MAJANDUSTEADUSE ALUSED
25
5. Firmateooria
5.1 Tootmise organisatsioon
Maailma kõik ettevõtted erinevad oma suuruse, tegevusala ning ellujäämise tõenäosuse poolest. Mille
poolest on kõik need ettevõtted omavahel sarnased? Mis iseloomustab ettevõtet? Kuidas on ettevõtted
organiseeritud? Miks me vajame ettevõtteid majandustegevuse koordineerimiseks? Miks me ei osta kõike
vajalikku teistelt inimestelt ( turult )?
Mis on ettevõte
Ettevõte on institutsioon , mis ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital ) koos vahetoodetega nagu näiteks
tooraine , mida ostetakse teistelt ettevõtetelt, ning kasutab neid tootmises. Ettevõte organiseerib neid
ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Ettevõte sellises definitsioonis on oluline sõna ‘organiseerib’. Lisaks
eelöeldule on ettevõttel olemas juhtimise struktuur, kes tegeleb ettevõtte juhtimisega.
Ka ettevõtete olemasolu põhjuseks on nappus. Ettevõtteid on vaja, et kasutada võimalikult paremini oma
piiratud ressursse. Iga ettevõte peab vastama ise tema ette kerkinud majanduslikele probleemidele. See
tähendab, et iga üksik ettevõte peab võimalikult paremini kasutama tema poolt kontrollitavaid piiratud
ressursse. Selleks peab ettevõte otsustama:
Mida toota ning missugustes kogustes
Missugust tootmistehnoloogiat kasutada
Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid ja vahekaupu
Missugune peaks olema ettevõtteorganisatsioon ja juhtimisstruktuur
Mil moel kompenseerida tootmistegureid
Ettevõtte sissetulekut kaupade ja teenuste müügist nimetatakse tulemiks. Tootmiseks kasutatavatele
teguritele tehtud kulutusi nimetatakse kogukuludeks. Erinevus ettevõtte kogutulu ja kogu kulude vahel on
kasum (kui tulem ületab kulusid ) või kahjum (kui kulud ületavad tulusid). Ettevõtte tulemit, kogukulusid ja
kasumit mõjutavad valikud , mida ettevõte teeb oma eesmärkide saavutamiseks. Kõik ettevõtted ei lahenda
tekkinud majanduslikke küsimusi sarnaselt. Erinevused juhtimisstruktuuris ja tootmistegurite
kompenseerimises toovad kaasa erinevused tootmise organiseerimises. Vaatame lähemalt tootmise
organiseerimise erinevaid vorme.
Ettevõtete liigid
Lähtudes organisatsioonilisest struktuurist ning vastutuse ulatusest, saab eristada kolme peamist ettevõtluse
vormi:
Ainuomandus
Partnerettevõte ehk täisühing
Aktsiaselts
Kasutatav ettevõtte vorm määrab ära juhtimise struktuuri ja tootmistegurite tasustamise viisi. Samuti sõltub
sellest, kui palju makse peab ettevõte ja tema omanikud maksma. Ühtlasi määratakse kindlaks, kes saab
endale ettevõtte kasumi ning kes vastutab võlgade eest.
Ainuomandus. Ainuomanikega on meil näiteks tegemist programmeerijate ja kunstnike puhul. Samuti on
ainuomandusega ettevõtted levinud põllumajanduses, toitlustuses ja jaekaubanduses. Ainuomandus
tähendab, et ettevõttel on üks omanik, sõltumata tööliste arvust. Omanikul on piiramatu vastutus.
MAJANDUSTEADUSE ALUSED
26
Oletame, et Härra Tamm asutab toidukaupade poe. Poe asutamiseks laenab ta pangast 250 000 krooni. Ühe
osa sellest rahast kulutab ta ruumide rendiks, ning ülejäänu eest ostab puu- ja juurvilju. Ta palkab tööle ühe
assistendi ning koos teenivad nad ühe päeva jooksul 12 500 krooni. Hr Tamm viib selle raha panka. Teisel
päeval jääb Hr Tamm haigeks ning tema abiline otsustab samuti lahkuda töölt. Kui Hr Tamm kuu lõpus
poodi tagasi tuleb on kaup juba riknenud. Tal ei ole raha, et maksta järgmise kuu eest renti ning ta otsustab
sulgeda poe. Pangale tuleb maksta 250 000 ent ettevõtte arvel on vaid 12 500. Seaduse järgi peab Hr Tamm
võlgnevuse likvideerimiseks hakkama müüma oma isiklikku vara (mööbel, auto, maja).
Ainuomanduses oleva ettevõtte juhtimisstruktuur on väga lihtne. Kõik juhtimisotsused teeb omanik.
Ainuomanduses oleva ettevõtte kasumit käsitletakse kui omaniku sissetulekut ning maksustatakse
tulumaksuga. Seega maksustatakse kasumeid vaid üks kord, ehk siis kui omanik seda saab.
Täisühing. Täisühing on teine enamlevinud ettevõtluse vorm. Täisühingud on paljud advokaadibürood,
raamatupidamis- ja audiitorfirmad. Täisühing on kahe või enama omanikuga ettevõte, kellel on piiramatu
vastutus.
Täisühingu juhtimisstruktuur on keerulisem kui ainuomanduse puhul. Täisühingus peavad partnerid
omavahel kokkuleppele jõudma. Sarnaselt ainuomandusele maksustatakse ka täisühingus kasumeid vaid ühe
korra.
Oletame, et kaks advokaati otsustavad asutada advokaadibüroo. Nad võtavad pangast laenu, et tasuda
ruumide eest ning maksta palka sekretärile. Kahjuks ei soovi ükski klient nende teenuseid kasutada ning nad
otsustavad büroo sulgeda. Nüüd läheb üks partner teise juurde, et uurida kui suurt osa võlgnevusest see on
võimeline kandma, ent teine parter on vahepeal kadunud. Seega tuleb esimesel partneril maksta tagasi kogu
võlg. See tähendab, et tegemist on ühise piiramatu vastutusega.
Aktsiaselts. Aktsiaselts on ettevõte mille omanikeks on kaks või enam piiratud vastutusega aktsionäri.
Piiratud vastutus tähendab, et aktsionäride vastutus piirdub ettevõttesse paigutatud kapitali suurusega.
Aktsiaseltside juhtimisstruktuurid võivad olla väga erinevad. Mõned aktsiaseltsid ei ole suuremad kui
ainuomanduses olev ettevõte ning neil on üks peaomanik, kes teeb kõik juhtimisotsused. Suurtel
aktsiaseltsidel seevastu on keeruline juhtimisstruktuur.
Suure osa oma rahast saab aktsiaselts aktsionäridelt. Ettevõtte kasum kuulub tema omanikele, s.t.
aktsionäridele. Aktsionärid otsustavad, missuguse osa kasumist nad jagavad omavahel dividendide näol ning
missugune osa kasumist kasutatakse ettevõtte laiendamiseks või dividendide maksmiseks tulevikus. Lisaks
lihtaktsiatele võib aktsiaselts anda välja ka võlakirju ja eelisaktsiaid, mille pealt makstakse fikseeritud
makseid. Samuti võib aktsiaselts laenata raha ka pangast või teistelt finantsinstitutsioonidelt.
Aktsiaseltsi kasumeid maksustatakse eraldi aktsionäride sissetulekust . Dividende saab maksta maksustatud
kasumilt. Lisaks sellele maksustatakse ka aktsionäride dividende tulumaksuga.
Muud ettevõtluse vormid. Lisaks ainuomanikule, täisühingule ja aktsiaseltsile on veel mitmeid ettevõtluse
vorme. Sellisteks vormideks on näiteks mittetulundusettevõte, kooperatiiv, munitsipaalettevõte jpt.
Mittetulundusettevõteteks on näiteks kirikud ja koolid. Sellised organisatsioonid ei sea eesmärgiks kasumi
saamist. Kui tulud peaksid ületama kulusid, siis ei jagata seda omanike vahel vaid säilitatakse tulevaste
kulude katteks.
Natsionaliseeritud ettevõtete tegevust kontrollib valitsus. Telekommunikatsioon , raudtee , gaas ja
elektrienergia on sellisteks valdkondadeks kus on tavaliselt tegemist natsionaliseeritud ettevõtetega.
Poolt ja vastuargumendid
Kuivõrd kõik ettevõtluse vormid siiski eksisteerivad, peab igaüks neist omama mingisuguseid positiivseid
külgi. Samuti peavad olema ka mingid negatiivsed omadused. Tabel 5.1 summeerib ainuomanduses oleva
ettevõtte, täisühingu ja aktsiaseltsi poolt ja vastuargumente.
MAJANDUSTEADUSE ALUSED
27
Tabel 5.1
Ettevõtluse vormide poolt ja vastuargumendid
Ettevõtte tüüp
individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS 11 3. NÕUDLUS JA PAKKUMINE 15 4. ELASTSUS JA HINNAVARU 27 5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6
Mikroökonoomika kordamine kontrolltööks nr 2 (10.12.12) FIRMATEOORIA (kuidas mõjutab tootja hinna kujunemist; ettevõtte tegevuse eesmärk; kasumi maksimeerimine ja optimaalne tootmismaht) Mis on ettevõte? - Ettevõte on institutsioon, mis ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital) koos vahetoodetega nagu näiteks tooraine, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt, ning kasutab neid tootmises. - Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Missugustele küsimustele peab ettevõte vastama? - mida toota ning missugustes kogustes? - Missugust tootmistehnoloogiat kasutada?
Selline mehhanism peab vastama kolmele väga lühikesele ent olulisele küsimusele: · Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes? · Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma? · Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? Mõistmaks kuidas majandus toimib, peab teadma missugustest osapooltest see koosneb ja kuidas need osapooled omavahel seotud on. Majanduse erinevaid osapooli ja nendevahelisi seoseid iseloomustab joonis 1.1. Majandusmehhanism koosneb kolmest suurest grupist majandusotsustuste tegijatest: · Majapidamised · Ettevõtted · Valitsus HÜVISTE TURG MAJAPIDAM ISED VALITSUS ETTEVÕTTED TEGURITURG Joonis 1.1 Majanduslik ringkäik
Tasakaalu kogus ja hind soja turul Tasakaalu kogus ja hind aprikooside turul (kogus on miljonites): (kogus on miljonites): Qsoja=500 Qapr=2 Psoja=4,0 Papr=2,0 Tulem (R=P×Q) Tulem (R=P×Q) Rsoja=4,0×500=2000 Rapr=2,0×2=4 b) Oletame, et halva ilma tõttu väheneb nii soja kui aprikooside tootmine 20 protsenti. Missugune on uus tasakaaluhind ja kogus? Uus tasakaalu kogus ja hind soja turul Uus tasakaalu kogus ja hind soja turul (kogus on miljonites): (kogus on miljonites): Qsoja=400 Qapr=1,6 Psoaj=6,0 Papr=2,4 Tulem (R=P×Q) Tulem (R=P×Q) Rsoja=6,0×400=2400 Rapr=2,4×1,6=3,84
MIKROÖKONOOMIKA konspekt TOOTMISVÕIMALUSTE PIIR Tootmine on loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel MAJAPIDAMISTEOORIA Majapidamine – majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine otsus hüviste tarbimiseks Majapidamisteooria – peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi:
Kogukulu (TC) 8 9 10 11 13 19 27 37 Kogutulu (TR) 0 8 16 24 32 40 48 56 Kasum () Piirtulu (MR) Piirkulu (MC) a) Leia kasum iga koguse juures. Kui palju peaks see ettevõte tootma, et kasum oleks maksimaalne. Leia piirtulu ja piirkulu. Selgita, kuidas võiksid piirtulu ja piirkulu olla seotud kasumi maksimeerimisega. Kogus (Q) 0 1 2 3 4 5 6 7 Kogukulu (TC) 8 9 10 11 13 19 27 37 Kogutulu (TR) 0 8 16 24 32 40 48 56 Kasum () -8 -1 6 13 19 21 21 19
Mari on Pärtin, 11b Konkurents Kaasaegsed majandused on turumajandused. Just turul kohtuvad hüviste pakkujad (müüjad ) ja nõudjad (ostjad ). Müüjatel on eesmärgiks oma kaup maha müüa hinnaga, mis tooks neile võimalikult suure kasumi. Ostjal on eesmärgiks soetada endale kaup võimalikult soodsalt ja saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust. See kõik näitab, et müüjad konkureerivad omavahel tarbijate pärast ning ostjad proovivad leida parimat pakkumist. Müüjatevaheline konkurents määrab olululisel määral ära hindade kujunemise turul. Võimalik on, et turul tegutseb ainult üks ettevõtte või et turg on jaotunud paljude ettevõtete vahel
a) Õige b) Vale 4. Kui MUx/Px=5 ja MUy/Py=3, siis antud sissetuleku ja hindade juures peaks tarbija suurendama kauba X tarbimist ja vähendama kauba Y tarbimist. a) Õige b) Vale 5. Käsu- või plaanimajanduses ei lähtu tarbija kasulikkust maksimeerides piirkasulikkusest. a) Õige b) Vale 6. Tüüpiline tarbija teeb oma valikuid olukorras, kus kogukasulikkus on kahanev. a) Õige b) Vale 7. Käsu- või plaanimajanduses ei ole tarbija eesmärk kasulikkuse maksimeerimine. a) Õige b) Vale 8. Kasulikkuse maksimeerimist saab hinnata ainult turumajanduses. a) Õige b) Vale 9. Olgu mingil hetkel kauba S piirkasulikkus 40 ühikut ja kauba T piirkasulikkus 60 ühikut ning kauba S hind 50 senti ja kauba T hind 2 eurot. Tarbija on maksimeerinud sellisel juhul oma kogukasulikkuse? a) Õige b) Vale 10. Hüvise piirkasulikkus on seda väiksem, mida kõrgem on hüvise hind. a) Õige b) Vale 11
Kõik kommentaarid