.......................................6 1.1. Mittekaristusliku sunnivahendi mõiste õigusteoreetiline käsitlus................................... 6 1.2. Karistusjärgse kinnipidamise olemus ja kohaldamise tingimused Eesti karistusõiguses 7 1.3. Karistusjärgse kinnipidamise regulatsioonis esinevad kitsaskohad...............................11 2.KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE SOBIVUS EESTI ÕIGUSESSE..........................16 2.1. Karistusjärgse kinnipidamise põhiseaduspärasus.......................................................... 17 2.2. Karistusjärgne kinnipidamine ja õigusriikliku karistusõiguse printsiibid......................23 2.3. Karistusjärgse kinnipidamise vajalikkusest................................................................... 26 KOKKUVÕTE:........................................................................................................................ 29 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU:.................................................
omavalitsused ja nende ametiisikud Eesti kodaniku vaba tahte vastaselt koguda ega talletada andmeid tema veendumuste kohta.1 PS § 44 lg 2, mis sätestab riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste kohustuse anda isiku nõudmisel informatsiooni oma tegevuse kohta.2 Eesti põhiseaduses tingib aga vajaduse eraelu ja perekonnaelu seoseid käsitleda PS § 27, mis samuti reguleerib perekonna kaitset. PS § 27 lg 1 ütleb, et perekond rahva püsimise ja 1 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (2012). Arvutivõrgus: http://www.pohiseadus.ee/ptk- 2/pg-42-2/ (07.04.2014). 2 Samas. Arvutivõrgus: http://www.pohiseadus.ee/ptk-2/pg-44/ (07.04.2014). 2 kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Kuna perekonna kaitse on üksikisiku huvides, tuleneb PS § 27 lg-st 1 ka subjektiivne õigus nõuda riigilt oma perekonnaelu kaitset.
uurimustöö ette näeb. Karistusjärgsel kinnipidamisel on küll karistusõiguslik tähtsus, kuid sama oluline eesmärk on ka põhiseadusliku korra tagamine ja rahvastiku turvalisus. Uurimustöö käigus selgitatakse välja Karistusseadustiku muutmise alused seoses selle vastavusseviimisega põhiseaduse alustega käsitledes selles küsimuises karistusjärgse kinnipidamise vastavust kodaniku põhiõigustega. 1 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10m Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 KARISTUSSEADUSTIKU PÕHISEADUSEGA VASTAVUSSEVIIMISE VAJADUSELE EELNENUD ASJAOLUD Karistusseadustiku muutmise vajadus ilmnes selle osalisest mittevastavusest põhiseadusega. Üheks olulisemaks eelnõu muutmist vajavaks sätteks osutus Karistusseadustiku § 87 2 muutmine põhiseadusega kooskõlastatuks. Seda paragrahvi käsitlenud kohtulahendi nr 3-4-1-
Riigiõigus II EKSAMIKS KORDAMINE PS II ptk hõlmab 48 §-i, moodustades rohkem, kui 1/3 PS mahust. Põhiõigused on PS jõuga subjektiivsed õigused. Materiaalselt on PS õigusakt, mis reguleerib riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemaid valdkondi. Põhiõigused on riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt sedavõrd olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saaks jätta lihtseaduste määratleda. Seejuures on põhiõigused ülimalt avatud ja määramatud, eeldades nende kohaldajalt suurt tõlgendamisvaeva. Nt: maini PS §27 lg 1 perekonda, tõstes sellega perekonna põhiseaduslikuks väärtuseks. PS väärtused ei moodusta hierarhiat, vaid need on PS normidena kõik formaalselt ühel tasandil. Vastuolude lahendamisel tuleb arvestada kollideeruvaid õigusväärtusi ja konkreetseid asjaolusid nign võtta abiks proportsionaalsuse põhimõte (PS§11 komm 3). Sel viisil moodustub ühtne põhiseaduslik väärtuskord, mis
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 Sõnavabaduse viis, sihtgrupp ja kanal............................................................................................. 4 Sõnavabaduse tähendus................................................................................................................... 4 Sõnavabaduse piirangute lubatavus.................................................................................................9 Piirangu aeg................................................................................................................................. 9 Isik, kes sõnavabadust kasutab.................................................................................................. 10 Piirangute eesmärk..........................................................................................
Loengud 1-2: Haldusõiguse põhimõtted ja -mõisted Haldusõigus K. Merusk: “Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine.” (1995 õpik, lk 28) Haldus organisatoorses mõttes on haldusorganisatsioon. Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, so riigi jt halduse kandjate tegevus, mille esemeks on avaliku halduse ülesannete täitmine. Haldus formaalses mõttes tuletatakse võimude lahususe põhimõttest. Haldus formaalses mõttes tähendab organisatoorses mõttes halduse (haldusasutuste) tegeliku tegevuse summat, arvesse võtmata, kas tegevus on ka sisuliselt (materiaalselt) spetsiifilise halduse iseloomuga või on tegemist hoopis sisuliselt seadusandluse, õigusemõistmise või valitsustegevusega. Halduse avalik- ja eraõiguslik tegevus Avalik-õiguslik Kui haldus tegutseb avalik-õiguslikult, teostab
1) Üksik professionaalne kohtunik 2) Üks professionaalne kohtunik, mingi hulk rahvakohtunike eestis 1. astme kuriteoasjades 3) Professionaalsetest kohtunikest koosnev kolleegium, 1. astme kohtuasjades. 4) Professionaalne kohtunik, kes juhib protsessi, mitteprofessionaalsed vandekohtunikid, kes lahendavad faktiküsimused. Venemaal süüdistatavad istuvad puuris, Eestis barjääri taga või advokaadi lähedal sõltub sellest, kas isik on vahi all või mitte. Narvas ühes kohtusaalis klaasist kast, kuhu süüdistatav pannakse. Austrias ja USAs tunnistajad istuvad, Eestis seisavad puldi taga. Föderaalkohtutes ei ole lubatud ei filmimine ega pildistamine, sest see kipub kohtumenetlust häirima (inimesed tunnevad end kaamera ees kohmetult/ebamugavalt). O. J. Simpsoni protsess. Kriminaalkohtupidamine milleks? Et eemaldada kurjategija ühiskonnast ja ehk isegi karistusega ümber kasvatada, et süüti inimene ei läheks kinni,
füüsilise ja moraalse puutumatuse, soolise identifitseerimise, nime ja soolise sättumuse, seksuaalelu, õiguse identiteedile ja isiksuse arengule ning õiguse luua ja arendada suhteid teiste inimeste ja välismaailmaga. Eraelu hõlmab inimõiguste kohtu käsituses ka profesionaalse ja ärilise iseloomuga tegevused, samuti võimude poolt isiku kohta avaliku informatsiooni kogumise ja talletamise teabetoimikutes. (Juura 2002, lk 228-229) 3. ERAELU PUUTUMATUSE PIIRANGUTE LUBATAVUS Eraellu võib sekkuda tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Paragrahvis 26 sätestatud loetelu on kitsam kui EIÕK vastav loetelu. Erinevalt EIÕK-st ei ole lubatud eraellu sekkuda riikliku julgeoleku ja riigi majandusliku heaolu kaitseks. Seega ei tohiks põhiseaduse kohaselt koguda inimeste kohta salaja informatsiooni riigi julgeoleku tagamiseks.
Kõik kommentaarid