Westminster Abbey keskaja arhitektuur (0)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Gooti arhitektuur

KUNSTIAJALUGU 10.Gooti arhitektuur. · 12. Saj. Lõpp ­ 13. Saj. Algus 16. Saj. Algus · Tekkis Prantsusmaal. 1144. Aastal Saint- Denis' kloostri ümberehitusega. · Romaani stiili jätk · Levib Lääne- Euroopas · Stiili nimetus tinglik, halvustav · Iseloomustus: peensus, õhulisus, kergus, kõrgus · Kõige tähtsam kirikuarhitektuur, kuid oluliseks muutub ka linnaehitus, kindluse arhitektuur. · Sarnasus Romaani kunstiga : skulptuuril iseseisvat tähtsust ei ole · Erinevus Romaani kunstiga : Gooti kirik ehitati võimalikult kõrge ( kesklöövi kõrgus -50m). Võetakse kasutusele konstruktiivsed uuendused : roidvõlvid, teravkaar, tugipiit ja tugikaar, sambad pikemad ja saledamad (kimpsambad), kõik detailid peened ja pitsilised, tippude kaunistamiseks ­ ristlillik, Gooti aken ­ suur, tavaliselt terava

Kunstiajalugu

17

doc

Gooti

portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn. roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni. Suurel osal katedraalidest jäid aga tornid lõpetamata, kuigi ehitus vältas teinekord aastasadu. Kirikusse sisenejat haaras võimas kõrgusetunne ning eriline salapärane meeleolu. Värvilisest klaasist akendest sisse voolav hõõguvpunaselt ning sügavsiniselt kiirgav valgus muutis kõik ebamaiseks ­ keskaja uskliku jaoks kindlasti taevalikuks. Kiriku sisemusele andsid vaheldust ja kergust külglöövide peal asuvad sammaskäigukesed, mis avanesid kesklöövi poole. Gooti katedraalide sõrestikule toetuv ülesehitus oli lausa geniaalne ning suuri teadmisi ka inseneriteaduste vallas. Tänapäeval ei teatagi täpselt, kuidas selline ehitusviis välja töötati, kuid igatahes saavutas see täiuslikkuse Põhja-Prantsusmaa suurtes katedraalides - Pariisi, Chartres'i, Amiens'i ja Reimsi peakirikutes

Kunstiajalugu

11

odt

Romaani ja Gooti stiili võrdlus

sammastega jagunesid löövideks. Gooti kunsti kutsutakse aga linnade kunstiks, sellepärast et kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd hoopis linnadesse. Gooti ajastul olid keskaegsed linnad, mis olid müüriga piiratud, kaitseks vaenlase vastu. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootika (u 1140­1200), kõrggootika (u 1200­1350) ja hilisgootika (u 1350­1525). EHITUSKUNST Romaani ajastu eripära avaldus kõige rohkem ehituskunstis. Juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur, eriti tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur ehk kulturistliku otstarbega arhitektuur. See domineeris ilmaliku arhitektuuri üle. Sarnaselt romaani stiilile ilmneb ka gootika omapära esmajoones katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuuris, mis mõjutas ka teisi kunstiliike. Sakraalarhitektuuri on tänapäeval ka palju säilinud, profaanarhitektuuri aga vähe. Romaani kirikud oli suhteliselt madalad, massiivsed, paksude seintega ehitised. Rõhutatakse

Kunstiajalugu

23

docx

Ajaloo referaat "Romaani ja Gooti kunst"

Rakke 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................ ................................ 2 SISSEJUHATUS.......................................................................................... ............................... 3 1 ROMAANI KUNST...................................................................................................... .......... 4 1.1 Arhitektuur.................................................................................... ...................... 4 1.2 Skulptuur ja maalikunst..................................................................................... 8 2 GOOTI KUNST................................................................................................ ................... 9  2.1 Arhitektuur.............................................................

Ajalugu

19

doc

Gooti stiil Inglismaal, Itaalias ja Eestis

KOOL Nimi GOOTI STIIL Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR............................................................................................................4 1.1Kirikud........................................................................................................................................5 1. 3 Gooti arhitektuur Itaalias.......................................................................................................... 8 1.4 Gooti arhitektuur Eestis...........................................................................

Kunstiajalugu

13

doc

Gooti stiilis arhitektuur ja skulptuur

6 kallaletungi puhul suuremas ohus; sääraseid hoolikalt kindlustatud eelkindluse osi nimetatakse barbakaaniks. Alates XV sajandist, mil tulirelvade tarvitamine saab üldiseks, tuleb linnuseehituses muutus. Donjon ehitatakse madal või kaob üldse, ka ringmüürid muutuvad madalamaks, kuid massiivsemaks; neile ehitatakse suurtükipesad. Kogu linnust ümbritsevad bastionid. Keskaja lõpul hakatakse linnuste ehitamisel kaitseülesannete kõrval ikka rohkem silmas pidama mugavust ja elamiskõlblikkust. Tuntumad keskaegsed linnused Prantsusmaal on Inglise kuninga Richard Lõvisüdame poolt XII sajandi lõpul ehitatud Andelys´ linnus, paavstide loss Avignonis, XIV ja XV sajandil tekkinud Pierrefonds´i linnus jt. Inglismaal arenes edukalt nii majandus- kui ka kultuurielu. Kokkupuuted teiste maadega mõjustasid oluliselt inglise arhitektuuri arengut. Juba 12

Kunstiajalugu

9

odt

GOOTI KUNST

täiuseni Aquino Thomas, kelle arvates meeleline maailm on madalam kui Jumalariik, kuid Jumala looduna ei saa ka meelelised asjad olla päris väärtusetud. Samuti ülistab loodust kui Jumala loomingut Assisi Fransiscus. Sellega seoses hakkab kunst enam loodust jäljendama ja ka ornamentika on looduslähedasem, vägagi palju kasutatakse kohalike taimede matkimist. Siiski jääb gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks. 4 Rõivad katavad ja varjavad keha, kuigi rõivavoldid on väga loomulikud ­ nende rütm ning vorm sõltub vähe nende all olevast kehast. Riietust kasutatakse ennekõike skulptuuri ja arhitektuuri sidumiseks. Kindlasti pöörati tähelepanu inimese kujutamisel näole ja kätele ning ka inimese tundeelu kajastamisele. MAALIKUNST Kuna vaba seinapinda on väga vähe ja seda asendavad hiiglaslikud aknad,

Kunstiajalugu

7

doc

Gooti kunst

eeskujudest. Gooti stiili üheks varasemaks näiteks Inglismaal on Canterbury katedraali kooriosa (12.saj.), mille ümar koorilõpmik viitab otseselt prantsuse mõjudele. Ajapikku kujunes välja omapärane stiil, milles puhul rõhutati rohkem hoonete horisontaaljooni, puudus prantslaslik kõrgussepürgimine. Inglise kirikutele on omane soliidne, kõrge nelitistorn. Heaks näiteks on Inglismaa üks tuntumaid kirikuid Westminster Abbey Londonis, samuti Salisbury katedraal. Parimad näited inglise hilisgootikast on Wellsi katedraal ja mõningad kuulsate Oxfordi ja Cambridge'i ülikoolidele kuuluvad hooned. 13.sajandi II poolest kuni 15.saj. keskpaigani oli Saksa aladel tsunftikäsitöö õitseaeg, jõudsalt arenesid kalevitööstus, metallurgia ja mäetööstus. Jätkus linnade areng. Saksa aladel suteliselt kaua püsinud romaani ehituskunsti tavad hakkasid taanduma 13.sajandi II poolest alates

Kunstiajalugu

Kommentaarid (0)