Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kust me teame et mingi keha elus on?
  • Mis on maailm tema arvates?
  • Mis on meeleolu?
  • Milleks seda bibihhinil vaja on?
  • Milline on hea elu?
  • Milles sea hea elu seisneb?
  • Mida teha et elu oleks hea?
  • Milles õnn peitub?
  • Milline on õiglane tegu?
  • Kuidas tuleb käituda kas enese või teiste suhtes?
  • Milles õnn peitub?
  • Mida teha et olla õnnelik?
  • Mis Teile endale kõige lähem teooria on?
  • Miks me siis koguaeg rabame nende ihaobjektide nimel?
  • Millist rolli omistab Seneca filosoofiale?
  • Mis on tema veensuses puudu?
  • Mis on elu mõte Seneca jaoks?
  • Kuidas me alati teame mis on õige mis vale tegu?
  • Mis on selle tunde alus mis ühte või teist käitumist keelab?
  • Mis on siin õige mis vale?
  • Mida oleks õige teha?
  • Kust tulevad moraalinormid ja reeglid?
  • Mis on nende allikas?
  • Kust tulevad eetilised reeglid?
  • Millised kohustused mul teiste suhtes on?
  • Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist?
  • Mida ta arvab meie elu mõttest?
  • Kust tuleb meie tahe elada?
  • Miks me tahame elada?
  • Mis on inimese elu ja jumala vahekord kristlikus filosoofias?
  • Kuidagi defineerida?
  • Mis või kes see jumal on?
  • Kui on olemas jumal kuidas me võiksime tema kohta midagi teada?
  • Kui jah siis kust see tuleb?
  • Kust tuleb inimese elu tähendus?
  • Kui jah siis kust see tuleb?
  • Kui jumal ei ole andnud mu elule mõtet kas siis võin siiski öelda et mu elul on mõte?
  • Miks on ülepea miski ega pigem eimidagi?
  • Miks üldse midagi on kui võiks olla ka nii et midagi ei ole?
  • Mis põhjustas asjade olemise?
  • Mis pani asjad liikuma?
  • Mis andis selle esimese tõuke?
  • Mis tekitas korrapärase maailma?
  • Miks ta ütleb et ma olen dünamiit?
  • Mida arvab kristlikust religioonist?
  • Kui jumalat ei oleks olemas siis kas seda oleks võimalus kuidagi tõestada?
  • Kui jumal on kõikvõimas siis kas ta võib luua nii raske kivi et ta seda ise üles tõsta ei jõua?
  • Kust tekkis keel?
  • Kuidas sõnade tähistamisvõime on tekkinud?
  • Kuidas on nii et me küll vahetame sõnu tekste kuid saame selle juures teineteisest aru?
  • Milles peitub sõnade tähendus?
  • Kuidas on nii et sõna pole lihtsalt üks asi vaid miski mis viitab teisele sõnale?
  • Milles peitub sõnade tähendus?
  • Milles peitub sõnade tähendus?
  • Milles seisneb sõnade tähendus?
  • Kui meil keelt ei oleks kui suhtleksime viibetega?
  • Kust tuleb keelele võim ja vägi et sellega näiteks oma mina otsida saab?
  • Mille eest mõnel pool peetakse sõdu?
  • Milles seisneb indiviidi vabadus?
  • Mida riik saab vaid järgidamitte järgida?
  • Mis on kunstiteos?
  • Kuidas eristada kunstiteost mitte-kunstiteosest?
  • Kes on kunstiteose autor?
  • Milline on tema seos kunstiteosega?
  • Mis on see mis asja ilusaks teeb?
  • Mis on kunstiteos?
  • Mis teeb teose originaalseks?
  • Kes on kunstiteose autor?
  • Mis on kultuur Kuidas seda defineerida?
  • Mida kultuur sisaldab?
  • Millistest asjadest kultuur koosneb?
  • Mida kultuur teeb?
  • Mis on kultuuri funktsioon?
  • Kui palju mingis olukorras käitub ta ise?
  • Kui palju käitub kui keegi teine?
  • Kust ma tean et homne on ka olemas et homme ka päike tõuseb?
  • Mis on tõe ja vale eristamise kriteeriumid?
  • Mis nendele kriteeriumitele vastavad?
  • Miks on seda kõike vaja?
  • Kuidas me mingi teadmiseni jõuame?
  • Mis teeb üldse teadmise kui niisuguse võimalikuks?
  • Millised on teadusliku kogemuse võimalikkuse paratamatud vormid?
  • Midagi paratamatuna tajub?
  • Kuidas me mingi teadmiseni jõuame?
  • Miks sa seda masinat ära ei paranda?
  • Miks sa nii teed?
  • Mis ühendab kõiki asju mis on?
  • Mis teeb ühe oleva asja selleks mis ta on?
  • Mis teeb mingi asja ilusaks?
  • Mis on substants?
  • Mis sorti asjad ei ole substantsid?
  • Milles seisnebmis on oleva olemine?
  • Millest filosoofia algab?
  • Millised on need meetodid millega on võimalik filosofeerida?
  • Mida tähendab teada?
Vasakule Paremale
Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #1 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #2 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #3 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #4 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #5 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #6 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #7 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #8 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #9 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #10 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #11 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #12 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #13 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #14 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #15 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #16 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #17 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #18 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #19 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #20 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #21 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #22 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #23 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #24 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #25 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #26 Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor clauaxx Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
doc

Loengud

Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or "knowing human"), are bipedal primates i

Sissejuhatus filosoofiasse
thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi

Filosoofia
thumbnail
13
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia ­ tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga

Sissejuhatus filosoofiasse
thumbnail
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa

Õiguse filosoofia
thumbnail
51
docx

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo ­ armastama 2) sophia ­ tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge ­ umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,

Filosoofia
thumbnail
42
docx

Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd

c) retoorika – uurib teksti või kõne kui terviku ülesehituse printsiipi ja selle veenvust 3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest,

Sissejuhatus filosoofiasse
thumbnail
37
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda se

Sissejuhatus filosoofiasse
thumbnail
34
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada kõi

Filosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun