skandaalid ja vaidlused. 1870ndatest alates etendati Saksamaal Ibsenit, aga ,,Norat" näiteks õnneliku lõpuga. Põhiskandaalid ,,Kummituste" ümber, mida etendati suletud ringile Meiningeinis. Ka Berliinis valitud publikule. Ei mahtunud ilusa kunsti raamidesse. Juhtuvad autorid Sudemann jt. Ibsen kajastas uusi ideid kunsti ülesande kohta, suundumust, mida selle liikumise üks pioneere Emile Zola oli nimetanud naturalismiks draama eesmärgiks polnud enam pelgalt inimestele hea enesetunde pakkumine, vaid sellest pidi saama teadusliku uurimise üks harusid, katselaboratoorium, et õppida tundma inimsuhteid, mis kujutavad maailma ja ühiskonda nii, nagu nad tegelikult on kogu oma inetuses, kõigi oma pahedega, kõigi inimeksistentsi aspektidega, mida senini polnud avalikkuse silmis märkimisväärseks peetud. Üha enam noori kogunes Ibseni,
,,Pierrot", Artur Adson ,,Henge Palango", August Gailit ,,Saatana karusell" · 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Vares Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest · Tähtsus:Viis luule uuele tasemele nii sisult kui vormilt · Luules kasutati sümbolismi ja impressionismi, millest tekkis- Uusromantism ,,Tarapita" 1921-1922 · Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas · Kuulusid: Siuru + Jaan Kärner · Tähtis oli elulähedus liikumine · Kasutasid ekspressionistlikku luulet, mis oli väga retooriline, jõuline
Kõik kommentaarid