Jupiter (3)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

odt

Jupiter

ÜLDINE Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Koos kolme teise hiidplaneedi Saturni, Uraani ja Neptuuniga moodustavad nad 99.5% planeetide massist. AVASTAMINE Jupiter on heleduselt neljas objekt taevas (pärast Päikest, Kuud ja Veenust; mõnikord on Marss samuti heledam).Teda teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo avastas 1610. aastal Jupiteri neli suurt kuud Io, Europa, Ganymede ja Callisto (praegu tuntud kui Galileo kuud) ja oli esimene, kes nende liikumise avastas, mis silmnähtavalt ei koondunud Maale. See oli tähtis punkt Kopernikuse planeetide liikumise heliotsentrilise teooria kasuks. [Galileo avameelse toetuse pärast

Astronoomia

13

docx

Jupiter

Jõgeva Põhikool 8.E klass Ats Kruvi JUPITER Referaat Juhendaja õpetaja Heli Kopter Jõgeva 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1ÜLDANDMED................................................................................................................. 3 1.1 KOSMOSEJAAMAD JUPITERI UURIMAS....................................................................4 1.2 PILVED JA ÕHK RELJEEFI ASEMEL....................

Astronoomia

10

doc

Jupiter

USA automaatjaamad "Voyager 1" ja "Voyager 2" startisid 1977. aasta juulis ning möödusid Jupiterist 1979. aasta märtsis ja juulis, jätkates pärast seda Päikesesüsteemi teiste välisplaneetide tundmaõppimist. Detsembris 1995 jõudis Jupiteri juurde USA automaatjaam "Galileo", mis enne hiidplaneedi tehiskaaslaseks muutumist saatis planeedi atmosfääri sondi. Kahe aasta jooksul peab see uurima nii Jupiteri ennast kui ka mitmeid tema kaaslasi. Keemilise koostise poolest sarnaneb Jupiter rohkem tähtedega ­ tema atmosfäär ja arvatavasti ka sisemus koosneb peamiselt vesinikust (mahu järgi 87-90%) ja heeliumist (10-13%). Jupiterist olekski võinud saada täht, kuid selleks oleks ta pidanud olema veel 7-8 korda massiivsem. Tekivad ju tähed hõreda gaasi kokkutõmbumisel, kui vabaneb niipalju soojust, et aine sisemuses saavad alata termotuumareaktsioonid. Selleks on vaja temperatuuri vähemalt kümme miljonit kraadi. Jupiteri korral midagi niisugust ei juhtunud

Loodusõpetus

7

doc

Jupiter referaat

Referaat Jupiter 2001  SISUKORD lk Pilvkate 2 Suur punane laik 3 Rõngad 3 Jupiteri vaatlemine 3 Jupiteri kaaslased 3 Väikesed kuud 5 2 Pärast Marssi tuleb Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab suurte planeetide piirkond. Jupiter on neist esimene ja ka suurim. Ta on üks heledaimad taevakehi ning inimestele ammust ajast tuntud. Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra, kui ka suuruse mõttes. Ta asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda. Jupiteri mass on 318 korda suurem Maa massist ning kaks ja pool korda suurem kui kõigi teiste planeetide massid kokku. Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel väga aeglaselt.

Bioloogia

26

odp

Jupiter ja tema kuud

JUPITER  Jupiter on päikesesüsteemi kõige suurem planeet Jupiter on viies planeet Päikesest Asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa Ületab Maa massi 318 korda ja kõikide teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda Jupiter on Päikese massist ligikaudu 1000 korda väiksem Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetitel puudub tahke pind Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,53°) Jupiteri vahetut uurimist alustasid esimestena USA automaatjaamad projektist "Pioneer". Neile järgnenud USA automaatjaamad "Voyager 1" ja "Voyager 2" , mis startisid 1977. aastal ning

Füüsika

8

doc

Jupiter

...............lk 4 Nimesaamise lugu....................................................................lk 5 Kaaslased...............................................................................lk 6 Huvitavat...............................................................................lk 7 Kasutatud kirjandus..................................................................lk 8 2  Üldandmed Hiidplaneet Jupiter on päikesesüsteemis viies planeet. Jupiteri orbiit on Päikesest 778,330,000 km kaugusel. Planeedi ekvatoriaalne diameeter on 142, 984 km. Jupiter on raskeim planeet - selle mass on 318 korda suurem kui Maal. Ehkki Jupiteril on suur mass, on tal suhteliselt väike tihedus. Tema keskmine tihedus on 1,33 grammi/kuupsentimeetrit (veidi rohkem kui vee tihedus). Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Jupiteri magnetväli on umbes 14 korda suurem kui Maal.

Füüsika

3

doc

Jupiter

Jupiter Palja silmaga vaadeldes paistab Jupiter meile heleda, rahuliku säraga kollakasvalge tähena, Veenuse järel on ta kõige heledam ,,täht" ja inimestele ammu tuntud. Planeedi leidmine lihtne tema suure näiva heleduse tõttu. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed. Pikksilmas võib märgata Jupiteri atmosfääris vööte ja laike, mille abil saab määrata tema pöörlemisperioodi. Jupiteri ümbritseb tihe õhkkond, kus esineb palju

Bioloogiline füüsika

3

doc

Jupiteri, Saturni ja Neptuuni kaaslased

Jupiteri, Saturni ja Neptuuni kaaslased Jupiter Jupiteri süsteemi võib vabalt võrrelda päikesesüsteemiga. Planeedil on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat ­ Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto ­ avastas Galileo Galilei 1610. aastal. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Io on küllaltki hele taevakeha, ta albeedo on 0,6. Keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on -50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranz, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Iol on avastatud 7 tegutsevat vulkaani. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid - nad on mattunud laava alla. Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud. Vulkaanikoonuste läbimõõt on keskmiselt 50 km, kuid on ka paarisaja-kilomeetrise läbimõõduga vulkaane. Euro

Füüsika

Kommentaarid (3)