Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass) (0)

3 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Vasakule Paremale
BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #1 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #2 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #3 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #4 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #5 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #6 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #7 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #8 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #9 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #10 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #11 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #12 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #13 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #14 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #15 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #16 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #17 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #18 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #19 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #20 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #21 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #22 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #23 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #24 BIOLOOGIA EKSAM-8-klass #25
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 89 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liiiiiiiisa Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8.klass

Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused ­ kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3

Bioloogia
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia vahel, 3.) seostada bioloogia teadmisi igapäevaeluga, 4.) tunda ära ja õppida tegelema tüüpvigadega, 5.) seoed riigieksamiga, 6.) õppida hindama info tõepärasust, 7.) õpetaja jaoks õpetada bioloogilist loogikat.

Bioloogia
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused ­ kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3

Bioloogia
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

Suurematel ja aktiivsematel selgrootutel pole naha pind piisavalt suur, et varustada hapnikuga kogu keha. Neil on hingamiseks erilised elundid: lõpused, erineva kujuga kopsud või trahheed, mis on sopilised või harunenud, et hingamispinda suurendada. Kõigil selgrootutel ei transpordi hapnikku rakkudesse veri, osal imendub hapnik läbi hingamispinna otse kudedesse. Lisa Mida väiksem loom, seda suurem on tema keha pindala ja ruumala suhe. Näiteks sebral 3 :1 ja hiirel 6 :1. * Miks ei saa kõik selgrootud omastada hapnikku läbi keha pinna? Selgrootute hingamiselundid (1-4): 1. Kehapind (näiteks vihmaussil); 2. Kopsud (näiteks skorpionil); 3. Trahheed (näiteks putukal); 4. Lõpused (näiteks krabil). Kes hingavad kehapinnaga? Kehapinnaga hingavate loomade keha on enamasti väga väike või erilise kujuga, näiteks mõni uss on pikk ja peenike, mõni lame. Sel juhul on keha pind ruumalaga

Bioloogia
thumbnail
84
docx

ELUSLOODUS

ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5

Bioloogia
thumbnail
15
pdf

Bioloogia eksamiks

BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi

Bioloogia
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik

Bioloogia
thumbnail
15
docx

Bioloogia eksam

paaritati sama põlvkonna pruunikarvalistega.miiliseid tulemusi võib oodata?.II põlvkonna hiired on kõik mustad heterosügoodid. II.1.elu organiseerituse tasemed. 1.2. Elu organiseerituse tasemed Biomolekulid ­ sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped.Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse,.Raku sisemusest leiame mitmeid organelle. Need on rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus. Elu organiseerituse organelli tase.Tuum, ribossomid ja mitokondrid eraldame rakkudest, ei kanna enam elu tunnuseid.Organellid moodustavad üksnes rakkudes.Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused.Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia.Kude on üks elu organiseerituse tase. .Organit võib lugeda elu organiseerituse tasemeks. elundkondadesse ehk.Elundkond on samuti elu organiseerituse tase.Elundite ja elundkondade koostöö regulatsiooniga tagatakse organismi sisekeskkonna stabiilsus.Ühel

Bioloogia



Lisainfo

ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA RAKU EHITUS TAIME JA LOOMARAKU VÕRDLUS VIIRUSTE EHITUS, ELUTEGEVUS JA PALJUNEMINEBAKTERITE EHITUS, ELUTEGEVUS JA PALJUNEMINEBAKTERITE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMESE ELUSALGLOOMADE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, RÜHMADSEENTE ÜLDISELOOMUSTUSHALLITUS- JA PÄRMSEENED, KÜBARSEENEDSEENTE TÄHTUSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS.SAMBLIKE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, KASVUTÜÜBID, TÄHTUSUSVETIKATE ÜLDISELOOMUSTUSVETIKATE RÜHMAD, NENDE ISELOOMUSTUSVETIKATE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS.SAMMALDE ÜLDISELOOMUSTUSSÕNAJALGTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUSPALJASSEEMNETAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUSÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUSTAIMEDE TUNNUSEDFOTOSÜNTEES JA HINGAMINELOOMADE TUNNUSEDTAIMEDE JA LOOMADE VÕRDLUSKÄSNADE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, NÄITED, TÄHTUSAINUÕÕSSETE EHITUS, PALJUNEMINE, RÜHMAD, TÄHTSUSUsside üldiseloomustusRõngussidÜmarussidLameussidLimuste üldiseloomustus TeodKarbidPeajalgsedLülijalgsete üldiseloomustus Jõevähi eluviisid, välis- ja siseehitus, paljunemine ja kaitsmise vajadusVähkide mitmekesisus ja tähtsusRistämbliku eluviisid, välis- ja siseehitus, paljunemineÄmblikulaadsete mitmekesisusPutukuate iseloomustus, välis- ja siseehitusPutukate paljuneminePutukate seltsid (kiililised, kiletiivalised, kahetiivalised) –Okasnahksete iseloomustus, eluviisid, paljunemine, rühmad LINDUDE ÜLDISELOOMUSTUSIMETAJATE ÜLDISELOOMUSTUS

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun