Juristide roll Eesti ühiskonnas (1)

Sarnased õppematerjalid

13

docx

Eesti kui sotsiaalne riik

Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti on sotsiaalriigil ka kohustus tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust (Vikipeedia). Heaoluriigi tekkega peaks kaasnema ka üldise elatustaseme tõus ning suurenema keskklassi osa ühiskonnas. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused on järgmised: Vaesuse leevendamine, Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, Aktiivne kodanikuühiskond, Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel, Tasuta igale indiviidile võimetekohase hariduse tagamine, Inimestevahelise sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse, Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel,

Sotsioloogia

62

docx

Õiguse ajalugu - eksamiküsimuste vastused

periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigusajalugu Universaalne õigusajalugu – kogu inimkonna õiguse ajalugu, uuritakse: 1. Kronoloogiliselt: arhailine, keskaeg, vara-uusaeg, valgustus, industriaal 2. geograafiliselt, 3. kultuuriliselt, 4. Institutsiooniliselt: eraõigus, protsessi õigus, kriminaalõigus Partikulaarne õigusajalugu - inimsoo teatava osa õiguse ajalugu, st osaliselt. 3. Eesti õigusajalooline areng, põhiperioodid (muinasajast iseseisvuseni) Eesti õigusajalugu kui partikulaarne  õiguse ajalugu Eestis, s.t. siin kehtinud Vene, Rootsi, Saksa, kanoonilise õiguse arengut  eesti õigusajaloo aineks on õigusnormide ja vastavate õigussuhete ajaline saabumine ja kujunemine kõige varasematest teadmisvõimelistest aegadest praegusaja ühenduses ja siduvuses selle rahvaga, keda nimetatakse eestlasteks.

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

20

docx

Õiglus kui ausameelsus vs õigus Eesti Vabariigis kui JOKK*

Õ IGLUS KUI AUSAMEELSUS VS ÕIGUS E ESTI V ABARIIGIS KUI JOKK* Mati Hint, Eesti Rooma Klubi liige Ettekanne Eesti Rooma Klubis 8. novembril 2016 "Elus on hädasti vaja eristada formaalset ja moraalset õigust." ­ Ülo Vooglaid: Aeg ja vaim. Mõtteid ja arutlusi. Koostanud Ivar Tröner. Kirjastus SEJS 2015, lk 56. Kõik on seaduse ees võrdsed. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 12). Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele... Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 13). Ja veel nägin ma, et kohtumõistmise paigas on alatus ja õigluse paigas on nurjatus.

Ühiskond

18

doc

Õigusteaduskonna aine

Sõltub, mis aluseks võtta. Periodiseeringute erinevad alused:  Universaalne o Kronoloogiline (arhailine, keskaegne, varauusaeg, valgustus, saksa õigusajalooline koolkond, industriaalajastu) o Geograafiline (riigi, rahva, territooriumi) o kultuuriline, o institutsiooniline (eraõigus, protsessiõigus, krim.õigus, põhikorra ajalugu)  Partikulaarne ehk osaline – inimsoo teatava osa õiguse ajalugu 3. Eesti õigusajalooline areng, põhiperioodid (muinasajast iseseisvuseni). Eesti õigusajaloolist arengut on peamiselt mõjutanud riigi geopoliitiline asend, kultuuripiirid ning vallutajad ja vallutatud. Eesti õigusajalugu võib partikulaarselt võtta nii eestlaste õigusajaloona kui ka õiguse ajaloona Eestis ehk siin kehtinud vene, rootsi, saksa õiguse ajaloona. Eesti õigusajaloo põhijooned: partikulaarne (eestlaste õigusajalugu? Siin kehtinud

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

33

docx

Õiguse üldteooria konspekt

mõttekusest ­ esimesed kaks lähenemist ei selgita mingil viisil küsimust õiguse eksisteerimise viisist, seda selgitabki antud lähenemine (eksistentsiaalfilosoofia). See küsimus on seotud eksistentsiaalsete vapustustega (nt surm, Ukraina kriis jne) ÕIGUSE EKSISTEERIMISVIIS 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis Õiguse sotsioloogia uurib õiguse tekketingimusi, õiguse mõjusid mingis konkreetses ühiskonnas. Kõige noorem õigusteadus Loodusteadlased õigusteadust õigeks teaduseks ei pea, kuna pole võimalik oma uurimistulemusi esitada täpselt, formaliseeritult. Erandiks on õiguse sotsioloogia, siin on kvantitatiivsed meetodid. Sotsioloogia tunnetusesemeks on inimühiskond. Näiteks tapmiste uurimine. Proovime uurida, mis tekitab ühiskonnas pingeid, mis põhjustab tapmiste arvu kasvu. 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis

Õiguse üldteooria

16

doc

Koolivägivald

niivõrd hull kui põhikoolis, kus muutuvad teod väga alatuks. Põhjuseid on väga palju, kuid osad neist on kindlasti : hormoonid teatud vanuses, kodused probleemid, tähelepanuvajadus ja ennast kehtestama panemise soov. On olemas nii vaimset kui füüsilist vägivalda. Enamus inimesi on neist mõlemaga kokku puutunud, kas kõrvalt vaadates või ise ohver olles. Koolivägivalda salatakse ka tihti maha. On juhtumeid kus kiusajaks võib osutuda õpetaja. Ühes Eesti koolis lõi õpetaja õpilase peaga vastu seina ja siis tiris karvupidi teise klassi. Kool ei teinud õpetajale midagi, kuigi see oli õpetaja poolt korduv rikkumine. Kui õpetaja ei suuda ilma vägivallata õpetada, siis tuleks ta vallandada, sest sellised olukorrad süvendavad rängalt seda probleemi. Õpetaja kohuseks on koolis vägivalda ära hoida, aidata kaasa lapse normaalsele arengule, julgustada last, olla valvas, sest õpilane peab väga palju aega oma ajast, veetma koolis

Eesti keel

94

doc

Rooma eraõiguse konspekt 2014

kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel. Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2.saj eKr suurriigiks (vt kaarti E. Ilusa õpiku taga) ning selle riigi õigus arenes vastavalt sellele. Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr. Sel ajal kujunesid Rooma juristide töö tulemusena välja suhteliselt universaalsed õiguse põhiprintsiibid. Nende pinnalt arendasid hilisemate põlvkondade Rooma õigust uurinud juristid välja eraõiguslikud süsteemid, instituudid ja põhimõtted, mis on ühel või teasel kujul praegu ühised enamikele Euroopa eraõiguse kodifikatsioonidele. Eraõiguse seepärast, et avalik õigus on liialt seotud konkreetse riigi ja riigivormiga, et universaalsus võimalik oleks. Aga just omandi- ja

Õigus

37

doc

Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt

Sissejuhatus õigusteadusesse. 5.september. Toomas Anepäo/Anepaio ?? Eksamil 5 küsimust, igast käsitletavast teemast üks küsimus. Kusjuures iga õppejõud hindab oma valdkonda ja hindamine toimub protsentides. Sõnal õigus on olemas mitmeid erinevaid tähendusi ning üheselt mõistetav ei ole sõna ka juristide jaoks eelneva kokkuleppe puudumisel. Õigusajalugu. Arhailine õigus. Tegemist on põhimõtteliselt teistsuguse õiguskorraga kui meie tänapäevane õiguskord. Kogu arhailise õiguskultuuri põhistruktuurid on teistsugused. Räägitud on isegi erinevate rassiliste õiguste olemas olust, kuis säärane määratlus on alusetu. Sellise määratluse eesmärgid olid eelkõige rahvuspoliitiline piiritlemine ning ka vastandamine. Lihtne oli tekitada olukorda meie vs. nemad etc.

Sissejuhatus õigusteadusesse

Kommentaarid (1)