Berliini kriisid Grete Põdra Kerdu-Katty Pärss Siim Sarapik 12.c Berliini blokaad (24. juuni 1948-12. mai 1949) ● Külm sõda algas Berliini blokaadiga 1948. aastal ja see kestis kuni Berliini müüri langemiseni ● Lääneliitlaste kontrolli all oleval Saksamaal olid tegevust alustanud demokraatlikud parteid ning valmistati ette reforme ● Nõukogude tsoonis kehtestati kommunistlik diktatuur ● Kui läänetsoonides alustati majandusreforme, astuti Nõukogude okupatsioonis sellele vastu ● 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini välismaailmast ära
Venemaa keelas endast sõltuvatel riikidel kasutada Marshalli plaani poolt pakutavad abi ning moodustas ise rahvademokraatiamaadega 1949. aastal Vastastikuse Majandusabi nõukogu ning Varssavi Lepingu Organisatsiooni, mis kujutasid endast vaid NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid. Milline oli Stalini käitumine? Usuti, et Stalin on võimalik maha rahustada, kuid selle uskumuse purustas Stalini katse hõivata Lääne-Berliin. 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne Berliini ära välismaailmast, lootes linna sellega endale põlvili surudes liita. Võeti ära kogu elekter. Lääne-Berliin aga ei andnud alla ja USA ning lääneliitlased varustasid Lääne-Berliini õhusilla abil esmatarbekaupadega ning 324 päeva möödudes pidi NSV liit oma blokaadi ära lõpetama. NSV Liidu saavutuseks oli vaid see, et Lääne-Berliini ei arvatud
Venemaa keelas endast sõltuvatel riikidel kasutada Marshalli plaani poolt pakutavad abi ning moodustas ise rahvademokraatiamaadega 1949. aastal Vastastikuse Majandusabi nõukogu ning Varssavi Lepingu Organisatsiooni, mis kujutasid endast vaid NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid. Kõigele vaatamata usuti, et Stalinit on võimalik rahustada, kuid selle uskumuse purustas Stalini katse hõivata Lääne-Berliin. 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne Berliini ära välismaailmast, see tähendab elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sellega endale põlvili surudes liita. Lääne-Berliin aga ei andnud alla, USA ning lääneliitlased varustasid Lääne-Berliini õhusilla abil esmatarbekaupadega ning 324 päeva möödudes pidi NSV liit oma blokaadi ära lõpetama. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa
Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. Marshalli plaani kaudu andis USA 70 euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi. Berliini blokaad-1948 a juunis lõikas Nõukogude liit lääne-Berliini ära välismaailmast, elektrist, kütusest ja toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin ei alistunud, kuna USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada linna varustamise. Berliini blokaadi võib pidada külma sõja avalikuks alguseks. NATO- 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga moodustasid 1949. a. aprillis Nõukogude liidu vastase organisatsiooni, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, asuvad teised tema kaitseks välja. VLO- 1949 a asutas NSV Liit koos endast sõltuvate nn rahvademokraatia maadega Vastastiku Majandusabi Nõukogu, mis idi olema vastukaaluks Marshalli plaanile
elluviimisel. Põhjused Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nende vahelised suhted. Algus - Sotsialistlike riikides loetakse Külma sõja alguseks Churchilli kõnet (1946), kus ta siis rääkis esimest korda avalikult külmast sõjast (alguses hoiti omavahelisi vastuolusid saladuses) ning hoiatas inimesi NSVL eest ning kutsus osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini kriisi. 3.Raudne eesriie. Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaardi tundmine. Raudne eesriie on NSVL poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. 4.Idablokk(kommunismileer), sinna kuulunud riigid, selle riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustava jooned Idablokki kuulusid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria,
Samal a. kuulutas USA riigisekretär välja Marshalli plaani, abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Andsid abi 1948-52 a 17 riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. Nii tõusis rahvuslik kogutoodang neljandiku võrra. NSVL keelas abi võtta. Jugoslaavia ainsana ignoreeris Moskvaga vastuseis teravnes. Berliini blokaad Pooled: Lääne- Saksamaa Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Ida- Saksamaa NSVL. 1948. Aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest. Lääs aga ei alistunud. USA õhusilla abil aitas varustada. 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama Blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna.
KÜLMA SÕJA KRIISID. Aeg, olemus, tagajärjed. · Berliini blokaad 1948. juuni. Stalini katse hõivata Lääne-Berliini, et kehtestada seal kommunistlik diktatuur. NSVL lõikas Lääne-Berliini välismaailmast, elektrist, kütusest, toiduainetest. USA ja liitlased tagasid siiski õhusilla abil linna varustatuse ja 324 päeva pärast lõpetas NSVL blokaadi. Tagajärjed kahtlejad nägid Stalini plaane, avaliku külma sõja algus, Lääne-Berliin vabaks, Saksamaa lõhenes lõplikult. · Koera sõda 1950-53
Marshalli plaan- toetada majanduslikult sõjas kannatanud EU riike (Jugoslaavia ja Moskva vastasseis) võidurelvastumine (USA ja NSVL) taheti võimu ,,3 Maailmas" Mõju- panna võimule sotsialistlikud riigid ?! KUJUNEMISE KÄIK mõneti usuti Stalini rahustamisesse läänes Stalini katse hõivata Lääne-Berliini avas inimeste silmad NL kehtestati kommunistlik diktatuur 1948. Berliini blokaad, kus NL lõikas Lääne-Berliini muust maailmast (pea aasta) Selle tulemusena USA abistas Lääne-Berliini õhusilla(tee) abil elektri, kütuse ja toiduainetega. Seetõttu oli NL sunnitud blokaadi lõpetama kuna USA abile vastu ei saadud. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene
Kõik kommentaarid