750 1900 m. a. j. Keskajal pöörasid naised vähem tähelepanu make-up'le ja selleasemel rõhutati juuste pügamisega kõrget otsaesist, eriti oli see hinnatud kõrgklassi seas. Rõugearmide varjamiseks kasutati mustast siidist või sametist kaunistusi, mis olid tähekeste, poolkuu ja südame kujuga. Kaunistusi kanti kaasas peegliga karbikestes, et vajadusel kaotatut asendada. Kaunistused omandasid teatud tähenduse: suu juures olev kaunistus tähendas kandja valmisolekut flirtida, paremal põsel olev märgike, et naine on abielus, silmanurgas asetsev kaunistus aga teatas omaniku hõõguvast kirest. Kuni 20. sajandi alguseni oli moes kaame väljanägemine. Selle saavutamiseks kandis aadelkond näole, kaelale, dekolteele puudrit, mis koosnes äädikast, arseenikust ja pliivalgest. Puuder oli eluohtlikult mürgine, kahjustades nahka, hambaid, juukseid ning lõpuks saabus surm. Naised vananesid juba paarikümne aastaga
750 – 1900 m. a. j. Keskajal pöörasid naised vähem tähelepanu make-up’le ja selleasemel rõhutati juuste pügamisega kõrget otsaesist, eriti oli see hinnatud kõrgklassi seas. Rõugearmide varjamiseks kasutati mustast siidist või sametist kaunistusi, mis olid tähekeste, poolkuu ja südame kujuga. Kaunistusi kanti kaasas peegliga karbikestes, et vajadusel kaotatut asendada. Kaunistused omandasid teatud tähenduse: suu juures olev kaunistus tähendas kandja valmisolekut flirtida, paremal põsel olev märgike, et naine on abielus, silmanurgas asetsev kaunistus aga teatas omaniku hõõguvast kirest. Kuni 20. sajandi alguseni oli moes kaame väljanägemine. Selle saavutamiseks kandis aadelkond näole, kaelale, dekolteele puudrit, mis koosnes äädikast, arseenikust ja pliivalgest. 5 Puuder oli eluohtlikult mürgine, kahjustades nahka, hambaid, juukseid ning lõpuks saabus surm
Põhja-Aafrika kuluurides. Ristiusu sissetungiga antiikmaailma pidurdas keha eest hoolitsemise. Tauniti keha pesemist, sõrmi võidi kasta vaid pühitsetud vette. Hammaste pesemine oli ennekuulmatu. Mustuse ja haisu vastu hakati kasutama rohkem meiki ja parfüüme. Meiki kanti ka rohekm seoses rõugete armidele. Lisaks paksule puudrikihile kasutati armide peitmiseks mustast siidist või sametist kaunistusi-südame, kuu ja tähe kujuga. Kaunistused omandasid ka teatud tähendust: suu juures olev kaunistus tähendas kandja valmisolekut flirtimiseks; premal põsel olev märgike, et naine on abielus; silmanurgas kaunistus andis teada omaniku hõõguvast kirest. Kui mink muutus juba tüütavaks ja paksuks, kraabiti lihtsalt koorik maha. 3 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristi Tulvik Rahvusvaheline CISESCO-kool cid III 18
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jumestuse ajalugu Entsüklopeedia ütleb, et ,,kosmeetika on oskus arendada ja alal hoida välist ilu". Kosmeetika all mõeldakse seega nii iluravi, kui ka kaunistamist ehk jumestamist. Yves Saint Laurent on öelnud: ,,Jumestus on elamise kunst, väljendusvabadus ja fantaasiate teostamine. See on teatud kommunikatsiooniliik." Loodusrahvad Juba enne seda, kui ürginimesed hakkasid jumalaid kummardama, uskusid nad, et on olemas kurje jõude, mis tuleb ära võita. Nad elasid alatises hirmus nähtamatute ohtude ees. Kui mehed liikusid väljaspool oma elupiirkonda jahiretkedel või toitu korjamas, maskeerisid nad ennast, et kurjad jõud neid ära ei tunneks ega söandaks rünnata. Mehed kandsid näole eredavärvilisi maalinguid, püüdes endale seeläbi võimalikult hirmuäratavat ja ähvardavat välimust anda. See sõj
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma rauaaeg - 500 eKr- 50 pKr, 2)R
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise põhjuseks? Ilmselt oli kujutistel maa
Animism · Loodusrahvaste mõtteviisile omane looduse hingestamine · Usuti et loodust saab mõjutada maagalisliste toimingutega, loitsud, laulud, tantsud, kehamaalingud · Rituaalide läbi püüti kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. · Taotlem - loom, taim, ese, loodusnähtus usulise austuse objektina, sugukondlikus ühiskonnas · Taotlemsammas - esivanemate koondkuju · Amulett e talisman - õnnetoov ese mis kaitseb kurjaeest · Ornament - kaunistus mis kordub reeglipäraselt · Megaliitilised ehitised - usulised monumendid Nt: Menhir - üksik, suur, Pikk kivi Dolmen - kivilaud Kromlehh - ringikujuliselt paigutud Menhir+Dolmen. Nt stonehenge MESOPOTAAMIA KUNST (Jõgedevaheline maaala) · Sumerdi - mesop lõunaosa esimesed teadaolevad asukad · Kiilkiri - esimene väljakujunenud kirjasüsteem · Gilgames - esiemene eepos, inimene elab edasi, vaid oma tegude kaudu teiste inimeste mälestuses
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid 1,70% 0,90%
Kõik kommentaarid