Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti 19 sajandi I poolel (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas moodustus vallakogukond?
  • Millised ülesanded pandi vallale?
  • Milline oli mõisniku roll valla elus?
  • Mis koormisi pidi talupoeg kandma mõisa ees?
  • Missugused nimetatud sätetest muutsid sinu arvates kõige rohkem talupoegade elu?

Lõik failist

Kordamine. Eesti 19. sajandi I poolel
1. 1804. aasta talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal: sisu ja tähtsus. TV lk. 42 ül. 1.
Talupoegade tähtsus pärandataval talude kasutamisõigusel: korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi talu ära võtta, ning ta võib selle oma lastele pärandada. Talupoegade tähtsus teokoormiste normeerimisel: koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupoegadel jäi aega oma majapidamise jaoks. Talupoegade tähtsus vallakohtute loomisel: talupojad valisid enda seast kohtunikud . Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka maad müüa.
2. Pärisorjuse kaotamine. Perekonnanimede panek . TV lk. 42-43 ül. 3.
Perekonnanimi kajastas peremehe ametit: Kängsepp, Umbleja , Müürsepp
Perekonnanimi tuletati talu nimest: Külaviir
Perekonnanimi pandi mõne looma või linnu järgi: Sulg , Rebane, Jänes
Perekonnanimi pandi mõne loodusobjekti järgi: Tamm, Palm, Oja, Mets, Mägi
Perekonnanimi pidi olema saksa- või skandinaaviapärane: Rosenberg, Eichenbaum
3. 1849. ja 1856 . aasta talurahvaseadused: üleminek raharendile ja talude
Vasakule Paremale
Eesti 19 sajandi I poolel #1 Eesti 19 sajandi I poolel #2 Eesti 19 sajandi I poolel #3 Eesti 19 sajandi I poolel #4 Eesti 19 sajandi I poolel #5 Eesti 19 sajandi I poolel #6 Eesti 19 sajandi I poolel #7 Eesti 19 sajandi I poolel #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisvolkov Õppematerjali autor
Antud materialist saab näiteks vastused:*Passikorralduse seadusest*Põllumajanduse arengust 19. sajandi alguses.*Tööstuse arengust: peamised tööstusharud ja tähtsamad ettevõtted.JA PALJU MUUD

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
docx

Eesti 19. sajandil

Eesti 19. sajandil 1. 1804. aasta talurahvaseadused. Miks otsustas Vene keskvõim 19. sajandi algul Baltimaade talurahva olukorda muuta? 1) Majanduslik põhjus – 18. saj. lõpul jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud olid võtnud võlgu, et võlga tasuda, tõsteti talupoegade koormisi. Need jõudsid sellisele tasemele, et rohkem ei olnud võimalik enam tõsta. 2) Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ja hakati rääkima inimõigustest.

Ajalugu
thumbnail
14
docx

Eesti 19.sajandil

oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia. 1832.aastal vastu võetus ülevenemaaline kirikuseadus aga kaotas luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. Ametlikuks riigiusuks oli kreeka-katoliku õigeusk, milles valitsusringkonnad hakkasid järjest enam nägema vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Usu levitamisega loodeti tasalülitada kohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid. 19.sajandi esimesel poolel koges tõusulainet eelmisel sajandil alanud vennasteliikumine; nendes kogudustes ei tehtud vahet seisustel ega rahvusel. Sajandi teisel poolel hakkas liikumine hääbuma. 1850.aastatel levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Juhan Leinberg (tuntud ka kui Prohvet Maltsvet), kes oli jõukas taluperemees, kaupmees, majaomanik. Oma senisest elust ja varast loodusel hakkas ta 1854.aastal pidama palvetunde.

Ajalugu
thumbnail
8
docx

Ajalugu, Uusaeg

riigivalitsemises, majanduses ja diplomaatias. 18.saj Venemaal toimunud uuendused vajasid asjatundjaid, keda Venemaal endal ei jätkunud. Seepärast kutsuti Venemaale hulgaliselt välismaalasi, luues neile tsaarivalitsuse teenistuses soodsaid tingimusi. Samu tingimusi pakkus Peeter I ka baltisakslastele. Kõige rohkem kaasati baltisakslasi militaarteenistusse. Baltisakslaste sõjaline mõju tuli välja alles 18.saj teisel poolel sõdades (kõige enam Napoleoni sõdade ajastul). 1812-1815, võttis sõjategevusest kokku osa 550 kindrali, kellest 75 olid päris 3 Balti kubermangust. Tollal teenis Vene armees ligikaudu 800 baltisaksa ohvitseri, kellest kõige silmapaistvam oli Barclay de Tolly. Enamik valitsejaid toetas baltisakslasi, kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed. 19.saj teisel poolel, hakkad baltisakslaste positsioon Vene ühiskonnas nõrgenema ­ neid peeti isegi sisevaenlasteks

Ajalugu
thumbnail
24
docx

Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia

d 19.saj · 1801 ­ Venemaa keisriks sai Aleksander I. · 1802 ­ Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. · 1804 ­ vallakohtute loomine. · 1806 ­ ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". · 1816 ­ pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 ­ pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. · 1838 ­ Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). · 1840 ­ seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 ­ Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. · 1845 ­ Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. · 1848 ­ 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on".

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Eesti XIX saj

Kodukariõigust piirati. Teokoormised fikseeriti 1804. aastal ka Eestimaal. Eesti- ja Liivimaa talupojad jäid siiski edasi pärisorjadeks. Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise. Rahutused Põhja-Eestis. 1804. a. seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Liivimaa kubermangus alanud rahutused kandusid 1805. a sügisel Eestimaale. Ärevuse kasv mõisates sundis taas sõjaväelt abi paluma. Suurem väljaastumine puhkes Harjumaal Kose-Uuemõisas. Napoleoni sõjad ja Eesti. 1801 mais tungis Tallinna alla admiral Horatio Nelson. Ka järgnevatel aastatel liikusid Briti sõjalaevad Eesti rannikuvetes. 1809. a augustis blokeerisidInglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas vene laevastiku mitmeks nädalaks. 1812. aastal tungisid Napoleoni väed Kuramaale. Eestlastele tõi sõda kaasa täiendavaid koormisi. Pidev sõjategevus nõudis järjest rohkem mehi ­ nekruteid. 1807. a moodustati talupoegadest maakaistsevägi e maamiilits.

Ajalugu
thumbnail
16
doc

Talupoegade pärisorjusest vabastamine Eestis

...........................................................................................................................14 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................15 2 1. Sissejuhatus Mõisamajanduse ja eriti teoorjuse väljakujunemisega on otseselt seotud eesti talurahva pärisorjastamine. Pärisorjust kui feodaalse sõltuvuse raskeimat astet iseloomustas feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegade sunnismaisus, nende müümine maast lahus, nende omandiõiguse kitsendamine jne. Eestis hakkas pärisorjus tekkima 13. saj, pärast maa vallutamist. Maahärrad andsid vasallidele kodukariõiguse ning ka kõrgema kohtuvõimu. 14. saj lõpus hakati omavoliliselt vasalli maalt lahkunud talupoegi trahvima ja 15. saj ka järjekindlalt

Õigussüsteemide ajalugu
thumbnail
15
docx

Eesti 19.sajandil

nd 19.sa 1801 ­ Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 ­ Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 ­ vallakohtute loomine. 1806 ­ ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". 1816 ­ pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 ­ pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 ­ Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 ­ seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 ­ Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 ­ Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 ­ 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 1849 ­ Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856

Ajalugu
thumbnail
10
doc

EESTI 19. SAJANDIL

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-157. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit ? Krimmi sõda- talurahva seadus, millega lubati teorent asendada raharendiga võeti kasutusele 7a. hiljem. Eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima.Napoleoni sõjad- 1801a. kevadel tungis Tallinna alla (GBR) admiral Horatio Nelson. Kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu ning käisin rannikualadelt vett, toitu jm nõudmas. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused ja eeldused

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun