Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pangandus konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

08.09.
pangandus
Pank on raha koondav ja säilitav, laenu andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus.
Pangandus on pankadesse puutuvate majanduslike, maj. õiguslike ja tehniliste teadmiste, põhimõtete, korralduste ja seaduste kogumõiste.
Panga peamine kasumiallikas on hoiustajaile makstava ja laenusaajailt võetava kasviku ehk intressi vahe:
Hoius 2,5%
Laen 3,8%
1,3%
Pangatehingud liigitatakse:
  • aktivatehinguteks – teenitakse rahaga kasumit,
  • passivatehinguteks – kogutakse vaba raha, mis moodustub panga omakapitalist ja hoiustamisest.
    Pank tähendas algselt lauda või pinki , millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid.
    Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas.
    Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohustiste eest ning andsid võõrrahade arvelt lombard - (pandi) ja hüpoteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm.
    Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa , neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist.
    Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul „pärispankuriteks“, sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis žiirokäive.
    Žiiro – maksesumma ülekandmine sularaha kaasabita võlgniku kontolt võlausaldaja kontole.
    Esimene avalik ehk riiklik žiiropank moodustati Veneetsias 1587 , teine sealsamas 1619, mis püsis 1816. aastani. Itaalia eeskujul tekkis žiiropanku mujalgi Euroopas: Amsterdamis 1609, Nürnbergis 1621.
    Suure tähtsusega olid 1694. aasta, mil asutati Inglise pank ja 1695 , kui asutati Šoti pank.
    Erinesid linnalistest žiiropankadest seega, et nad asutati aktsiaseltsidena ning nad tohtisid anda ja võtta krediiti igal kujul ning nende kaudu kujunes pangatähtede emissioon, mille tõttu saavutasid nad suure mõju kogu majanduses (A: maailmas).
    18. sajand algas panganduses uus areng, milles juhtivat osa etendasid Madalmaad ja eriti Inglismaa. Tšeki ja pangatähe arengu tõttu omandas hoiuseäri üha suurema tähtsuse, tekkis pankade omavaheliste nõuete tasaarveldamine ehk nn kliiring.
    Euroopa mandriosas tekkis varsti samuti emissioonpanku. J. Law algatusel Prantsusmaal 1716, seejärel Taanis , Norras, Rootisis
  • Vasakule Paremale
    Pangandus konspekt #1 Pangandus konspekt #2 Pangandus konspekt #3 Pangandus konspekt #4 Pangandus konspekt #5 Pangandus konspekt #6 Pangandus konspekt #7 Pangandus konspekt #8 Pangandus konspekt #9 Pangandus konspekt #10 Pangandus konspekt #11 Pangandus konspekt #12 Pangandus konspekt #13 Pangandus konspekt #14 Pangandus konspekt #15 Pangandus konspekt #16 Pangandus konspekt #17 Pangandus konspekt #18 Pangandus konspekt #19 Pangandus konspekt #20 Pangandus konspekt #21 Pangandus konspekt #22 Pangandus konspekt #23 Pangandus konspekt #24 Pangandus konspekt #25 Pangandus konspekt #26 Pangandus konspekt #27 Pangandus konspekt #28 Pangandus konspekt #29 Pangandus konspekt #30 Pangandus konspekt #31 Pangandus konspekt #32 Pangandus konspekt #33 Pangandus konspekt #34 Pangandus konspekt #35 Pangandus konspekt #36 Pangandus konspekt #37 Pangandus konspekt #38 Pangandus konspekt #39 Pangandus konspekt #40 Pangandus konspekt #41 Pangandus konspekt #42 Pangandus konspekt #43 Pangandus konspekt #44 Pangandus konspekt #45 Pangandus konspekt #46
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 46 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor klavrik Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    21
    docx

    Raha ja panganduse kordamine

    1.Raha olemus ja areng. Raha funktsioonid. Raha on väärtuse mõõt. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ­ ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga h

    Raha ja pangandus
    thumbnail
    48
    doc

    Panganduse konspekt 2007

    RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K ­K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas ­ kaurikarbid - Okeaanias ­ nöörile lükitud karbikettakesed - Uus-Gineal, Melaneesias ­ kuldikihvad, koerahambad jne. Vahetuskaupadest tunnustasid (eelistasid) müüjad kindlaid pante, need käibisidki RAHANA. Raha kasutuselevõtt: · aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks · võideti aega tarbimiseks

    Arendustegevus
    thumbnail
    20
    doc

    Raha ja pangandus eksamikonspekt

    1. Raha olemus ja areng Raha on · eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. · üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. · hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustatud instrument. Raha omadused: · aktsepteeritavus · äratuntavus · säilivus · homogeensus · kaasakantavus · jaotatavus · piiratus Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, alandab tehingukulusid, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas. Ko

    Raha ja pangandus
    thumbnail
    4
    doc

    Eksam

    Panga bilansi struktuur Bilanss- raam.pid. aruanne, mis Hüpoteek on oma olemuselt reaalaktivatega tagatud ja maksepikendust 15-45 päevaks. Max. limiit 2kuu näitab panga varade koosseisu ja nende moodustamise regulaarseid sissemakseid nõudev veksel. Kindustatud sissetulek. allikaid. Panga bilansis sisaldub kapitali kahekordne pantkirjad on seotud väiksema avansilise sissemaksea, Pikaajalised laenud on kinnisvara laenud, eluaseme- analüüs. Omavahendid- aktsiakapital; aazio(aktsiate madalama intressi määraga, pikema laenu per.-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.; müügikasum); aruandeperioodi kasum/kahjum; eelmiste väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida 2)maa ostmiseks; 3)maja, korteri kap. remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirju oma käes või müüa need jär

    Raha ja pangandus
    thumbnail
    82
    docx

    Rahanduse ülevaade

    Sularahata arveldamine – kviitung ehk lihtveksel (1. Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes. Homogeensus – kõik ühesugused rahaühikud peak

    Finantsanalüüs
    thumbnail
    22
    doc

    PANGANDUS I (FINANTSTURUD JA –INSTITUTSIOONID)

    TARU ÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAHANDUSE JA ARVESTUSE INSTITUUT PANGANDUS I (FINANTSTURUD JA ­INSTITUTSIOONID) 1. OSA Autor: Andres Juhkam, lektor [email protected] Sügis 2004 Finantsinstrumentide majanduslikud funktsioonid 1. Vabade vahendite ülekandmine- ressursside efektiivseks juhtimiseks säästjatelt finantseerimist vajavatele majandusüksustele (aktsiad, võlakirjad) 2. Riskide juhtimine- majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse (investeerimisrisk,

    Pangandus
    thumbnail
    36
    doc

    Pangandusõigus

    Lisaks sellele oli juriidilistele isikutele tööstus- ehituspank ja välismajanduspank. Nii riigipangaga kui ka nende eelmistega tavainimesel kokkupuudet ei olnud. AGRO pank, hoiukassate süsteem Hoiupangaks ja uue pangana tehti Sotsiaalpank. Põhimõtteliselt oli siis juba 6 panka NSVL-is. Eesti panga oma süsteem sündis Tartu kommertspank, EVEA pank. Eesti pank keskpangaga hakkas tegutsema uuesti 1. jaan 1990. Eesti Pank andis välja tegevuslubadusi, valmistas ette Eesti enda pangandus seadusandlust ja rahvusliku panganduskaadri kasvatamine. Eesti pank korraldas ka valuutaoksjone. Esimesed kogemused said ka tolleaegsed pangatöötajad. Rain Lõhmus oli nende oksjonite läbiviija. Täna oleme sellises olukorras, et meil on 7 eestis asutatud ja registreeritud krediidiasutust. Kõik tegutsevad universaalasutustena. Raha mõiste ja vormid Raha: · Üldtunnustatud valuutaväärtus · Maksevahend · Arvestusühik · Väärtuse säilitaja Raha vormid:

    Õigus
    thumbnail
    32
    docx

    Raha ja pangandus

    Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis t

    Raha ja pangandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun