50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
47 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Makesumnoiss
Õppematerjali autor
keskkonna, mis on ideaalne ka allergikuile. Lubja kõrge pH tase mõjub hallituse tekkele pärssivalt, tänu sellele sobib ta ka hästi vannitubadesse. Lubikrohviga saab katta nii seinu kui lagesid. Lubisideainega krohvi aluskihiks sobib nii kivi kui puit. Hallikasvalge pinna võib seejärel kas krohvida õhukese kihina üle viimistluskrohviga või värvida lubi või kaseiinvärviga. Savikrohv Savikrohv on seina ja laeviimistlusmaterjal, mis sisaldab savi, liiva ja taimset armatuurkiudu. Krohv sobib kasutamiseks siseruumides erinevatel puit ja kivi aluspindadel. Krohvi koostisosaks oleval savil on ainulaadne võime tasakaalustada ruumis õhuniiskuse ja temperatuuri kõikumist. Ruumis loob see tervisliku kliima. Kiu olemasolu tootes tagab pinna pragunemiskindluse ja tugevuse. Krohvil on ilus naturaalne värvitoon. Seda on hea värvida kaseiin või marmorlubivärviga. Marmorlubikrohv Hea nakkuvusega lubisideainega krohv siseruumidesse. Krohvitera
Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge. Krohvisegu valmistamiseks vajalikud töövahendid on drellpuur + vispel, mördiämber, vajadusel kellu. Tervishoiu tagamiseks vispeldamisel kasutada respiraatorit ning muidugi tööriideid, -jalanõusid, kindad. 2. Tasandussegude liigid ja omadused Isetasanduvad, remondisegud,erisegud. 1. Käsitasandussegud Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid.
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
5. teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina 6. põrandate ja lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel 7. pinnase isoleerimisel. 8. 19. Lubisideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise etapid), kasutuskohad 9. Õhklubjaks on põhiliselt kaltsiumoksiidi või kaltsiumhüdroksiidi sisaldavad materjalid, mis õhu käes aeglaselt kivineb reageerides õhus oleva süsihappegaasiga. 10. Toorained: Lubjakivid, kriit, lubituffid jms CaCO3 sisaldavad kivimid. Tavaliselt looduslikud lubjakivid sisaldavad lisandeid: dolomiite, savi, kvartsi. 11. Tootmine: tavaliselt põletatakse sahtahjudes, temp 900-1150 C. Tooraine läbib ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus, põletus ja jahutustsoon. Põletamisel eraldub kaltsiidist CO2, mis lendub koos küttegaasidega. Lubi peab olema põletatud ühtlaselt. Põletusahjudest saadakse kustutamata tükklubi. Lubja kustutamine seisneb selles, et
..1,5 mm paksune leht; · ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, kõige levinum on 3 kihiline kasevineer; · parketiliistud tehakse kõige sagedamini tammest või saarest, pikkus 150...400 mm. 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, termotöödeldud puit- · Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud- ligniinid. Plaatide tihedus sõltub pressimise survest. · Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse vaheseinte, põrandate ehitamiseks. Plaadid on ühevõi mitmekihilised. Mitmekihiliste plaatide pindmised kihid on kvaliteetsematest laastudest. Puitlaastplaadid võivad olla ka lamineeritud. · Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn
aurutatava betooni valmistamiseks. Kõrgem temperatuur ei riku räbutsemendi kristallvõret, nagu see tavalise portlandtsemendi puhul juhtub. Hüdrauliliste lisanditega tsemendid saadakse tavalise tsemendiklinkri jahvatamisel koos hüdrauliliste lisanditega. Hüdraulilised lisandid on mineraalained, mis seovad tsemendis oleva ja kivistumisel tekkiva lubja ja muudavad selle vees lahustumatuks, suurendades sellega tsemendi vastupanu korrosioonile. Nendeks lisanditeks võivad olla mõned looduslikud kivimid (diatomiit, treepel, vulkaaniline tuff jne). Samuti võivad hüdraulilisteks lisanditeks olla mõned tehismaterjalid (räbud, tuhad jne). Hüdraulilisi lisandeid võetakse 20... 40%. Tardumine on nendel tsementidel aeglasem. Kivistumisel seovad nad endaga rohkem vett. Kasutatakse hüdrauliliste lisanditega tsemente peamiselt hüdrotehnilistes- ja maa-alustes ehitustes. Aluminaattsement valmistatakse lubjakivist ja boksiidist. Ta on kiirelt kivistuv, suure tugevusega sideaine.
Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidus aurustub. Kuivamine toimub väga ühtlaselt ja puidu pragunemise oht on seetõttu väike. Kuivatamine kestab ainult 10...12t. Elektrilise kuivatamise puuduseks on tema kõrge hind suure energiakulu näol 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, vineer Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks. Sulundatult kasutatakse neid näiteks põrandate aluskihiks. Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid