Liigesepõletik (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Reumatoidartriit referaat

.......................... 13 3 1. SISSEJUHATUS Reumatoidartriit (edaspidi RA) on põletikuline autoimmuunhaigus ­ polüartriit e. hulgiliigesepõletik, mille korral haigestuvad paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid. Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased. RA korral tekib autoimmuunne põletik liigesekapsli sisekestas (sünooviumis), mis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks. RA ei ole vanainimeste liigeshaigus, võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini 30-40ndates eluaastates. 5% haigestunutest on lapsed (kuni 16. aastased) - sel puhul nimetatakse haigust juveniilseks reumatoidartriidiks või juveniilseks idiopaatiliseks artriidiks.

Politoloogia

17

ppt

Reumaoidartriit

Reumaatiliste haiguste põdejad kannatavad pideva valu käes, mis häirib igapäevaseid tegevusi ning avaldab mõju nende töövõimele. Haiguse olemus Reumatoidartriit (RA) on põletikuline autoimmuunhaigus ­ polüartriit e. hulgiliigesepõletik, mille korral haigestuvad paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid. Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased. RA korral tekib autoimmuunne põletik liigesekapsli sisekestas (sünooviumis), mis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks.  RA ei ole vanainimeste liigeshaigus, võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini 30-40ndates eluaastates. 5% haigestunutest on lapsed (kuni 16. eluaastani), sel puhul nimetatakse haigust juveniilseks reumatoidartriidiks või juv. idiopaatiliseks artriidiks. RA võib kahjustada kõiki liigeseid

Anatoomia

40

odt

Haigusõpetuse eksami küsimused

sidekoe nõrkus, vaagna elundite põletikud, ka soolestikus, vähene liikumine, istuv eluviis, liigne kehakaal, kõhukinnisus, rasedus, kõhuõõne kasvajad jne. (enystol hea immuunsusele, c-vitamiin). Soovitame: kaaniravi, viirpuu marjad, õied, kibuvits, meliss, päraku küünlad(astelpaju, Inchiool, kasekäsnaga, mesilaspiim-apilac. Jahedad mähised, jääkuubikud, istumise alla rõngaspadi, kõhukinnisus kõrvaldamine, vaja op-ravi. Veresoone seina põletik ja seonduvad patoloogiad (nimetused)? Aneürüsm: vs seina väljasopistus,eriti sage aordil ja teistel suurematel arteritel. Põhjuseks arteri seina defekt. Võib esineda ajus, südames, kopsus, neerus. Lõhkemine verejooks, sageli surm. Põletiku üldised tunnused? Aneemia erinevad tüübid? ANEEMIA: kõige sagedasem punaverelibledega seotud häire, mille korral on erütotsüütide ja või Hgb sisaldus veres noormaalsest madalam. N: 118-150g/L, ER 4-5 . 10x10/l

Meditsiin

14

doc

Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo�te

Haava liigid: põrutus-, lõike-, torke-, rebimis-, sae-, laske-, hammustus- ja mürgistunud haav Lihas-kõõluse vigastused: otsene trauma: löök, rebimine, muljumine kaudne trauma: ülepingutus või ülevenitus Lokalisatsioon: kõõlus, kõõluse kinnituskoht luule, üleminek lihas-kõõlus, lihase kõht. Lihase kontusioon: valu, verevalum, funktsiooni häire Kerge = liigutuste amplituud ~ 70% normist Keskmine ~ 50% Raske ~ 10 – 15% Ravi: hoiduda koormusest, vajadusel immobiliseerida liiges (ortoos), sportlastel teipimine, resorbeeriv ravi. Lihase ja kõõluse rebend: valu, plõksatus, funktsiooni häire, hematoom, traumaatiline ödeem, difuusne spasm, palpeeritav koedefekt. Rebend tekib koe nõrgimas punktis: noortel avulsioonmurd, keskeas kõõluse osas. Põhjused: järsk ülemäärane kontraktsioon, kontraktsiooni järsult piirav takistus, kõõluse degeneratsioon (spontaanne rebend) Ravi: osaline rebend: funktsiooni piiramine, immobilisatsioon, taastusravi

Traumatoloogia ja ortopeedia

10

docx

Sise-ja närvihaigused kordamine arvestuseks

düspnoe on ebameeldiv õhupuudustunne ehk raskendatud hingamine. Pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid 1) Geneetiline eelsoodumus 2) Antikehade puudulikkus 3) Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Pulmonoloogiliste haiguste mõjutatavad riskitegurid 1) Suitsetamine 2) Külm ja niiskus 3) Allergeenid Sagedamini esinevad pulmonoloogilised haigused: Põletikulised o Kopsupõletik ­ viiruste või mikroobide poolt tekkitatud põletik kopsukoes. o Bronhiit ­ äge või krooniline põletik bronhides. Kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused (KOK) ­ pöördumatu protsess bronhides, kus bronhide valendik on ahenenud, tekib hingamisraskus. Krooniliste kopsuhaiguste tagajärjel. Pleura haigused e. pleuriidid ­ Pleuriit on pleura e. kopsukelme põletik ­ tekib vedelik pleuraõõnde. Tavaliselt kopsupõletiku tüsistus.

Meditsiin

102

pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

• Periartikulaarsed põhjused on valu, turse, verevalum, vähenenud lihaste funktsioon, liigeskapsli või liigessideme kahjustus. • Intraartikulaarsed põhjused on liigese adhesioon (kokkukasvamine, liitumine), liigespinna kõrvalekalle ning liigne kalluse teke või lahtised liigesstruktuurid intraartikulaarse luumurru korral. • Avaskulaarne nekroos. Kui luu verevarustus on häiritud ning sellest tingituna hävineb luukude, siis liiges, mis on vastava luuga seotud muutub valusaks ja jäigaks. Avaskulaarset nekroosi esineb tavaliselt reieluu kaela, lodiluu, kontsluu (os talus) või kuuluu (os lunatum) murru tagajärjel. • Myositis ossificans (luustuv müosiit- seisund, kus lihaskoes tekib luukude). Esineb tavaliselt pärast küünarliigese piirkonna suprakondülaarmurdu (põndaüline), kuid võib esineda ka teistes liigestes, spetsiifiliselt puusas, õlas, põlves. Probleem esineb tavaliselt

Füsioterapeut

8

doc

Podagra

valu ühes või mitmes liigeses. 60-70%-l juhtudest haarab esimene podagrahoog suure varba põhiliigest. Mõne tunni jooksul tekib liigeses turse, punetus ja lokaalne temperatuuri tõus, nahk on väljavenitatud ja läikiv. On võimalikud külmavärinad ja palaviku tõus 38-39ºC. Liigest on võimatu liigutada. Esmane atakk kestab 5-6 ööpäeva. 1-2 nädala pärast liigese funktsioon taastub. (Reumatoloogia, 2000, Sisehaigused 1999, Sisehaigused 1996) Ägedast põletikust võib olla haaratud iga liiges. Kõige sagedamini kahjustub esimesena suure varba põhiliiges, sageduselt järgmised on jalapöid, kand, hüppeliiges ja põlv. Üldiselt on haaratud rohkem alajäsemed. (Reumatoloogia, 2000) Podagra ägeda hoo ajal esineb mõõdukas leukotsütoos, kiireneb SR. (Reumatoloogia, 2000) Intermiteeruv podagra. Haigushood korduvad ja sagenevad, alguses mõne aasta järel, siis 2-3 korda aastas. Haigushoo kestus on pikem ja iga uue hoo ajal haaratakse haigusprotsessi uusi liigeseid

Sisehaigused

28

pdf

Alaselja vaevused (referaat)

paranes vaatamata ravile". Arstid sageli kutsuvad seda seljavalu Lülisamba Segmentaarseks Düsfunktsiooniks, mõeldes selle all, et lülisamba mingi segmendi või segmentide ümbritsevad lihased on spasmis ja segmendi normaalne liikumine on piiratud. Düsfunktsioon tähendab, et see piirkond lülisambast ei tööta normaalselt, ilma nähtava pataloogiata, võimalikud leiud on lihasspasm, harvem lülidevahelise liigese põletik (artriit). Lülisamba Segmentaarse Düsfunktsiooniga kaasub aga sageli kanduva valuga, mis avaldub hoopis teistes keha osades. Seljavalu põhjuseks on 90%-l juhtudest lihaste, kõõluste, sidemete või liigesekapsli ülevenitus. Tugev pinge või trauma seljas vigastab lihaseid, lihaste rühmi ümbritsevat sidekoelist kirmet (fastsiat), toetavad sidemeid (ligamente) või kõõluseid ja see on üks kõige tavalisemaid nimmevalu põhjusi

Meditsiin

Kommentaarid (1)