50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 31 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
69 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ksbajeva
Õppematerjali autor
kõrge agressiivsus sõltumatus populaarsus elamuste otsimine mittekonformsus vanemate väärtusi hinnatakse madalalt võitluslikkus ja võistluslikkus keskmine IQ * esimene või ainus või noorim paljulapselises perekonnas Psühhodünaamiline paradigma Carl Gustav Jung (1875-1961) Analüütiline psühholoogia Jung, C.G. (1921 saksa). Psychological types I Psüühiline energia libido Printsiibid: · ekvivalentsuse printsiip · entroopia printsiip · vastandite printsiip II Isiksus isiksus ehk psyche · teadvus: ego & persona · personaalne alateadvus: kompleksid, vari, mina, anima,animus (projektsioonid) · kollektiivne alateadvus: arhetüübid, terviklikkus
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD.
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arenguks: vanemate armastus, va
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arenguks: vanemate armastus, va
Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb
Animus on tugev isiksus, aga koosneb tükkidest. Algeid võib ära tunda vastassugupoolega suheldes. Self kõige olulisem, annab tasakaalu ja eesmärgid jne. Selle tunnetamiseks elukogemust vaja. Inimene peab leidma oma individuaalsuse, tuleb ületada mask ja varjust teadlikuks saada ja Aast. Ego teadlik ja teadvuse kese. Seisab vastu kõigele, mis teadvust ähvardab. Kogemuste baasil kujuneb. 7. Adler Individuaalne psühholoogia, kasutas mõistet alaväärsuskompleks. Võtab üle lapsepõlve osa isiksuse kujunemisel ja unenägude tõlgendamise. Toob sisse mõiste ühiskondlik tunne, erineb võimutahtest. Põhimõisteks on alaväärsus ja see on seotud selle kompensatsiooniga. Esimene teos kõneles organite mittetäisväärtuslikkusest, tugevamad püüavad nõrgemaid kompenseerida. Kõikidel on olemas alaväärsuskompleks. Tugev alaväärsus on pidur, aga muidu ei pruugi see negatiivne tunne olla
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3
1. Psühhoanalüüsi teooria on kirja pandud keeles, mis kergesti arusaadav igale inimesele 2. Irratsionaalsus 3. Seksuaalsus 4. Hingeabi KOKKUVÕTE: vaatamata sellele, et Freud on ilmselt inimene, kes rohkem kui keegi teine muutis XX sajandi mõttelaadi, jääb ta Lääne tsivilisatsiooni ajaloo üheks kõige enam valestimõistetud ja mõnede arvates ülehinnatud mõtlejaks. JUNG, Carl Gustav 19. sajandi Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Hülgas kujutluse alateadlike seksuaaltungide esmasest tähtsusest ja vaatles alateadvuse primitiivseid tunge positiivsemalt. ERINEVUS FREUDIST: 1. Loobus Freudi reduktsioonist, s.t. kõik ei ole tingitud minevikust. 2. Eitas seksuaalsuse primaarsust,. 3. Alateadvusel pole mitte bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom Jung toob isiksuses välja järgmised struktuurid: 1. Persona 2. Mina-teadvus. 3. Vari 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid