Vale-Dmitri (0)

Venemaa 18 saj.

õnnestus tal siiski võimu juurde jääda. Ta tugevdas tsaarivalitsust veelgi. Tema teeneks tuleb pidada püüet tugevdada majandust ja kindlustada riigi piire. Venemaa välispiiride haprus oli ohuks riigi terviklikkusele. Tema ajal saavutas Vene kirik Konstantinoopolist sõltumatuse (1589). Kuna Godunov oli opritsnik, siis ei olnud ta rahva seas populaarne, kuid samas ei olnud ta väga halb valitseja. Teda kahtlustati Ivan IV poja Dmitri tapmises. VALE-DMITRI 1601. a. oli näljahäda ja väga külm talv. Puhkes talurahvasõda. Ilmub välja isik, kes nimetab end hukkunud Dmitriks. Kui see oleks olnud tõsi, oleks Godunov pidanud loovutama Dmitrile trooni. Isehakanud Dmitrit tunnistasid need, kes tahtsid Boriss Godunovist lahti saada. Vale-Dmitri tahtis muuta Venemaa katoliiklikuks ja seetõttu toetasid teda paavst ja Poola-Leedu. Dmitri rünnak Venemaale oli võimas palju kindlusi langes tema kätte vastupanuta. 1605. a

Araabia ja muhamedlik kultuur, Vana-Vene riik, Bütsants ja vanavene kunst. reformatsiooni algus Saksamaal.

· Kohustuslik kooliharidus. · Rajati ülikool vaimulike ettevalmistamiseks. Anglikaani kiriku tekkepõhjused: · Kuningas Henry VIII läks vastuollu paavsti kuuriaga, kes ei nõustunud kuninga järjekordset abielu lahutama.1524 rajas ta Anglikaani kiriku reformatsiooni nime all. Venemaa 17. Saj. Kes ta on ja millega sai tuntuks- Boris Godunov Vene tsaar , tuli võimule 1584 a, teda süüdistati näljahädas ja pakases. Grigori Otrepjev e Vale-Dmitri I - oli Vene tsaar 16051606. Vale-Dmitri väitis, et on Ivan Julma noorim poeg Dmitri. Vale-Dmitri polnud ainus, kes ennast "segaduste ajal" imekombel pääsenud Dmitrina esitles. Vale-Dmitrit toetasid mõjukad Poola aadlisuguvõsad. Vassili Shuiski - oli Vene tsaar 16061610. Tema valitsusel jätkus segaduste aeg.Suiski tõusis võimule pärast Vale-Dmitri kukutamist ja tapmist 17. mail 1610, mida Suiski juhtis. Tema ajal suruti maha Bolotnikovi ülestõus.

Euroopa 17-18 sajand

Dmitri. Paljud tahtsid saada nö Vale-dmitriks. Esimesena astus üles poola munk grigori otrepjev. Ka poola kuningas toetas teda, et venemaa alasi enda kätte saada. Rahvatoetusega saabuski vale- dmitri moskva väravate alla. 1605.a krooniti ta uueks tsaariks, sest boriss godunov sai südamerabanduse. Ta sai vähem kui aasta valitseda, sest ta tapeti ja uueks tsaariks sai Vassili suiski. Peagi ilmus poolast välja juba uus isehakanu. 1608.a suvel jõudiski vale-dmitri 2 moskva alla oma väega, kuid vallutada moskvat ei suutnud. Sellel ajal kui venemaal oli suur segadus, sekkus ka poola ja rootsi. 1610.a kukutasid moskva bojaarid senise tsaari ja lubasid poolakad kremlisse. Uueks tsaariks sai poola kuningas sigismund 3. Venemaa vabastamiseks kutsuti kokku maakaitsevägi, mille etteotsa astusid lihakaupmees minin ja väike vürst pozarski. Mehi oli kokku 20 000, kes suundusi 1612.a moskva alla. 1613.a kutsuti kokku maakogu, et valida uus tsaar, valik langes

Ajaloo arvestus

sünnipäraseid ideid; ta sünnib n-ö puhta lehena ja kõik, mis on mõistuses, on algselt pärit kogemusest. Segaduste aeg Venemaal nimetatakse ajajärku 1598...1605-1613...1618. Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel. 17. sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga, mis haaras kogu tolleaegse Ida- ja Põhja-Euroopa. Valitses erakordne pakane. Rahvas kahtlustas pärast Ivan Julma surma võimule saanud Godunovi Ivan Julma noorima poja Dmitri tapmises. Paljud esinesid imekombel pääsenud Dmitritena. Esimene oli neist munk Grigori Otrepjev. Teda toetas ka Poola kuningas. 1605 krooniti ta tsaariks (pärast Boriss Godunovi loomulikku surma ja Fjodor Godunovi ebaloomulikku surma), kuid vähem kui aasta pärast tapsid ta vandenõulased, kelle vürst Vassili Suiski sai uueks tsaariks. Rahvas ei saanud millestki aru; paljud arvasid et Vale-Dmitri on õige tsaar ja uus Vassili isehakanu

Ajalugu 11 klass

Kindlustamaks aadli toetust loodi 1785 aadlikogud. Aadlikud olid vabastatud maksudest jne. 2.SEGADUS 1598-1613 Segadused tekkisid kõigepealt tsaarivõimu ümber. Kui Ivan IV 1584 aastal suri, sai troonile tema poeg Fjodor, kes aga vaimse seisundi tõttu polnud võimaline riiki juhtima. Loodi regentnõukogu, kuhu kuulusid nii uued kui ka vanad riigimehed. Liidriks tõusis Boriss Godunov.Õiendas arveid oposistsiooniga. Ebaõnnestus ka kava panna Fjodori asemel troonile Ivan IV noorim poeg Dmitri. Tal ei olnud pärimisõigust, kuid ta oleks suutnud seista Godunovi vastu. Ent 1591 tuli teade, et Dmitri on surnud. Levisid kuulujutud, et Dmitri mõrvati Godunuvi agentide käte läbi või, et Dmitri tappis ennast ise haigushoo käigus noaga. Kui Fjodor suri 1598 oli võim Boriss Godunovi käites. Saamal aastal valis Maakogu Godunovi tsaariks.Uus tsaar toetas kõigiti tavalisi mõisnikke, kes tõstsid talupoegade andami kahe/kolmekordseks

Vana-Venemaa ajalugu

Probleem oli kestnud juba ta viimasel elukümnendil. Pärimisprobleem kujundas hiljem tugevalt Ivan Julma valitsemisaega, see aitas kaasa ka Julma valitsusaja julmusele. Ivan III oli olnud 2x abielus, I kord Tveri vürstinna Mariaga, käisid jutud, et see mürgitati, II Zoe Palilogosega. Ivanil Mariaga poeg Ivan (sünd. 1458), kellest sai 1470. aastatel isa kaasvalitseja, osales mitmetel sõjakäikudel. 1483 abiellus Ivan Moldova vürstitari Jelenaga, neil poeg Dmitri. 1490 jäi noorem Ivan ootamatult haigeks, talle loodi Veneziast arst Leo., arstimisest hoolimata suri, levis kuuldus, et mürgitati, tõenäoliselt alusetu. Surmas peeti kaasosaliseks arsti ja see hukati. Kes on Ivan Noore pärija? Isa Ivan III veel elus, noor Ivan olnud kaasvalitseja, poeg Dmitri. Vahepeal aga sündinud Ivani ja Sofia lapsed, s.h. vanem poeg Vassili. Kas pärija peaks olema kaasvalitseja poeg või valitseja enese poeg? 1497 avatati Moskvas vandenõu Ivan III vastu

Venemaa enne 1917. aastat

olukorda. Temperamentse mehena tappis vihahoos oma vanima poja, mis viis Rjuriku dünastia väljasuremiseni. Fjodor I 1557-1598 Tsaar 1584-1598. Riigiasjadest aru ei saanud, armastas palvetada ja kirikukelli helistamas käia. jLapsi tal ei olnud, noorem vend Dmitri suri kahtlastel asjaoludel 1591. Seetõttu lõppes tema surmaga Rjuriku dünastia. Tegelik võim ta valitsusajal oli Godunovi käes. Impeeriumi teke 1453. aastal oli türklaste poolt vallutatud Konstantinoopol, Bütsants (Ida-Rooma riik) oli sellega saanud oma lõpu. Moskva suurvürstid hakkasid end nüüd ise pidama Ida-Rooma järeltulijateks (käibele tuli mõiste Kolmas Rooma), õigeusu kaitsjateks

Ivan Julm

jõudnud teostuda ning tal lubati naid; Anna Koltovskaja, kes pagendati kolme aasta pärast kloostrisse, ses ta polnud sünnitanud ühtegi last. Koltovskaja asemele võeti kähki Anna Vassiltsikova, kelle väidetav abielurikkumine tõi talle kaas; pagendamise kloostrisse ja tema armukese hukkamise. Ivani viimane, seitsmes naine oli Maria Nagaja, tatari päritoli õukonnaametniku tütar. Et õigeusu kirik ei tunnistanud Ivani kolme viimast abielu, oli Ivani ja Maria poeg Dmitri kiriku seaduste järg: sohilaps. Kiriku lootused püsikindlaks troonijärgluseks lasusid Ivan vanimal elusoleval pojal tsareevits Ivanil. Suhted kahe mehe vahel olid pingelised. Tsaar oli poja kaks esimesi naist karistuseks kloostrisse saatnud ja ka kolmas, Jelena Seremetjevc polnud talle meele järgi. Isa ja poja vahel võis olla ka poliitilisi lahkarvamusi. Tsareevits pooldas sõja jätkamist Poolaga, kuna Ivan oli otsustanud astuda rahuläbirääkimistesse. 1581. aastal jäi Jelena rasedaks