Seetõttu on vajalik individuaalne lähenemine. Andekus ja erivõimed Andekas on laps, kes oma väljapaistvate võimete tõttu suudab saavutada silmapaistvaid tulemusi. Intellektuaalne ehk üldandekus eeldab IQ väärtust 120-130 ja enam. Eriandekus ehk spetsiifiline andekus saab avalduda sobivate keskkonnategurite kokkupuutel (muusika, kunst, kehaline jm). Emotsionaalne intelligentsus kui sotsiaalne andekus. NB! See kirjeldub isiksusejoontega ja pole sisuliselt intelligentsus. Üldandekuse tunnused Eakaaslaste keskmise tasemega võrreldes: Vaimne võimekus kõrgem, info töötlemise kiirus kõrgem, varem kujunevad metavõimed. Teadmisi on rohkem ja need on hästi struktureeritud. Loovus on kõrgem, ilmneb suur paindlikkus probleemide lahendamisel, iseloomulik on uudsete ja efektiivsete lahenduste leidmine.
Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Noorukiiga(ld. keelest adolescens-kasvamine, täiskasvanuks saamine, küpsus)- on ülemineku periood lapseeast täiskasvanuikka. Noorukiea termin on laiem(Murdeiga on noorukiea 1 faasidest).Nimetatakse noorukiteks, noorteks, noor (Youth teenage). Nooruki ja noore kohta ing. keeles Youth on kasutusel teaduskirjanduses, erinevad lähetused. Enamusel juhtudel Youth tähistab hilises noorukieas olijat
ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist.
Ontogenees - isendi areng. Üksikorganismi areng munarakust kuni loomuliku surmani. Seda mõistetakse siin bioloogilise arenguna. Fülogenees - liigi areng. Ontogeneesis on neli järku: 1) embrüogenees - looteline areng. 2) juveniilne arengutase - lootejärgne areng sünnist suguküpsuseni (hmm?) 3) täiskasvanud, paljunemisvõimelise organismi aste 4) seniilne ehk raukusjärk - kestab paljunemisvõime kadunemisest kuni surmani Ontogenees on bioloogiline, vastandina on sotsiaalne areng. Sotsiaalne areng - keskkondlike mõjude poolt määratletud areng. Arengu alatüübid: * füüsiline areng - kirjeldab erinevate kehastruktuuride küpsemist (kasv, pikkus, hambad, jne) * motoorne areng - motoorsete oskuste progresseeruv omandamine (roomamine, kõndimine, kirjutamine) * kognitiivne areng - intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, mõtlemine, jne) * sotsiaalne areng - muutused viisides kuidas suheldakse teistega (näiteks terve päev teistega
..................................................................................................196 4 Seksuaalsus.........................................................................................................197 Mõtlemise areng.................................................................................................198 Isiksuse areng.....................................................................................................200 Sotsiaalne areng..................................................................................................202 Täiskasvanu ja murdeealine...............................................................................206 Identiteedikriis 16-19 aastasena.............................................................................209 Isiksuse areng – emotsionaalne iseseisvus.........................................................209 Sotsiaalne areng....................................
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?..........................................................................
käigus. 1.12. Mis panuse andis Georg Herbert Mead (1863-1931) sotsioloogia arengusse? Inimestevaheline interaktsioon oli sotsioloogiliste uuringute peamine objekt. Vestlusega loome reeglid ja tähendused - ühiskonna kord. Sotsiaalses interaktsionis esineb alati ettearvamatust ja pinget. 1.13. Mis panuse andis Talcott Parsons (1902-1979) sotsioloogia arengusse? Strukturaal-funktsionalistliku koolkonna esindaja. Äärmiselt keeruline teoreetiline lähenemine: sotsiaalne süsteem on tervik, mis koosneb omavahel tööd kergendavate sidemetega seotud osadest. Tähtis on, et gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia või tasakaal osade vahel - funktsionaalsed suhted. Väärtuskonsensus - viitab grupi liikmete vahelisele kokkuleppele grupi eesmärkide ja nende saavutamiseks valitava õige tee osas. Väärtused - hea ja soovitav, juht õigete otsuste langetamisel. 1.14. Mis panuse andis Robert K. Merton (1910-2003) sotsioloogia arengusse?
Sageli võrdleb inimene, kelle enesehinnang on ohustatud, ennast nendega, kel läheb veel halvemini. Kui ta selliseid inimesi ei tunne, siis on võimalik nad ka välja mõelda. Enesehinnang sõltubki olulisel määral võrdlusalusest. Üks võimalik viis enesehinnangut tõsta on enda seostamine tuntud inimesega. Niisuguse seostamise abil üritatakse avaldada teistele muljet. Materiaalne mine- keha, rõivad, lähedased inimesed Sotsiaalne mina- see, kelleks teda peetakse, nii palju nagu on ringe ja seltskondi, on ka sotsiaalseid minasid Vaimne mina- vanema, abikaasa, amet 2.Pere elukaar. Pereliikmete rollide muutumine pere arengu käigus. Noor elluastuja- Noor pere- Väikeste lastega pere- Kooliealiste lastega pere- ,,Tühja pesa sündroom" Taas kahekesi- Lesk (lahutatud)- Surm. Perekond on süsteem ja süsteemi üks põhilisi omadusi on püüd säilitada olemasolevat stabiilsust
Kõik kommentaarid