Ajaloo kontrolltöö § 22-24A, õpik lk 44-61 (0)

Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised riigid kuulusid sotsialismileeri millised sotsialistlikusse sõprusühendusse?
Millised olid nõukogude majanduspoliitika tagajärjed Eesti jaoks?
Millised olid nõukoguliku kultuuripoliitika positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Eesti jaoks?

Lõik failist

Ajaloo kontrolltöö
§ 22-24A, õpik lk 44-61

Mõisted.

Sotsialismileer – Moskva võimu all olevad riigid koos Nõukogude Liiduga. Esialgne nimetus rahvademokraatiamaad.

Sotsialistlik sõprusühendus – riigid, mis jäid Nõukogude Liidule ja Moskvale kuulekaks. 1960. aastatel kuulus sinna kokku 10 riiki.

VMN – Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Vastukaaluks Marshalli plaanile.

VLO – Varssavi Pakt. Vastukaaluks NATO -le.

Sula – periood Nõukogude Liidus, mil lõppes massiline vägivallapoliitika ja pöörati rohkem tähelepanu inimeste elujärje parandamisele.

Stagnatsioon – seisak , edasiliikumine puudus. Nõukogude Liidus suurenes mahajäämus lääneriikidest.

Dissidentlus – teisitimõtlemine, peamisteks eestvedajateks olid haritlased.

Metsavendlus – Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist toetav ja NSV Liidu vastane relvastatud võitlus.

EKP VIII pleenum – (üldkoosolek) ENSV juhi Karotamme ametist vabastamine ja tema koha andmine Käbinile.

Sovetski Zapad – Nõukogude Lääs, Eesti NSV omamoodi staatus Nõukogude Liidus teiste liiduvabariikide jaoks. Eesti oli ühenduskoht Soomega ja seega ka Läänega.

Sundindustrialiseerimine – sunniviisiline suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus .

Kolhoseerimine – inimeste kolhoosidesse sundimine küüditamiste ja repressioonide abil. Vara ja maa läksid kolhoosile.

ENSV – Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.

Kulak – inimene, kes oli kuulutanud end rahvavaenlaseks, sest nad olid rikkamad kui teised ning kasutasid palgatööjõudu.

„sahtlisse kirjutama“ – midagi kirjutama, kuid tsensuuri tõttu mitte avaldama.

Isikud.

N. Hruštšov – NSVL -i riigipea pärast Stalinit. Sula.

L. Brežnev – NSVL-i riigipea. Stagnatsioon.

J. Andropov – NSVL-i ja KGB juht. Töödistsipliini kampaania.

K. Tšernenko – NSVL-i riigipea. Ei püüdnud midagi teha ega muuta.

A. Sahharov – NSV Liidu tuntuim dissident , demokraatia pooldaja ja inimõiguste austaja.

A. Solženitsõn – dissident, kirjanik. Koos Sahharoviga Nõukogude teisitimõtlejate juht.

N. Karotamm – ENSV juht. Arvestas oma tegevuses ka liiduvabariigi vajadustega.Vabastati ametist EKP VIII pleenumil.

J. Käbin – ENSV juht pärast Karotamme. Moskvale teatud määral kuulekas ning ajas mõõdukat laveerimispoliitikat.

K. Vaino – ENSV juht pärast Käbinit. Moska- meelne , algatas Eesti NSV-s uue venestamisaja, vene keele kasutamise propaganda .

Aastaarvud.

N. Hruštsov – 1953-1964.

L. Brežnev – 1964-1982.

J.Andropov – 1982-1984.

K. Tšernenko – 1984-1985.

N. Karotamm – 1944-1950.

J. Käbin – 1950-1978.

Karl Vaino – 1978-1988.

Märtsiküüditamine – 25.märts 1949-29.märts 1949.

Kolhoseerimine Eestis – 1947-1952.

Metsavendlus Eestis – 1941-1953.

Millised riigid kuulusid sotsialismileeri, millised sotsialistlikusse sõprusühendusse? Miks?

Sotsialismileer.

Rumeenia , Bulgaaria , Poola, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania , Ungari, SDV, Hiina, Mongoolia , Põhja- Vietnam , Põhja-Korea, Kuuba .

Algselt kuulusid kõik Moska mõjuvõimu all olevad riigid sotsialismileeri.

Sotsialistlik sõprusühendus.

Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumeenia, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia.

Mõned riigid olid Moskva mõju all vaid osaliselt, nende areng oli eripärane. Neid riike, mis Moskvale kuuletusid hakati nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks.

Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi.

Poliitiline süsteem.

Kommunistlik Partei.

Tähtis roll partei liidril.

Julgeolekuorganid.

Näiline “demokraatia” – tsensuur + propaganda.

Moskva võim ja kontroll.

Majanduslik süsteem.

Plaanimajandus.

Vara riigistamine .

Kollektiviseerimine.

Sundkolhoseerimine.

Iseloomusta NL-i majanduslikke ja poliitilisi olusid Stalini, Hruštšovi ja Brežnevi ajal.

Stalin.

Majandus.

Plaanimajadus.

Riigistamine.

Kollektiviseerimine.

Sundkolhoseerimine.

Poliitika.

Julgeolekuorganid

Isikukultus, ainuvõim.

Massiline vägivallapoliitika.

Üks partei – kommunistlik.

Hruštšov.

Majandus.

Kergetööstuse arendamine.

Pension .

Hruštšovkade ehitamine.

Tagasiminek põllumajanduses, maisikasvatus.

Poliitika.

Sula.

Massilise vägivallapoliitika lõpp.

Suhete halvenemine Hiinaga .

Üks partei – kommunistlik.

Brežnev.

Majandus.

Mahajäämine Läänest.

Stagnatsioon.

Poliitika.

Gerontokraatia .

Stagnatsioon.

Breznevi doktriin – õigustas Moskva sõjalist sekkumist.

Uus venestuslaine 1970.-ndatel.

Üks partei – kommunistlik.

Võrdle ENSV valitsemist Karotamme, Käbini ja Vaino ajal.

Karotamm.

Tugines peamiselt juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele.

Arvestas liiduvabariigi vajadustega.

Süüdistati kohalikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes.

Käbin.

Kuulekas Moskva suuniste täitja, aga ei olnud äärmuslik venestaja.

Mõõdukas laveerimispoliitika – oli parajalt Moskva-meelne ning arvestas ka ENSV eripäradega.

Edukas muutustega kohaneja .

Vaino.

Täielikult Moskva-meelne.

Uus venestamisaeg .

Vene keele kasutamise propaganda.

Millised olid nõukogude majanduspoliitika tagajärjed Eesti jaoks?

Massiline võõrtööliste sissevool.

Eestlaste osatähtus rahvastikus vähenes – eestlased muutusid vähemusrahvuseks.

Urbaniseerumine .

Traditsioonilise talumajapidamise likvideerimine.

Elatustase langes.

Iseloomusta erinevatele kümnenditele omaseid vastupanuvorme NL-le.

Metsavendlus 1941-1953.

Peamiselt Lõuna- ja Lääne-Eestis.

Relvastatud vastupanu.

Loodeti lääneriikide abile.

Toetus suurel määral tavalistele inimestele.

Põrandaalused noorterühmad 1950.-ndatel

Väike kandepind.

Asendas metsavendluse.

Lendlehed, avalikult Ev-st rääkimine.

Dissidendid ehk teisitimõtlejad 1960.-ndate lõpul.

Peamiselt haritlased.

Avalikud pöördumised ja omaalgatuslikud väljaanded.

Püüti anda tõepärast infot nõukogude ühiskonnast ja selle oludest .

Iseloomusta Eesti kultuurielu järgmistes valdkondades: haridus , kirjandus, usuelu , rahvakultuur .

Haridus .

Hakkas kehtima 8-klassiline kooliharidus .

Kohustuslik keskharidus .

Nõuti ideaalset õppeedukust, mida vajaduse korral ka teeseldi.

Kõrgkoolides kehtestati ainesüsteemi asemel kursute süsteem, üliõpilastele väike valikuvabadus .

Vene keele ning venelaste ajaloo ületähtsustamine.

Kirjandus.

Paljude loomeinimeste põgenemine läände.

Paljud kirjanikud pidid oma senise loomingu „ümber hindama “ ja taluma repressioone.

ENSV-s ilmus peaaegu nullilähedaselt romaane.

Usuelu.

Ametlikult ateistlik propaganda.

Usuvabadust tunnistati vaid vormiliselt.

Kiriku hooned riigistati ja kogudused pidid nende kasutamise eest üüri maksma.

Tartu Ülikoolis kaotati usuteaduskond.

Rahvakultuur.

Hävitati kultuuripärandeid.

Asjaajamiskeeleks vene keel.

Eraldatus läänemaailmast, Eestil oli mõningane ühendus Soomega.

Kultuurielu lõhestatus.

Rahva kultuuriline aktiivsus jäi püsima, laulupeod ja isetegevusharrastused.

Millised olid nõukoguliku kultuuripoliitika positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Eesti jaoks?

Positiivne.

Laulupidude traditsioon säilis.

Meelelahutusvõimalused säilisid.

Urbaniseerumine.

Haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine.

Massiteabevahendite leviku ja tähtsuse suurenemine(tänu sellele sai Põhja-Eestis juurduda läänelik eluviis)

Negatiivne.

Paljude loomeinimeste põgenemine läände.

Kultuuripärandi ja maakultuuri hävitamine.

Väikesed maakoolid, klubid ja raamatukogud pandi kinni.

Maarahva seotus enda kodukohaga nõrgenes.

Paljud inimesed olid asjatult Siberisse saadetud .

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Ajaloo kontrolltöö § 22-24A-õpik lk 44-61 #1

Ajaloo kontrolltöö § 22-24A-õpik lk 44-61 #2

Ajaloo kontrolltöö § 22-24A-õpik lk 44-61 #3

Ajaloo kontrolltöö § 22-24A-õpik lk 44-61 #4

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaisux_x Õppematerjali autor

moskva ensv nsvl sõprusühendus massiline vägivallapoliitika riigipea arvestas karotamme meelne ensv juht üks partei moskvale moskva meelne laveerimispoliitika taluma

Sarnased õppematerjalid

doc

NSVL - teema kokkuvõte

1. MÕISTED! SOTSIALISMILEER kommunistlike riikide üldnimetus 1950.ndatel, sinna kuulusid(14): NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Jugoslaavia, Albaania, Mongoolia, P VIE, Hiina, PKorea, Kuuba SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS kommunistlike riikide üldnimetus 1960.ndatel, sinna kuulusid(10): NSVL, Rumeenia, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Mongoolia, PVIE, Kuuba VMN 1949 loodud Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ,vastukaaluks Marshalli plaanile, mille eesmärgiks oli Moskvameelsetel riikidel majanduslikest raskustest üle saada ja nende riikide koostöö tugevdamine tulevikus VLO 1955 loodud Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt, vastukaaluks NATOle, eesmärk NSVLi ja sotsialistlike riikide sõjaline ja poliitiline koostöö SULA 19561965, periood pärast Stalini võimult lahkumist NSVLis, mille ajal valitses Hrustsov. Iseloomulik: vägivallapoliitika ja isikukultuse vähenemine NSVLi inimese elujärje paranemine, ebaratsio

Ajalugu

docx

Peatükid 22-24

Sotsialistlike riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Sotsialismileeri Euroopas kuulusid NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaana ja Saksa Demokraatlik Vabariik. Aasias aga Hina Rahvavabariik, Põhja-koera, Mongoolia ja Vietnami SV. 1959.aastal tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia. Erimeelsused Jugoslaavia ja Moskva vahel: Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, liidri isepäine käitumine. Sotsialistlikusse sõprusühendusse kuulusid need rigid, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks. Kolmanda maailma riike toetas Nõukogude Liit majanduslikult ja rahaliselt(sõjatehnika, sõjaväelised nõuandjad), neid riike n

Ajalugu

doc

Sotsialism

Sotsialistlikud riigid: Euroopas: NSVL, Jugoslaavia, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Albaania, Ungari, Ida-Saksamaa Aasias: Hiina, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea Ladina-Ameerikas: Kuuba Sotsialistlikusse sõprusühendusse kuulusid: NSVL, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia. Majanduses Sõjalise valdkonnas Organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Varssavi pakt (VLO) Nõukogu (VMN) Organisatsiooni loomise 1949. aasta jaanuaris 1955. aasta aasta Eesmärk Pidi aitama Moskva- Allutada nende riikide meelsetel riikidel poliitiline ja sõjaline tegevus. majandusraskustest välja Seadustati NSVL-i vägede saada ja olema aluseks viibimine

Ajalugu

doc

Ajalugu 20. saj kordamisküsimused

Kordamisküsimused Teine maailm Mõisted: Rahvademokraatiamaad Moskva kontrolli all olevad riigid. (enne 50ndaid) Sotsialismimaad Moskva kontrolli all olevad riigid mõiste võeti kasutusele 50ndatel. Sotsialismileer NSVL ja tema kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, mis jäid 1960ndate vastasseisus Moskvale kuulekaks. Sotsialistliku orientatsiooniga riigid Riigid, mis ei kuulunud sõprusühendusse, kuid mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Esimene sekretär Kommunistliku partei esimees Julgeolekuorgan Nõukoguliku võimustruktuuri luure-ja repressiivorgan, nõukogude vägivallapoliitika elluviija. Plaanimajandus Tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel, rõhk rasketööstuse arendamisele. Koostati kohustuslik (kvartali- , Aasta-, Viisaastaku-) plaan Käsumajandus - Majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest Sulaa

Ajalugu

doc

Kommunistlikud riigid

Kommunistlikud riigid Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvusvabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ja Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek

Ajalugu

doc

Lähiajalugu PTK 22-24A kokkuvõte.

KOMMUNISTLIKUD RIIGID, NÕUKOGUDE LIIT, EESTI NSV JA TA KULTUURIELU PÕHIJOONED PTK 22-24A 22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm. Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi

Ajalugu

odt

Sotsialistlik maailmasüsteem, Nõukogude Liit 1945-82, Eesti NSV

1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · Kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid? (lk 44) *Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida- Euroopas. Hiljem laiendati kommunistide võimu mujalegi. *Sinna kuulusid: NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Ida- Saksamaa, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. · Poliitilisele elule iseloomulikud jooned. *Kogu ühiskond oli allutatud kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas peasekretäriks või esimeseks sekretäriks. Tegelikult oli kõigis sotsialistlikes riigis tegemist isikuvõimuga. Partei juht nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida- Euroopa riikide parteijuhid pidid olema vastuvõetavad ka Mos

Ajaloolised sündmused

doc

Teine Maailmasõda

1) Nimeta kommunistlikud riigid Euroopas pärast Teist maailmasõda ja mujal maailmas (sotsialismileer)- Rumeenia, Bulgaaria, Poola, ,Tsehhoslovakkia , Jugoslaavia, Albaania ja Ungari. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja Koreale. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. 2) Miks sotsialismileer polnud ühtne? (Jugoslaavia ja Hiina näide) - Sellepärast, et kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Juba 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Terav vastaseis kujunes ka NSV Liidu & Hiina vahel. Vastasseis kujunes relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes käitusid Moskvale vastumeelselt jäid Moskva mõjusfääris välja. 3) Kuidas laiendati sotsialismi mujal maailmas? Nõukogude Liit oli huvitatud oma mõju laiendami

Ajalugu

Rohkem sarnaseid