10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
intrikant17
Õppematerjali autor
kaitseprillid, näokujulised kaitseprillid eriprillid, näokaitse, tolmufilter, gaasifilter, sukeldusmivarustus, sukeldumisülikond, kemikaali- või kuumakindad, elektrikindad, labakindad, sõrmekaitsed, spetsiaalkäised, kaitsekindad, madalad kingad, vibratsioonikindlad jalanõud, kuumakindlad kingad, soojapidavad jalanõud, puutallaga kingad, kedrid, põlvekaitsmed, kaitsekreemid ja määrded, päästevest, soojendusvest, ohutusrihmad, keha kinni hoidvad kaitsevahendid, kukkumist vältiv täisvarustus koos lisaseadmetega, termoriietus, mitmesugused kaitsekatted. 2.2 Milliseid vahendeid ei käsitleta isikukaitsevahenditena? 1) tavalisi töö- ja vormiriideid 2) hädaabi- ja päästeteenistuse kasutatavaid vahendeid 3) kaitsejõudude, politsei ja teiste avaliku korrakaitse teenistuste kasutatavaid kaitsevahendeid 4) spordivarustust 5) liiklusvahendites kasutatavaid isikukaitsevahendeid 6) enesekaise- ja tõrjevahendeid
ja kasutamise kord“ ning „Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord“ alusel. 1/18 Kui õnnetuse või haigestumise ohtu töökohas ei saa vältida ega piirata, varustatakse töötajad isikukaitsevahenditega. Vastavalt „Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord“ määratlusele liigitatakse isikukaitsevahendid ohutegurite võimaliku tervistkahjustava toime alusel kolme gruppi. I grupp – lihtsad isikukaitsevahendid, mis on ette nähtud nõrga ohuteguri mõju eest ohutuks ja õigeaegseks kaitsmiseks. Siia kuuluvad isikukaitsevahendid, mis kaitsevad: 1) mehaanilise toime eest keha pinnale (töökindad jmt); 2) nõrga toimega puhastusvahendite eest, mille mõju möödub kiiresti (kaitsekindad tööks pesu- ja puhastusainete lahjendatud lahustega);
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS V-13 Kristo Kuusk ISIKUKAITSEVAHENDID Pärnu 2013 1. Tööandja peab tööd korraldades arvestama isikukaitsevahendi kasutamisest tulenevat füüsilist või vaimset lisakoormust ning vajadusel nägema ette puhkepausid, kasutamise piirangud või muud abinõud töötaja töövõime säilitamiseks. Isikukaitsevahend on üldjuhul mõeldud isiklikuks kasutamiseks. Kui asjaolud nõuavad, et sama isikukaitsevahendit kasutab mitu töötajat, peab
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Referaat Isikukaitsevahendid Ehitusteaduskond Õppeaines: Töötervishoid ja -ohutus. Õpperühm: Tallinn 2009a Sisukord Mis on isikukaitsevahend?...................................................................................................... 3 Nõuded isikukaitsevahenditel.................................................................................................. 3 Isikukaitsevahendid................................................................................................................. 3 Isikukaitsevahendite hindamine ja valimine .......................................................................... 4
LAOMAJANDUSE SEADMED JA TÖÖOHUTUS 1. Sagetasemad rikked ja põhjused , mis lühendavad akumulaatorite kasutusiga. Niiskus, külm. 2. Levinuimad isikukaitsevahendid, mida saab kasutada erinevate tööde teostamisel. Iskukaitsevahendid Isikukaitsevahend on kandja seljas, peas, jalas või käes kantav või kantav vahend, mis on konstrueeritud ja valmistatud kandja kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Isikukaitsevahendeid kasutatakse alles siis, kui muul moel ei ole võimalik töötaja elu ja tervist piisavalt kaitsta. Isikukaitsevahendite valimise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs
Eesti õigusakt: Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 29/12/2003; Reference: (MNE(2003)55377) 1.2.03 Council Directive 89/656/EEC Tööandja kohustused: Artikkel 4 Üldsätted 1. Isikukaitsevahendi kavandamine ja tootmine peab vastama ühenduse sätetele, mis käsitlevad tööohutust ja -tervishoidu. Kõik isikukaitsevahendid peavad: a) olema vastavad võimalikele ohtudele ega või ise ohtu suurendada; b) vastama olemasolevatele tööoludele; c) vastama ergonoomianõuetele ja arvestama töötaja tervislikku seisundit; d) pärast vajalikku kohandamist kasutajale sobima. 2. Kui töötaja peab rohkem kui ühe ohuteguri tõttu kandma samaaegselt mitut isikukaitsevahendit, peavad need omavahel sobima ja säilitama tõhusa kaitse kõnealus(t)e ohu või ohtude eest. 3
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid