Katoliku kiriku võim hakkas kujunema juba Rooma riigis, kui see legaliseeriti 4. sajandil. Algul toimus üldine maapiirkondade kristianiseerimine, seejärel alustasid oma tööd ka vabatahtlikud misjonärid, kelle ülesandeks oli mitte ainult kristluse kui usu levitamine, vaid ka paavsti tähtsuse tõstmine ilmaliku rahva seas. Kui suureks võis aga kujuneda paavsti ja kiriku võim keskaja ühiskonnas ning milliste meetoditega püüti kiriku tähtsust suurendada? Kuna kirik oli keskaja rikkaim organisatsioon, võib oletada, et kiriku võimsus hakkas kasvama eelkõige majandusliku tõusu pärast. Peamisteks sissetulekuallikateks olid kirikukümnis ja igasugused võimalikud annetused, mida kingiti kirikule, et vabaneda patukoormast ning hiljem pääseda taevariiki. Alates 11. sajandist hakati müüma ka indulgentse ehk patulunastuskirju, mis samuti omakorda tõstsid katoliku kiriku sissetulekut. Tundub, et keskaja inimesed olid liiga
Kirik kõrg- ja keskajal 9.-10. Sajandil iseloomustas katoliku kirikut üldine langus, mis puudutas tervet koguduste elu, vaimulike ordusid ja paavstivõimu. See langus jätkus ka järgmisel aastajal. Kõrgkeskajal hakkasid tekkima relformid. Vastukaaluks langusele tekkis kiriku sees uuendusliikumine. Selle eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Üks kuulsaim kirikureformidest oli Gregoriuse reform. Selle asutajaks oli paavst Gregorius VII. Tema nime järgi nimetati ka reformi nimi. Paavst Gregorius VII otsutas asutada laiaulatuslikke reforme, et taotleda distsipliini tugevdamist ja et tõsta jumalateenistuse tähtsust, ta tahtis vabastada ilmaliku võimu mõju alt ja keelata simoonia ja perekonnaelu.
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale Kõrg- ja hiliskeskaeg, mis oli 11. - 15.sajandil tõi kaasa palju muutusi nii kiriku kui ka ühiskonna elus. Kirik oli kõrgkeskajal muutunud vähemtähtsaks. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur osatähtsus. Üha sagedamini hakati tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. See ei meeldinud paljudele vaimulikele ja nad hakkasid parema kirikuriigi poole püüdlema. Varakeskajal polnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid, kuid mida rohkem paavstid oma võimu Euroopas laiendasid, tugevnes ka nende püüd allutada endale kreekakatoliku kirik
kriis. 1305. aastal valiti paavstiks prantsuse päritolu kardinal. Selle tulemusel paavstid langesid Prantsusmaa kontrolli alla. 1378. aastal valiti kaks paavsti, millest arenes skisma (kuni 1415). Kriis lahendati Konstanzi kirikukoguga. Hiljem paavstivõim ei taastunud, paavstid möönsid kirikute sõltumatust riikidest. Kesk-Itaalias domineeris paavstiriik. Kokkuvõte Paavstivõim sai alguse Roomast. Keskaegne katoliku kirik palus abi frankidelt, et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. Algul oli keisrite ja paavstide vahel hea koostöö teineteist vajati oma võimu kindlustamisel. Aja jooksul paavstide võim kasvas, nad hakkasid nõudma, et keisrid (st ilmalik võim) neile alluksid. Vastuolusid tekitas ka küsimus, kes määrab ametisse piiskopid (kõrgemad
· ümarkaareline friis · kõrgusesse · kääbusgalerii pürgivad ehitised · kasutati värvilist kivi · kimppiilarid · kitsad aknad · laiad aknad · suured tornid · vitraazid N: Cluni kloostri kirik · läänefassaadil 1-2 torni · ida pool peenike torn · rohkesti skulptuure · kaetud justkui
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide, piiskoppid
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest, osalt aga kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langusest- Hiliskeskajgse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: -paavstid Avignosis, 1305-1378 -suur kisma ehk kirikulõhe, 1378-1409 -kirikukogude aeg, 1409-1447 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop. Itaalias valitsev segadus, mille olid põhjustanud sealsed vaenutsevad poliitilised rühmitused, sundis vastvalitud paavsti oma Rooma-asumist edasi lükkama, kuni sellest lõplikult loobus, jäädes resideerima Avignoni. Avignonis resideerimise ajal paisus paavstikuuria bürokraatlik aparaat enneolematult ning kuuria sissetulekud kasvasid tänu mitmesugustele maksudele. Paavstide elu muutus luksuslikuks ja nad ei tahtnudki naasta Rooma. Kuid see kutsus esile usklike protesti: tema Roomast eemalviibimisest nähti sajandite
püüdsid viia usku rahvale lähemale. Kuulsad ka oma koolide poolest. Olid rahva seas austatud. Rüü must, Eestis klooster Tallinnas. Augustiinlaste ordu rajas Augustinus. Nad liikusid samuti rahva seas, jutlustasid palju. Näiteks Martin Luther oli samuti augustiinlane. Kandsid must-valget rüüd. Klooster Pirital. GREGORIUSE REFORMID By Oll©®TM 2004 Gregoriuse reformide eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalike huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Muutuste järjekindla eestvõitleja Gregorius VII (paavstitroonil 1073- 1085) järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Reformidega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja ilmalikku võimu Itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõim kreekakatoliku kiriku üle
Kõik kommentaarid