Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel 10 a. Külmaveetorustikel 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm
Savipinnas leondub kui vesi seisab süvendis ning pinnas muutub vedelaks. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga enne vundamendi ehitamist. Pärast vundamendi ehitamist tuleb vältida taldmikualuse savipinnase leondumist ja läbikülmumist. Kuna savipinnas külmudes paisub ning sulades vajub, põhjustab see vundamendi aluse pragunemist ning ajapikku lagunemist, ning muudab maja aluse nõrgaks. 10. Kuidas määratakse hoone vundamendi talla laius Kõigepealt tuleb teada pinnase kandevõimet, millele hoone tahetakse rajada. Seejärel tuleb teada kui suurt hoonet tahetakse ehitada kas 1 korruseline või mitmekorruseline ning mis materjali kandekonstruktsioonide ehitusel kasutatakse. 11. Vundamendi pealispinna kõrgus maapinnast ja I korruse põrandast Maapinnast kuni külmumissügavuseni - 1,2 m. Maast väljas - 30 cm. Tavaliselt aga 50 cm ning ümber maja tõstetakse pinnas kõrgemale
1. Hoonete liigid a)tsiviilehitised b)tööstushooned c)loomapidamise hooned 2) Elektrijuhtmete, külmaveetorustike tööiga Elektrijuhtmetel on tööiga 10 aastat. 3) Tuleohutusnõuded elamu projekteerimisel Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool.
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ..............................................
saj. alguseni iseloomulik arvatavasti pärast 10. saj. väljakujunenud õlgkatus (rukkiõlgedest) ja pilliroo kasvukohtade lähedal roogkatus. Kujult oli eesti katus enamasti kelpkatus, mille otstesse harja alla jäi laudadega ääristatud unkaauk. Katuse kandekonstruktsioonina oli kasutusel sarikkatus. Lõuna-Eestis tunti paiguti ka rippsarikkatust haripalgiga, mida kandsid nn. pilvepostid. Väiksematel kõrvalhoonetel leidus sarikateta parskatuseid, millel roovlatte ja sarikaid asendasid hoone viiluotstele toetuvad tugevad parred. Kõrvalhoonete katuseid kaeti mõnikord kisklaudadega või puukoore ja mätastega. Põhja-Eestis ja saartel kaeti sepikodade ja suveköökide katuseid mõnikord paeplaatidega. Laastkatus hakkas levima 19. saj. II poolel. Pärast eterniitkatuste kuulutamist 2 tervist kahjustavaks on tänapäeva maaehituses hakatud jälle kasutama laastukatust ja mereäärsetel aladel rookatust. Soomes on levinud haavapuu
Hooneid võib jaotada ka nende maapealsete korruste järgi Vähekorruselised kuni 3 korrust Mitmekorruselised 4-8 korrust Kõrghooned 9 ja enam korrust. Rajatised. Transpordirajatised (maanteed, raudteed, sillad,) Torujuhtmed, side- ja elektriliinid. (magistraaltorud, kohalikud torud) Tööstusehitiste rajatised (maavarade kaevandamiseks, korstnad) Muud tsiviilrajatised (spordi- ja puhkerajatised, kalmistu, monument) Elamu on hoone, millest vähemalt pool põrandapinnast on ette nähtud alaliseks elamiseks. Üksikelamu, ühel krundil paiknev ühe korteriga ühele perele projekteeritud ja ehitatud elamu, mis on korteriteks jaotamata. 2 Kaksikelamu(paariselamu), kaks ühele krundile või kahe kõrvutiasetseva krundi piirile küljeti kokkuehitatud üksikelamut.
c) ehitustooted - elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonielemendid - tellised, kivid, paneelid, trepiastmed jne. 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kandekonstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse nad järgmiselt: 1. kandvate pikiseintega hoone ( skeem 1) Sidumine telgedega: Kandvad välisseinad: seina telg jääb seina sisetasapinnast reeglina 65... 150 mm seina sisse; kandvad siseseinad: telg paikneb seina sümmeetriateljel, st seina keskel; Otsaseinad: telg paikneb seina sisetasapinnas - sidumist nimetatakse 0-sidumiseks, lagi ei koorma seina. 2. kandvate põikiseintega hoone ( skeem 2) Tarindite sidumine on põhimõtteliselt sarnane skeemi 1 kirjeldusega, kuid skeem on
Seinad Välisseinad Väliseinte ülesanne on: sisekeskkonna eraldamine vä väliskeskkonnast, tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus. Välisseintele esitatavad nõuded: kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepü tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus 2
Kõik kommentaarid