tööasenditest, teisaldatava objekti kaalust ja raskuskeskme asukohast ning olemasolevatest tehnilistest abivahenditest. Raskuse käsitsi teisaldamine võib kujutada ohtu seljavigastuseks, kui see on: liiga raske raskesti käsitsetav (suured mõõtmed, ebamäärane kuju, haardekohtade puudumine jne.) ebastabiilne või sisaldab liikuvat sisu paigaldatud selliselt, et selle käsitsemine on seotud keha kallutamise või keeramisega Raskuse teisaldamine võib kujutada ohtu seljavigastusteks, kui: see on seotud liiga suure lihasjõu rakendamisega see on seotud ebastabiilse või vale kehaasendiga see sisaldab kauakestvaid või suure sagedusega tehtavaid kehalisi pingutusi puudub piisav taastumisperiood teisaldatakse liiga kõrgelt, madalalt või liiga kaugele see toimub sundrütmis Töökeskonna tegurid võivad suurendada seljavigastuste ohtu, kui:
3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat; 4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid; 5) korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud,
2 o Väikesed karjäärid 35 I OSA: ÜLDINFO Mis on ohutegur? Mis on risk? Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju. Ohutegurid võivad olla seotud inimeste, vara ja tööprotsessidega; need võivad põhjustada õnnetusi, kahjustada tervist või töövahendeid, vähendada tootlikkust jne. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud vigastuse või haiguse raskusaste ja selle tõenäosus. Miks peaks riski hindama? Tööriski hindamise peaeesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskihindamine aitab
2 o Väikesed karjäärid 35 I OSA: ÜLDINFO Mis on ohutegur? Mis on risk? Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju. Ohutegurid võivad olla seotud inimeste, vara ja tööprotsessidega; need võivad põhjustada õnnetusi, kahjustada tervist või töövahendeid, vähendada tootlikkust jne. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud vigastuse või haiguse raskusaste ja selle tõenäosus. Miks peaks riski hindama? Tööriski hindamise peaeesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskihindamine aitab
sotsiaalminister oma määrusega. 2. peatükk TÖÖKESKKOND [Paragrahvi 3 sõnastus kuni 30. 06. 2003] § 3. Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonna füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama piirnormidele. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei saa vältida ega piirata tehniliste ühiskaitsevahenditega või töökorralduslike abinõudega, annab tööandja töötajale
2000, 4, 30 SURVESEADMED RT I 2002, 49, 309 ELEKTRIOHUTUSSEADUS RT I 2002, 49, 310 TEGEVUSALADELE ESITATAVAD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED RT I 1999, 60, 616 TÖÖÕIGUS TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Töökeskkonna ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Töökoht Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Terviseriski vältimiseks või
1.3. Töökeskkonnas hinnati alljärgnevaid ohutegureid · Õnnetusjuhtumi oht. · Füüsikalised ohutegurid valgustatus, õhu temperatuur ja liikumiskiirus, niiskuse sisaldus tööruumides. · Bioloogilised ohutegurid võimalik nakkusoht (verbaalne suhtlemine klientidega ja toidutöötlemine), allergeenid. · Keemilised ohutegurid puhastuskeemia. · Füsioloogilised ohutegurid arvutitöö ja istuva tööviisiga seotud silmade ja õlavöötme ja seljalihaste pinged, töökohtade ergonoomiline kujundus, ruumi piisavus ja töövahendite paigutamiseks laual, sundasend, korduvad liigutused. · Psühholoogilised ohutegurid tööaeg, töökoormus, emotsionaalsed pinged ning vaimne ülekoormus. Terviseriski hindamine Riskihindamise eesmärgiks on välja tuua olulisuse järjekorras töökeskkonna ohuteguritest põhjustatud terviseriskid töötajatele kui ka ettevõtte varale (nt
III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed. Elektriõnnetused Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Tunnused Lihasevalu; Juhtmetesse kinnijäämine; Põletus; Teadvusekadu; Südameseiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnõuded abistajale Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et: niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit, kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Kannatanu võib eemale tõmmata ka teda riietest haarates. Vältida kokkupuudet kannatanu katmata kehaosadega.
Kõik kommentaarid