Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma
KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) Vaimulik muusika (lk. 31-49) 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus (lk. 31 + tabel) Sündinud antiikmaailma varemetel. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 pKr. Sellele järgnes suur rahvasterändamine, formeerusid rahvused. Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Keskaeg oli ajaloos segane aeg. Toimus rahvaste rändamine siiani kõige mõjukama riigi Rooma keisririigi territooriumile, rändasid põhiliselt germaani hõimud, kes olid madalamal arengutasemel, neid nim. barbariteks, sest nad röövisid eesmärgitult kunstiesemeid. Tänu sellele, et ka nendeni ulatus ristiusu võim, mille järgi pidid kõik usklikud alluma
Milanos kuulas ta Ambrosiuse jutlusi, oli nõus hakkama katehumeeniks ehk usuõpilaseks, uuris innukalt ka Pühakirja ja Pauluse kirju. Oodatud pöördumine kristlusesse toimus 386. aastal. Augustinus kirjutas oma eluajal väga suure hulga teoseid, tema filosoofia kasvas välja vaidlustest erinevate mõtlejatega, näiteks donatistide ja munk Pelagiusega. Augustinuse õpetus ei tekkinud tühja koha pealt, juba enne teda oli tegutsenud suur hulk teoloogilisi mõtlejaid. Augustinus vormis erinevad õpetused kokku terviklikuks kristlikuks õpetuseks. Tema patuõpetus vastab munk Pelagiusele, kes väitis, et inimesel on võimalus valida hea ja kurja vahel ning pidev kurja tegemine on vaid harjumus. Augustinus kirjutas vastu, et inimene kannab endas himuruse näol pärispattu ja on seetõttu võimetu valima hea ja kurja vahel. Inimesest saab aidata vaid Jumal, kes talle armu jagab ja suunab headele tegudele.
Samas on leitud, et tegu oli elava ja areneva süsteemiga. Sotsiaalne kord oli seotud nii kodanike kui ka jõukusega ning seda omistati ka jumalatele, sest ainult kodanike õiguseks oli saada preestriteks. Seega vahetegemine vaeste ja rikaste vahel oli selge. Usuti, et jumalatel oli võime inimeste ellu sekkuda, mistõttu oli oluline õigesti ohverdada – jällegi seotud jõukusega. Rooma religioonil on kristlikule kirikule suur mõju. Alustades esimeste sajandite religioossest laadist ning kirikukalendrist, millest paljud kuupäevad võetakse üle Rooma riigireligioonist, lõpetades kirikuhoonetega. Alates 4. sajandist saab kristlus Roomas sallituks ning võetakse üle roomalik arhitektuur. Allikad, millele me varakristliku kiriku puhul saab toetuda. Peamine on Piibel. Ainult UT raamatud ja Piibli kaanoni kujunemine. Kõige kaugem üleskirjutus on säilinud 3. sajandi
Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet kirikumuusika 3) renessanssmuusika. · Gregoriuse laul 590. a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I). Ta jätkas Ambrosiuse poolt alustatut - kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. Näit. lasi ta ühe lauluviiside raamatu Peetri kirikuspruukimise (kasutamise) tarvis kinni aheldada, et raamat kaotsi ei läheks. Gregorius oskas ka helisid oktavitesse järjestada. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Tema poolt uuendatud liturgilised
Justianus I Bütsantsi keiser, kelle ajal püüti taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust Rjurik varjaagipealik, kes vastas kutsele venemaad valitsema tulla Vladimir venemaa vürst, kes lasi ennast ja oma riiki ristiusustada (988) Muhamed prohvet araabias, kellele jumal kuulutas ilmutused, Meka kaupmees Karl Martell frangi kuningas, kes hakkas andma maatükke sõjameestele, ta suutis purustada muhameedlased Karl Suur Pippin Lühikese poeg, kelle valitsusajal oli frangi riigi piirid suurima ulatusega, taastas keisrivõimu Otto I Pani aluse Püha Rooma Keisririigile Erik Punane Norrast põgenenud pealik, kes läks Gröönimaale Leif Eriksson Erik Punase poeg, kes jõudis Põhja-Ameerikasse Pippin Lühike Karl martelli poeg , sõlmis lepingu paavstiga ja pani aluse kirikuriigi tekkele William I Vallutaja Normandia hertsog, kes tungis Prantsusmaalt Inglismaale, pani alguse
Hispaanias (419-708, vallutati araablaste poolt), Vandaalide riik Vandaalid tungivad üle Reini jõe ja jõuavad 409 Hispaaniasse, lähevad sealt edasi ning loovad riigi. Põhja-Aafrikas (u 430-534,vallutati Bütsantsi poolt); alates Idagootide riik Itaalias (493-552, vallutatud Bütsansti poolt). Langobardide riik Põhja-ja Kesk-Itaalias (suuremjaolt endistel Idagootide riigi aladel, mis langobardid Bütsanstilt vallutasid). Kestis 568-774, selle vallutas Karl Suur. Väiksemad riigid. Sueebide riik Hispaania loodenurgas (vallutatud läänegootide poolt). Burgundid rajasid algul riigi Wormsi lähedal, kuid selle hävitasid hunnid. Seejärel liikusid burgundid Galliasse ning V saj. keskel lõid oma riigi tänapäeva Burgundias (vallutati frankide poolt 543), alemannide riik Gallias (vallutati Frangi riigi poolt). Gepiidide riik Daakias (hävitati 567 langobardide ja avaaride poolt) Avaaride riik (565- u 800) Pannoonias (purustati Karl Suure poolt)
80-81 7. Järvelaid, Peeter. Pihlamägi, Maie. 80 aastat Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi 1918 - 1998. 8. Lotman, Juri. Kultuur ja plahvatus. Tallinn. 2001. 9. Lotman, Juri Semiosfäärist. Tartu. 1999 10. Lotman, Juri. Kultuurisemiootika. Tallinn. 1990. 11. Mägi, Arvo. Euroopa rahvaste ajaraamat. Tallinn.1992 12. Pikamäe, Priit. Eesti võimalustest jääda ellu Euroopa Liidus // Juridica. 8/95,lk.351- 355 13. Piirimäe, Helmut. Suur Prantsuse revolutsioon. Tallinn. 1990. 14. Strömholm, Stig. Juristide Euroopa // Akadeemia 11/1994, lk. 2326-2335. 15. Wies, Ernst W. Karl Suur. Keiser ja pühak. Tallinn. 1999 Antiigileksikon. 1-2. Tallinn. 1983. Võõrkeelne kirjandus: 1. Anners, Erik. Istorija evropeiskogo prava. Moskva. 1994 2. Berman G. Harold. Zapadnaja traditsija prava: epoha formirovanija.(Law and Revolution). Moskva. 1994. 3. Caenegem, Raoul Charles van. Legal History: a European perspective
Kõik kommentaarid