Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lüürika (3)

3 KEHV
Punktid
Sonett - 14 neid oli, käisid käsikäes

Esitatud küsimused

  • Mis on lüürika?

Lõik failist

  • Mis on lüürika?
    Lüürika on üks kirjanduse põhiliike, mida iseloomustab kujundlikkus. Alguse sai Antiik-Kreekast 7.saj eKr.
    Iseloomustab vahetu elamuslikkus autori mõtete, tunnete ja meeleolu eristamisel.
    Tunnused : riim, rütm, salm .
    Lüürikat iseloomustab
    a) seotud kõne
    b) jagunemine värssideks
    c) jagunemine stroofideks
    d) riim, rütm
    Lüürika – lüüra saatel esitatav pala (kunagine tähendus)
    Riim – sarnase kõlaga sõnade kunstkavanduslik kordamine värsirea lõpus
    Värss – kõne rütmiline ühik, mis moodustab luuletuse rea
    Stroof ehk salm – kindlakujuliselt (2,3,4,5 jne kaupa) rühmaks ühendatud värsid.
    Luuletusi, kus puudub reeglipärane värss, nimetatakse vabavärsilisteks. Vabavärsiline luule ei jagune tavaliselt stroofideks, selles pole kindlat värsimõõtu ega riimi . Kui need omadused siiski esinevad, siis ilma kindla korrata.
    Lüürilise luule põhilised teemad on armastus, loodus, isamaa.
  • Zanrid
    Lüürika žanrid on sonett , ballaad, poeem , haiku .
    a) Sonett – 13. saj Itaalias loodud luuležanr. Sonett on keeruline teatud riimi-j a stroofiskeemiga. Populaarseks muutus 14 saj. Koosneb 14 reast.
    Jaotatud itaalia ehk Petrarca skeemiks
  • Lüürika #1 Lüürika #2 Lüürika #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 125 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mmadli Õppematerjali autor
    Põhjalik tekst. Sisaldab lüürika tunnuseid, žanre (haiku, sonett, ballaad, poeem. Kassetipõlvkonnast. Kõnekujunditest (onomatopöa, epiteet, võrdlus, metafoor, isiksustamine).

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    doc

    Mõisted kirjanduses

    Lüürika- üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn jt. Lüroeepika- kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule. Näiteks kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan. Värss- luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. Stroof- salm; luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi jne stroofe.

    Kirjandus
    thumbnail
    3
    doc

    Kirjanduse eksamiks kordamine

    KIRJANDI MEELESPEA 1. Väldi sina-vormi! 2. Väldi sõnakordust! 3. Väldi üleskutseid! 4. Väldi liialdusi ja kontrollimata fakte! 5. tänu=hea, tõttu=halb 6. ei+ja=ega 7. kui, nagu võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist 8. nii... kui ka ... lauses koma ei ole 9. Sissejuhatus esitab probleemi, millele kokkuvõte esitab lahenduse (läbi kirjandi lõikude teemade) 10. Üleminekud peavad olema sidusad! KIRJANDUS 1. RAHVALUULE Rahvaluule on rahva ühislooming, autor puudub. Rahvaluule jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule väikevormideks. RAHVALAUL Vana ehk regivärsiline rahvalaul (parallelism ehk mõttekordus, algriim ehk sõna algushäälikute kordus) Uuem ehk lõppriimiline rahvalaul kujunes välja 18.saj. Värsid moodustavad salmid, riimuvad iga rea viimased sõnad. RAHVAJUTT *MUINA

    Kirjandus
    thumbnail
    24
    doc

    Lüürika mõisted

    ­++­++­+ habemein jää. ­++­ (Juhan Sütiste.) distihhon ­ kahevärsiline stroof. Vt ka stroof. eleegia ­ antiikkirjanduses leinalaul, mis arenedes muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks. Eleegia sisendab kõrgeid ideaale ja ülev-traagilisi tundeid. Kõiki eleegia liike ühendab üks värsimõõt, eleegiline distihhon, mis koosneb heksameetrist ja pentameetrist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios (7.­6. sajand e.Kr) ja Archilochos (umb. 700 ­ 645 e.Kr). Tänapäeval lüürika zanr, nukrasisuline, leinameeleoluline luuletus. Eesti kirjanduse parimad eleegiad on saanud ainet autorite isiklikest elamustest, näiteks Anna Haava (1864­1957) "Ööbiku surm", Karl Eduard Söödi (1862­1950) "Metsateel", Gustav Suitsu (1883­1956) "Ühele lapsele". Näiteks: Kaotust kanda kui tulnud on teil oma arguse tõttu, misjaoks tõukate siis taevaste kaela te süü? Eks ise toetanud siis te türannide võimu ja valdust ­ pakkudes teenima end. Orjuses ohkate nüüd. (Solon.)

    Eesti keel
    thumbnail
    3
    odt

    Kirjanduse liikide kokkuvõtted

    Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Jaotub zanriteks: eepos, romaan (suurvormid); jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt (väikevormid) Kirjutatud värssidest ja selles luuakse maailmast terviklik pilt. Romaanis kasutatakse proosavormi ja kujutatakse tegelasi nendr kongreetses ümbruses ­ kindlas ajas ja ruumis. Novell erineb romaanist lühiduse ja keskendatuse poolest Üleminekuzanriks eepika ja lüürika vahel võib pidada poeemi, milles on ühendatud mõlema, nii proosa kui ka luule tunnusjooned. Poeemi iseloomustavad jutustav laad ning värsimõõt ja riim. Eepos Pikk jutustava sisuga, enamasti värssidest kirjutatud teos, mis on välja arenenud mütoloogiliste kangelaste ülistuslauludest. Kalevala- Elias Lönnrot Kalevipoeg- Friedrich Reinhold Kreutzwald Romaan Ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis.

    Kirjandus
    thumbnail
    6
    docx

    Kirjanduse põhimõistete seletused

    [epiteet, võrdlus, metafoor, personifikatsioon, sümbol, retooriline küsimus. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kasutatakse piltlikustamiseks ja imestamiseks Lugulaul - jutustav luuleteos, mõistet on kasutatud eepose, ballaadi ja poeemi tähenduses. Lõik - tekstiosa taandreast taandreani. Lüroeepika - kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule [ kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan] Lüürika - üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete , tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust : riim, värss ja stroof. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn jt. Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles

    Kirjandus
    thumbnail
    4
    docx

    Eepika

    kirjaniku Thomas Moore'i teose "Utoopia" kaudu. (A.France "Valgel kivil", K.Ristikivi (""Imede saar Utoopia kõrval tuntakse ka antiutoopia mõistet, milles enamasti satiiriliselt kirjeldatakse ja ,"kritiseeritakse negatiivset ühiskonda. (G.Orwell "1984 Kroonika ­ esitab ajaloosündmusi kronoloogilises järjekorras, enamasti proosas. Esimesed .kirjalikud teated eestlaste ja eesti keele kohta leiame Läti Henriku Liivimaa kroonikast 13.saj Lüürika Lüürika tuli antiikajast, u. 7.sajandil eKr. Tänapäeval on see üks kirjanduse põhiliike. Lüürilise luuletuse kolm vormitunnust on riim, värss ja stroof ehk salm. Vabavärss on luuletus, kus puudub reeglipärasus. Lüürilise luule .peateemad on armastus, loodus ja isamaa : Luuletuste võtted Intertekstuaalsus ­ ühe teksti põhjal luuakse järgmine või viidatakse ühe teksti sees (1 teisele Ebatraditsiooniline keelekasutus ­ kirjavahemärkide ärajätmine, valed tähed (2

    Kirjandus
    thumbnail
    7
    docx

    Mõisted

    9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul) 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt teisele, jääv

    Kirjandus
    thumbnail
    14
    docx

    9. klassi kirjanduse mõisteid

    9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul) 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt teisele, jääv

    Eesti keel




    Kommentaarid (3)

    ingrid80 profiilipilt
    Ingrid Lettermo: Ei aidanud
    21:05 23-05-2013
    sten6002 profiilipilt
    sten lipp: norm
    06:12 18-06-2014
    Rollu89 profiilipilt
    Rollu89: jh
    11:48 02-11-2017



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun