Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aleksandri kirik Narvas (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Aleksandri kirik Narvas #1 Aleksandri kirik Narvas #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor DanaVolkova Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Aleksandri kirik

Aleksandri kirik 8. aprillil kell 8.30-9.45 oli meil usundiõpetuse tund Aleksandri kirikus. Nii meie, 10. klass, kui ka 11. klass oli tunnis. Tunnis räägiti kiriku ajaloost ja muudest kirikuga seotud huvitavatest legendidest jne. Kirik on avatud 6 päeva nädalas (esmaspäev on puhkepäev). Mida tähendab kirik? See tähendab pühakoda ­ kirikut kui hoonet; konfessiooni. Kirik on kreeka keelsest sõnast ,,küriakon", mis tähendab Issanda koda. Kirik kuulub Jumalale, aga kirikuomanik ja ülalpidaja on Aleksandri kogudus. Sellele kogudusele kuulub veel mitmeid kirikuid nagu näiteks Mihkli kirik. Aleksandri kirik on 130 aastat vana. See ehitati 1884. aastal. Me seisime peaukse ees ja saame teada, et kirikutorni nimi on läänetorn ­ mis on 60m ja 70cm kuni risti tipuni. Esimese korruse joonel (väljas) on kivid teist värvi ­ torn on üle nelja aasta vana ehk enne polnud seal torni. Peaukse kohal on mosaiikpilt

Ainetöö
thumbnail
1
docx

Narva Aleksandrikirik

Narva Aleksandri Suurkirik 1879. aastal novembris otsustas Narva Jaani koguduse õpetaja Friedrich Gottlieb Tannenbergi algatusel Narva eestlastele uuesti oma kirik ehitada, mis oli algselt mõeldud tehasekirikuna ja oli määratud 5000 luterlasest töölisele. Krundi Joaorus kinkis Joala mõisa omanik Georg von Kramer. Narva linn oli tol ajal osa Peterburi kubermangust, Joaoru jäi aga Eestimaa kubermangi territooriumile. Kirikut projekteeris Peterburi professor akadeemik Otto Pius Hippius. Rahaliselt toetas kiriku ehitamist Kreenholmi Manufaktuuri omanik parun Ludwig Knoop. Müüri ehitamisega tegeles

Usundiõpetus
thumbnail
12
docx

Narva Aleksandri kirik

Narva Eesti Gümnaasium Referaat Narva Aleksandri Suurkirik Koostaja: Kristjan Pille Narva 2014 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................3 Kiriku ajalugu.....................................................................3-4 Väike kirik..........................................................................5 Kasutatud allikad...................................................................6 Sissejuhatus 21.aprilli esmaspäeval kell 8.30-9.45 oli meil usundiõpetuse tund Aleksandri Suurkirikus. Tundi viis läbi Villu Jürjo. Nii meie 10.klass kui ka 11.klass tuli tundi, sest see oli kohustuslik

Ühiskond
thumbnail
25
doc

Tallinna kirikud

Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik..................................................................................................

Ajalugu
thumbnail
85
rtf

Eesti kultuurilugu

tekkimine linnades pani aluse inimeste siirdumisele maalt linnadesse. Ulatuslikum maarahvastiku liikumine linna algas pärast 1856. a. talurahvaseaduse ja 1863. a. passiseaduse kehtestamist. Samuti soodustas linna asumist 1866. aastast muudetud tsunfti sundlus linnas, tööstuse areng ning raudtee rajamisega loodud hõlpsam liiklemisvõimalus. XX sajandi algul ületas Tallinna elanike arv juba 100 tuhande piiri, üle 10 000 elaniku oli veel Tartus, Narvas, Pärnus ja Valgas. Tallinnas tekkis kõige enam töökohti masinaehituses (näiteks suured laevatehased), Tartu arengule mõjus positiivselt Tartu Ülikooli avamine 19. sajandi alguses. Narva kiiret kasvu soodustas tekstiilitööstuse kiire areng, Pärnus tselluloositööstus ja Valgas transiitkaubandus (raudtee). Uusi linnu tekkis ka vabrikute ja tehaste juurde ning raudteesõlmedesse (näiteks Kunda, Sindi, Aseri, Kärdla, Tapa jpt), kuid tollal ei tunnistatud neid ametlikeks linnadeks.

Kultuurilugu
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

neid, lõpuks aga tuleb rahvas ja hävitab nad sootuks. Niisiis pole enam jälgegi järel sellest salapärasest sõnast Jumalaema kiriku hämaras tornis ega ka tundmatust saatusest, mida see kurb sõna märkis, mitte kui midagi -- ainult käesoleva raamatu autori habras mälestus. Inimene, kes selle sõna seinale kirjutas, on juba sajandite eest elavate kirjast kustutatud, ka sõna on omapuhku kiriku seinalt kadunud ja võib-olla kaob varsti maa pealt ka kirik ise. Sellest sõnast tekkiski seesinane raamat. Veebruaris 1831. ESIMENE RAAMAT I. SUURSAAL Kolmsada nelikümmend kaheksa aastat, kuus kuud ja üheksateistkümmend päeva tagasi äratasid pariislasi kirikukellad, mida kõigest jõust helistati Vanalinna, Ülikoolilinna ja Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6. jaanuar 1482 pole päev, mida ajalugu eriti mälestaks. · Polnud midagi iseäralikku sündmuses, mis Pariisi kirikukell! ja kodanikke sel varahommikul jalule ajas. Ei olnud see

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun