50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tairikas
Õppematerjali autor
aastal, on praegu lausa võimatu. Eestil on õigem rahulduda 1945.a. piiriga, mis siiski võrdlemisi täpselt järgib praegust rahvuspiiri ja on Eestile ajaloolisest veidi soodsamgi. Küll oleks vaja piirijoone väga keerulist kulgu kohati õgvendada. Venemaa vastuseisu tõttu ei ole meil idas veel rahvusvaheliselt tunnustatud piiri. Piir Lätiga on üsna noor. See tõmmati alles 1920. aastal, kui mõlemad riigid iseseisvusid. Lepiti kokku, et piir on etniline, s.o. järgib eestlaste ja lätlaste asualade piiri. Ent ajaloo jooksul oli palju lätlasi asunud kunagi eestlastega asustatud aladele ja oli kujunenud segarahvastikuga riba. Selle kuuluvuse pärast tekkis mitmeid tülisid, mis siiski õnnestus rahumeelselt lahendada. Lõplikult kinnistus Eesti-Läti maismaapiir 1927. aastaks. See elas muutusteta üle Nõukogude okupatsiooni ega ole tekitanud olulisi vaidlusi ka pärast taasiseseisvumist. Merepiirid. Mereriigina on Eestil ka merepiir
Mindi peamiselt USAsse? Ladina- Ameerika riikidesse, eelkõige Brasiiliasse algas massiline immigratsioon 19.saj lõpul, samal ajal hakkasid P-Ameerikasse emigreeruma Lõuna-Euroopa inimesed, mitte anglosaksi pärit rahvastik nagu varem. Peamiselt suurenes rände (ja sisemise rahv.plahvatuse) tõttu USA ja Ladina-Ameerika. 19.sajandil hakati koloniseerima ka Okeaania riike ja suuremas osas Austraaliat; Aafrika suunas suurenes huvi alates 1880ndatest. Eestlaste seas oli rände tipphetkeks 19.saj keskpaik, kui majandusstruktuur jäi rahvastikuarengule jalgu ning lahenduseks kujunes emigratsioon piirkondadesse, kuhu oli lihtne minna – Vene hõredama asustusega ja viljakamad sisekubermangud. 16.Üleilmastumist soodustavad tehnoloogiline arengud 19. sajandil. Kõige olulisemad tehnoloogilised arengud, mis globaliseerumist soodustasid, olid transpordi-ja sidevaldkonnas. Parandati kanalite läbilaskvust, teede kvaliteeti, rajati palju uusi. Võimaldasid
8 hulka jõudmiseks on vajalik enam kui 200 miljonit inimest: India 1,628 Hiina 1,394 USA 422 Pakistan 349 (kahekordistumine) Indoneesia 316 Nigeeria 307 (peaaegu kahekordne kasv) Bangladesh 255 Brasiilia 221 Võrdlusandmeid ka Eestist. Eesti rahvaarv Eesti rahvaarv suurenes jõudsalt aastail 19701990 ning lisaks immigratsioonile etendas oma osa ka positiivne iive. Rahvaloenduse andmetel vähenes üheksakümnendatel Eesti elanikkond aga umbes 12%, milles suur osa oli peale väljarände ka negatiivsel iibel. Lisaks sündimusele ja suremusele mõjutab Eesti majanduslik ja sotsiaalne elukeskkond ka seda, kuivõrd siin sündinud inimesed soovivad emigreeruda või siis välismaal sündinud tulla elama Eestisse. EL-iga liitumise järgselt suurenes nii sisse- kui ka väljaränne 1 jaanuaril 2009 a elas Eestis 1,32 miljoni inimest.
Eesti rahvaarv väheneda 1,17 miljoni inimeseni. Eesti jaguneb 15 maakonnaks. Suurima rahvastikuga maakonnad Eestis on Harjumaa (42%), Ida-Virumaa (11,8%) ja Tartumaa (10,9%). Keskmine rahvastiku tihedus on 30,9 in/km². Eesti rahvastikust 64,7% inimesi elab linnades, sellest pealinnas Tallinnas 46%. Eesti on Euroopas üks kiiremini kahaneva ja vananeva rahvastikuga riike. Alla 15 aastaste elanike osakaal rahvastikust on 15,3%, tööealiste inimeste osakaal on 67,6%. Loomulik iive on negatiivne, 2011. aastal oli loomuliku iibe kordaja -0,42. Võrreldes 2004. aastaga on üle 65 aastaste inimeste osakaal rahvastikust tõusnud 1%, moodustades 2011. aasta lõpu seisuga 17,01% rahvastikust. 2011. aastal läbiviidud 9 rahvastiku ja eluruumide loenduse andmetel oli Eestis 1. jaanuari 2012. aasta seisuga 901 668 tööealist inimest. Võrreldes 2011. aastaga oli 2012. aasta alguses Eestis ligi 5000 tööealist inimest vähem
inimest. 1980 aastaks loeti meie planeedil kokku 4,5 miljardit inimest, 1987. a. 5 miljardit ja 1999. a. oktoobris juba 6 miljardit. Sellist rahvaarvu kiiret plahvatuslikku kasvu lühikese aja jooksul nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. Demograafilised uuringud näitavad, et maailmas sünnib sekundis 4,2 inimest, minutis 252, ööpäevas 250 000, aastas 90 miljonit inimest. Maailmas sureb 1,6 inimest sekundis, minutis 96, 5927 tunnis ja 51923209 aastas. Iive on 2,6 inimest sekundis, 151 minutis, 9038 tunnis ja 79 174 297 aastas. See on maailma keskmine, kui arengumaades on iive kuni 4 korda kõrgem kui arenenud riikides. 2000. aasta seisuga elas Maal 6, 05671 miljardit inimest, neist mehi 3,051108 ja naisi 3,00562 miljardit. Kõigist inimestest elas linnas 2,846539 ja maal 3,210171 miljardit. 61 arenenud riigis elas kokku 1,31454 ja 162 arengumaal 4,74217 miljardit inimest. Arenenud riikides elas 26% (0,347323
surmasid. 1695. aastal oli Eesti rahavaarv hinnanguliselt kuni 400 000, 1697. aastal kuni 325 000, 1710. aastal 350 000, 1712. aastal 170 000. Ca 70 000 inimest surid nälga 1697. aastal(?). Kannatasid eelkõige alamkihid. Soomes oli olukord kõige hullem. 1700 algab Põhjasõda, mis toob kaasa uued katsumused. Terved suured piirkonnad jäävad idapoolses Eestis tühjaks. Toimub massiline põgenemine ning vastastikku käiakse rüüsteretkedel. Põhjasõja esimestel aastatel on loomulik iive üsna hea. Rahvaarv on suurenenud 350 000-ni. 1708. aastal oli osaline ikaldus, mil teatavates Eesti piirkondades ei jätkunud enam vilja külviks. 1709. on juba üle Eesti saagi poolest väga halb. 1710. aastal jõuab siia katk. Massiline suremine. Katk ise oli 1704. aastal väidetavalt Ungaris alanud, kust levinud 1708. aastal Poola. Sõjaväelased olid peamised katku edasikandjad. 1710. kevadel puhkeb katk Riias (samal ajal piirati Riia linna). Riia
linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli v. kultuurikeskused. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused. Vaid üks kord toimus suur 1870a rahvaloendus. Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000 inimest ja kasvas. 20. saj alguses juba üle ühe miljoni. See aeglustus iive langusega, kui sünd langes ja väljaränne suurenemisega. Sünd vähenes, kuna maja sai pärandada vaid ühele, teistele pidi muud tuge pakkuma. Demograafiline revolutsioon (madal suremus ja sündimus), ehk seoses pärisorjuse kaotamise, talupoegade liikumisvabaduse ja talude päriseksostmisega. Üleminek toimus prantsuse tüübi kohaselt, kus langesid suremus ja sündimus peaaegu üheaegselt ja rahvaarvu kasv oli tagasihoidlik. Mindi maalt linna. Naised olid suuremad nn rändajad
Pikim populatsiooni arvukuse andmerida on inimpopulatsiooni kohta. Kasutades arheoloogilisi andmeid, ajaloolisi ülestähendusi ja rahvaloenduste andmeid on demograafid kokku pannud ligikaudse inimpopulatsiooni arvukuse dünaamika viimase kahe aastamiljoni kohta. Kõige täpsem on hinnang muidugi viimase paari aastasaja kohta. Esimene inimpopulatsiooni arvukuse hüpe oli tingitud arvatavasti tööriistade kasutuselevõtust. Värajases paleoliitikumis oli iive umbkaudu 0,001%. Umbes 10 000 aastat tagasi oli maailmas u. 10 miljonit inimest. Neoliitikumi alguses tundus olevat kiire rahvastiku arvu kasv kuni 50 miljonini. Iive 0,1% viitab ilmselt üleminekule küttimiselt ja koriluselt põllumajandusele. Järgmine suurem hüpe oli 19. sajandi industriaalühiskonna tekkel. Kui palju inimesi mahub Maale? Vastused varieeruvad ühest tuhande miljardini (ühe triljonini).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid