Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majanduse alused: Firmateooria, Tootmine ja kulud, Kasumi maksimeerimine (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis iseloomustab ettevõtet?
  • Miks me vajame ettevõtteid majandustegevuse koordineerimiseks?
  • Mis tekitab konkurentsi ja kuidas konkurents turul väljendub?
  • Mida me üldse peame silmas konkurentsi all?
  • Mille kohta me otsuse teeme?
  • Kui otsustatakse toota siis kui palju toota?
  • Kuidas arutleb tüüpiline monopolist?
  • Kuidas hinnata ettevõtte monopoli jõudu?
  • Miks monopolist seda teeb?
  • Kuidas käitub tüüpiline oligopol?

Lõik failist

MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
25
5.  Firmateooria  
5.1 Tootmise  organisatsioon  
Maailma  kõik  ettevõtted  erinevad  oma  suuruse,  tegevusala  ning  ellujäämise  tõenäosuse  poolest.  Mille 
poolest  on  kõik  need  ettevõtted  omavahel  sarnased?  Mis  iseloomustab  ettevõtet?  Kuidas  on  ettevõtted 
organiseeritud?  Miks  me  vajame  ettevõtteid majandustegevuse koordineerimiseks? Miks me ei osta kõike 
vajalikku teistelt inimestelt ( turult )?  
Mis on ettevõte 
Ettevõte  on   institutsioon ,  mis  ostab  tootmistegureid  (maa,  töö,   kapital )  koos  vahetoodetega  nagu  näiteks 
tooraine ,  mida  ostetakse  teistelt  ettevõtetelt,  ning  kasutab  neid  tootmises.  Ettevõte  organiseerib  neid 
ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Ettevõte sellises definitsioonis on oluline sõna ‘organiseerib’. Lisaks 
eelöeldule on ettevõttel olemas juhtimise struktuur, kes tegeleb ettevõtte juhtimisega. 
Ka  ettevõtete  olemasolu  põhjuseks  on  nappus.  Ettevõtteid  on  vaja,  et  kasutada  võimalikult  paremini  oma 
piiratud  ressursse.  Iga  ettevõte  peab  vastama  ise  tema  ette   kerkinud   majanduslikele  probleemidele.  See 
tähendab,  et  iga  üksik  ettevõte  peab  võimalikult  paremini  kasutama  tema  poolt  kontrollitavaid  piiratud 
ressursse. Selleks peab ettevõte otsustama: 
Mida toota ning missugustes  kogustes  
Missugust  tootmistehnoloogiat kasutada 
Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid ja vahekaupu 
Missugune peaks olema ettevõtteorganisatsioon ja  juhtimisstruktuur  
Mil moel kompenseerida tootmistegureid 
Ettevõtte  sissetulekut  kaupade  ja  teenuste  müügist  nimetatakse  tulemiks.  Tootmiseks  kasutatavatele 
teguritele tehtud kulutusi nimetatakse kogukuludeks. Erinevus ettevõtte  kogutulu  ja kogu kulude vahel on 
kasum (kui tulem ületab  kulusid ) või  kahjum  (kui kulud ületavad tulusid). Ettevõtte tulemit, kogukulusid ja 
kasumit mõjutavad  valikud , mida ettevõte teeb oma eesmärkide saavutamiseks. Kõik ettevõtted ei lahenda 
tekkinud  majanduslikke  küsimusi  sarnaselt.  Erinevused  juhtimisstruktuuris  ja  tootmistegurite 
kompenseerimises  toovad  kaasa  erinevused  tootmise  organiseerimises.  Vaatame  lähemalt  tootmise 
organiseerimise erinevaid vorme. 
Ettevõtete liigid 
Lähtudes organisatsioonilisest struktuurist ning vastutuse ulatusest, saab eristada kolme peamist ettevõtluse 
vormi: 
Ainuomandus 
Partnerettevõte ehk täisühing 
Aktsiaselts  
Kasutatav ettevõtte vorm määrab ära juhtimise struktuuri ja tootmistegurite tasustamise viisi. Samuti sõltub 
sellest,  kui  palju  makse  peab  ettevõte  ja  tema   omanikud   maksma.  Ühtlasi  määratakse  kindlaks,  kes  saab 
endale ettevõtte kasumi ning kes vastutab võlgade eest. 
Ainuomandus. Ainuomanikega on meil näiteks tegemist programmeerijate ja kunstnike puhul. Samuti on 
ainuomandusega  ettevõtted  levinud  põllumajanduses,  toitlustuses  ja  jaekaubanduses.  Ainuomandus 
tähendab, et ettevõttel on üks omanik, sõltumata tööliste arvust. Omanikul on piiramatu vastutus. 
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
26
Oletame, et Härra Tamm asutab toidukaupade poe. Poe asutamiseks laenab ta  pangast  250 000 krooni. Ühe 
osa sellest rahast  kulutab  ta ruumide rendiks, ning ülejäänu eest ostab puu- ja juurvilju. Ta palkab tööle ühe 
assistendi ning koos teenivad nad ühe päeva jooksul 12 500 krooni. Hr Tamm viib selle raha panka. Teisel 
päeval  jääb  Hr  Tamm   haigeks   ning  tema   abiline   otsustab  samuti  lahkuda  töölt.  Kui  Hr  Tamm  kuu  lõpus 
poodi tagasi tuleb on kaup juba riknenud. Tal ei ole raha, et maksta järgmise kuu eest renti ning ta otsustab 
sulgeda poe. Pangale tuleb maksta 250 000 ent ettevõtte arvel on vaid 12 500. Seaduse järgi peab Hr Tamm 
võlgnevuse likvideerimiseks hakkama müüma oma  isiklikku  vara (mööbel, auto, maja). 
Ainuomanduses oleva ettevõtte juhtimisstruktuur on väga lihtne. Kõik juhtimisotsused teeb omanik. 
Ainuomanduses  oleva  ettevõtte  kasumit  käsitletakse  kui  omaniku  sissetulekut  ning  maksustatakse 
tulumaksuga. Seega maksustatakse kasumeid vaid üks kord, ehk siis kui omanik seda saab. 
Täisühing.  Täisühing  on  teine   enamlevinud   ettevõtluse  vorm.  Täisühingud  on  paljud  advokaadibürood, 
raamatupidamis-  ja  audiitorfirmad.  Täisühing  on  kahe  või enama omanikuga ettevõte, kellel on piiramatu 
vastutus. 
Täisühingu  juhtimisstruktuur  on  keerulisem  kui  ainuomanduse  puhul.  Täisühingus  peavad   partnerid  
omavahel kokkuleppele jõudma. Sarnaselt ainuomandusele maksustatakse ka täisühingus kasumeid vaid ühe 
korra. 
Oletame,  et  kaks  advokaati  otsustavad  asutada  advokaadibüroo.  Nad  võtavad  pangast  laenu,  et  tasuda 
ruumide eest ning maksta palka sekretärile. Kahjuks ei soovi ükski  klient  nende teenuseid kasutada ning nad 
otsustavad büroo sulgeda. Nüüd läheb üks  partner  teise juurde, et uurida kui suurt osa võlgnevusest see on 
võimeline kandma, ent teine parter on  vahepeal  kadunud. Seega tuleb esimesel partneril maksta tagasi kogu 
võlg. See tähendab, et tegemist on ühise piiramatu vastutusega. 
Aktsiaselts.  Aktsiaselts  on  ettevõte  mille  omanikeks  on  kaks  või  enam  piiratud  vastutusega  aktsionäri. 
Piiratud vastutus tähendab, et aktsionäride vastutus piirdub ettevõttesse paigutatud kapitali suurusega. 
Aktsiaseltside  juhtimisstruktuurid  võivad  olla  väga  erinevad.  Mõned  aktsiaseltsid  ei  ole  suuremad  kui 
ainuomanduses  olev  ettevõte  ning  neil  on  üks  peaomanik,  kes  teeb  kõik  juhtimisotsused.  Suurtel 
aktsiaseltsidel seevastu on keeruline juhtimisstruktuur. 
Suure  osa  oma  rahast  saab  aktsiaselts  aktsionäridelt.  Ettevõtte  kasum  kuulub  tema  omanikele,  s.t. 
aktsionäridele. Aktsionärid otsustavad, missuguse osa kasumist nad jagavad omavahel dividendide näol ning 
missugune osa kasumist kasutatakse ettevõtte laiendamiseks või dividendide maksmiseks tulevikus. Lisaks 
lihtaktsiatele  võib  aktsiaselts  anda  välja  ka  võlakirju  ja  eelisaktsiaid,  mille  pealt  makstakse  fikseeritud 
makseid. Samuti võib aktsiaselts laenata raha ka pangast või teistelt finantsinstitutsioonidelt. 
Aktsiaseltsi kasumeid maksustatakse eraldi aktsionäride  sissetulekust . Dividende saab maksta maksustatud 
kasumilt. Lisaks sellele maksustatakse ka aktsionäride dividende tulumaksuga. 
Muud ettevõtluse vormid. Lisaks ainuomanikule, täisühingule ja aktsiaseltsile on veel mitmeid ettevõtluse 
vorme. Sellisteks vormideks on näiteks mittetulundusettevõte, kooperatiiv, munitsipaalettevõte jpt. 
Mittetulundusettevõteteks on näiteks kirikud ja koolid. Sellised  organisatsioonid  ei sea eesmärgiks kasumi 
saamist.  Kui  tulud  peaksid  ületama  kulusid,  siis  ei  jagata  seda  omanike  vahel  vaid  säilitatakse  tulevaste 
kulude katteks. 
Natsionaliseeritud  ettevõtete  tegevust  kontrollib  valitsus.   Telekommunikatsioon ,   raudtee ,   gaas   ja 
elektrienergia  on sellisteks valdkondadeks kus on tavaliselt tegemist natsionaliseeritud ettevõtetega. 
Poolt ja  vastuargumendid  
Kuivõrd kõik ettevõtluse vormid siiski eksisteerivad, peab igaüks neist omama mingisuguseid positiivseid 
külgi. Samuti peavad olema ka mingid negatiivsed omadused. Tabel 5.1 summeerib ainuomanduses oleva 
ettevõtte, täisühingu ja aktsiaseltsi poolt ja vastuargumente. 
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
27
Tabel 5.1
Ettevõtluse vormide poolt ja vastuargumendid 
Ettevõtte tüüp 

Vasakule Paremale
Majanduse alused-Firmateooria-Tootmine ja kulud-Kasumi maksimeerimine #1 Majanduse alused-Firmateooria-Tootmine ja kulud-Kasumi maksimeerimine #2 Majanduse alused-Firmateooria-Tootmine ja kulud-Kasumi maksimeerimine #3 Majanduse alused-Firmateooria-Tootmine ja kulud-Kasumi maksimeerimine #4 Majanduse alused-Firmateooria-Tootmine ja kulud-Kasumi maksimeerimine #5 Majanduse alused-Firmateooria-Tootmine ja kulud-Kasumi maksimeerimine #6 Majanduse alused-Firmateooria-Tootmine ja kulud-Kasumi maksimeerimine #7 Majanduse alused-Firmateooria-Tootmine ja kulud-Kasumi maksimeerimine #8 Majanduse alused-Firmateooria-Tootmine ja kulud-Kasumi maksimeerimine #9 Majanduse alused-Firmateooria-Tootmine ja kulud-Kasumi maksimeerimine #10 Majanduse alused-Firmateooria-Tootmine ja kulud-Kasumi maksimeerimine #11 Majanduse alused-Firmateooria-Tootmine ja kulud-Kasumi maksimeerimine #12 Majanduse alused-Firmateooria-Tootmine ja kulud-Kasumi maksimeerimine #13 Majanduse alused-Firmateooria-Tootmine ja kulud-Kasumi maksimeerimine #14 Majanduse alused-Firmateooria-Tootmine ja kulud-Kasumi maksimeerimine #15 Majanduse alused-Firmateooria-Tootmine ja kulud-Kasumi maksimeerimine #16 Majanduse alused-Firmateooria-Tootmine ja kulud-Kasumi maksimeerimine #17 Majanduse alused-Firmateooria-Tootmine ja kulud-Kasumi maksimeerimine #18
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Stennux Õppematerjali autor
Majandusaluste konspekt

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
80
pdf

Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse

individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS 11 3. NÕUDLUS JA PAKKUMINE 15 4. ELASTSUS JA HINNAVARU 27 5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
thumbnail
14
docx

Mikroökonoomika kontrolltöö

Mikroökonoomika kordamine kontrolltööks nr 2 (10.12.12) FIRMATEOORIA (kuidas mõjutab tootja hinna kujunemist; ettevõtte tegevuse eesmärk; kasumi maksimeerimine ja optimaalne tootmismaht) Mis on ettevõte? - Ettevõte on institutsioon, mis ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital) koos vahetoodetega nagu näiteks tooraine, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt, ning kasutab neid tootmises. - Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Missugustele küsimustele peab ettevõte vastama? - mida toota ning missugustes kogustes? - Missugust tootmistehnoloogiat kasutada?

Mikroökonoomika
thumbnail
64
pdf

Majandusteooria

Selline mehhanism peab vastama kolmele väga lühikesele ent olulisele küsimusele: · Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes? · Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma? · Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? Mõistmaks kuidas majandus toimib, peab teadma missugustest osapooltest see koosneb ja kuidas need osapooled omavahel seotud on. Majanduse erinevaid osapooli ja nendevahelisi seoseid iseloomustab joonis 1.1. Majandusmehhanism koosneb kolmest suurest grupist majandusotsustuste tegijatest: · Majapidamised · Ettevõtted · Valitsus HÜVISTE TURG MAJAPIDAM ISED VALITSUS ETTEVÕTTED TEGURITURG Joonis 1.1 Majanduslik ringkäik

Majandus
thumbnail
10
pdf

Mikro- ja makroökonoomika

Tasakaalu kogus ja hind soja turul Tasakaalu kogus ja hind aprikooside turul (kogus on miljonites): (kogus on miljonites): Qsoja=500 Qapr=2 Psoja=4,0 Papr=2,0 Tulem (R=P×Q) Tulem (R=P×Q) Rsoja=4,0×500=2000 Rapr=2,0×2=4 b) Oletame, et halva ilma tõttu väheneb nii soja kui aprikooside tootmine 20 protsenti. Missugune on uus tasakaaluhind ja kogus? Uus tasakaalu kogus ja hind soja turul Uus tasakaalu kogus ja hind soja turul (kogus on miljonites): (kogus on miljonites): Qsoja=400 Qapr=1,6 Psoaj=6,0 Papr=2,4 Tulem (R=P×Q) Tulem (R=P×Q) Rsoja=6,0×400=2400 Rapr=2,4×1,6=3,84

Mikro ja makroökonoomika
thumbnail
19
docx

MIKROÖKONOOMIKA

MIKROÖKONOOMIKA konspekt TOOTMISVÕIMALUSTE PIIR  Tootmine on loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel MAJAPIDAMISTEOORIA  Majapidamine – majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine otsus hüviste tarbimiseks  Majapidamisteooria – peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi:

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
thumbnail
17
pdf

Mikro seminaritööde vastused

Kogukulu (TC) 8 9 10 11 13 19 27 37 Kogutulu (TR) 0 8 16 24 32 40 48 56 Kasum () Piirtulu (MR) Piirkulu (MC) a) Leia kasum iga koguse juures. Kui palju peaks see ettevõte tootma, et kasum oleks maksimaalne. Leia piirtulu ja piirkulu. Selgita, kuidas võiksid piirtulu ja piirkulu olla seotud kasumi maksimeerimisega. Kogus (Q) 0 1 2 3 4 5 6 7 Kogukulu (TC) 8 9 10 11 13 19 27 37 Kogutulu (TR) 0 8 16 24 32 40 48 56 Kasum () -8 -1 6 13 19 21 21 19

Mikromajandus
thumbnail
2
docx

Konkurents

Mari on Pärtin, 11b Konkurents Kaasaegsed majandused on turumajandused. Just turul kohtuvad hüviste pakkujad (müüjad ) ja nõudjad (ostjad ). Müüjatel on eesmärgiks oma kaup maha müüa hinnaga, mis tooks neile võimalikult suure kasumi. Ostjal on eesmärgiks soetada endale kaup võimalikult soodsalt ja saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust. See kõik näitab, et müüjad konkureerivad omavahel tarbijate pärast ning ostjad proovivad leida parimat pakkumist. Müüjatevaheline konkurents määrab olululisel määral ära hindade kujunemise turul. Võimalik on, et turul tegutseb ainult üks ettevõtte või et turg on jaotunud paljude ettevõtete vahel

Majandus
thumbnail
36
docx

Enesekontrolli testid

a) Õige b) Vale 4. Kui MUx/Px=5 ja MUy/Py=3, siis antud sissetuleku ja hindade juures peaks tarbija suurendama kauba X tarbimist ja vähendama kauba Y tarbimist. a) Õige b) Vale 5. Käsu- või plaanimajanduses ei lähtu tarbija kasulikkust maksimeerides piirkasulikkusest. a) Õige b) Vale 6. Tüüpiline tarbija teeb oma valikuid olukorras, kus kogukasulikkus on kahanev. a) Õige b) Vale 7. Käsu- või plaanimajanduses ei ole tarbija eesmärk kasulikkuse maksimeerimine. a) Õige b) Vale 8. Kasulikkuse maksimeerimist saab hinnata ainult turumajanduses. a) Õige b) Vale 9. Olgu mingil hetkel kauba S piirkasulikkus 40 ühikut ja kauba T piirkasulikkus 60 ühikut ning kauba S hind 50 senti ja kauba T hind 2 eurot. Tarbija on maksimeerinud sellisel juhul oma kogukasulikkuse? a) Õige b) Vale 10. Hüvise piirkasulikkus on seda väiksem, mida kõrgem on hüvise hind. a) Õige b) Vale 11

Majandus (mikro ja makroökonoomika)




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun