sissejuhatus Selgrootute hulka kuulub enamik loomaliikidest. Nende mõõtmed ja välimus varieerub suurtes piirides, mis võimaldab neil asustada väga mitmesuguseid elupaiku. Selgrootud on võimelised elama väga ekstreemsetes tingimustes. Eesti tingimustes võivad mõned liigid tegutseda sulade ajal isegi lumel, seega väga madalatel temperatuuridel, vaatamata sellele, et nad kõik on kõigusoojased. See tähendab, et nad ei saa oma kehatemperatuuri reguleerida ja see on enamasti võrdne keskkonna temperatuuriga. Järgnevalt saamegi ülevaate sellest väga huvitavast loomarühmast Eestis. Järgnev tekst on väga konspektiivne, sest aine maht ei võimalda detailidesse süvemenist ning annab esimese ülevaate peamiselt erinevatest selgrootute rühmadest. Huvi korral on võimalik lisakirjanduse abil ka detailidesse süveneda. Jääaeg ja selle mõju Eesti pinnavormidele. Eesti ala ei ole pidevalt olnud selline nagu me praegu seda n�
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel).......................................................
kooruvatel vastsetel oleks toidulaud kohe kaetud. Vana-Egiptuses peeti seda putukat pühaks loomaks. * Mis tähtsus on ökosüsteemis sõnnikutoidulistel mardikatel? Teadlastelt Paljud sellised putukad ja nende vastsed, kes toituvad kultuurtaimedest, toovad inimesele suurt kahju. Kahjurputukatele on põld suurepärane toitumispaik ja seepärast hakkavad nad seal massiliselt paljunema. Nad vähendavad saagikust ja rikuvad saagi kvaliteeti. Igal aastal hävitavad kahjurid ligi 25 % maailma toidutaimedest. Putukaid tõrjutakse mürkidega ja muul viisil. Tänapäeval on teadlased loonud mitmesuguseid taimesorte, mida putukad ei sööja seetõttu pole nende taimede põllul enam putukamürke vaja kasutada. Näiteks on viidud kartulitaimedesse mullabakterite geene (pärilikkusainet), mistõttu hakkavad taimed tootma aineid, mis on kartulimardikale mürgised. Selline mürk on ohtlik vaid kindlale putukaliigile ega kahjusta teisi loomi või inimest
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid