Põlemisel tekkinud emissioonide mõju õhu kvaliteedile ja kliimale- alates kivisöest lõpetades biokütustega (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

pdf

Kütused ja määrdeained - I arvestuse kordamisküsimuste vastused

Kütuste teke, omadused. Tahked kütused ja gaaskütused 1. Mis on kütus ja mis eesmärgil teda kasutatakse? Mis tingimusi peavad kütuseks kasutatavad ained täitma? Kütus e kütteaine on süsivesinikke sisaldav põlevaine, mida kasutatakse soojusenergia saamiseks või keemiatööstuse toorainena. 2. Kuidas liigitatakse kütuseid? (agregaatolekult, päritolult) a)tahke, vedel, gaasiline b) looduslik, tehislik 3. Mis on kütuste põletamise eesmärk? Mis tingimused peavad olema täidetud, et põlemine toimuks? (tule tetraeeder) Kütuseid, nii tahkeid kui vedelaid, põletatakse energia saamise eesmärgil

Kütuse ja põlemisteooria

10

doc

Kivisüsi , pruunsüsi antratsiit

Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Isegi turvas, mis kasvab n-ö meie silmade all, moodustub sedavõrd aeglaselt, et me ei saa seda nimetada taastuvaks maavaraks. Taastuvad kütused on näiteks puit ja nn biokütused ­ sõnnik, põhk jm jäätmed. Kütused, v.a tuumakütus, on üksiti ka keemiatööstuse tooraine. Neist saadakse süsinikuühendeid mitmesuguste materjalide (plastmassid, kunstkiud) tootmiseks. Kui nafta ja maagaas on tekkinud bakterite ja vetikate biomassist, siis sootuks erinevad lood on põlevkivi, turba, pruunsöe, kivisöe ja antratsiidiga. Need on moodustunud taimede tselluloosi ja ligniini keemiliste muundumiste tagajärjel. Kuna kütused on pärit elusorganismidest, sisaldavad nad peale süsivesinike veel teisigi lisandeid, nagu lämmastiku ja väävli ühendeid. Lisandite hulk on kütustel väga erinev. Suur väävlisisaldus toob kaasa suure keskkonnasaaste nende põletamisel

Keemia

9

doc

Keskkonna hapestumine

Kadri Kask Tartu 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väävli ja lämmastiku depositsioon............................................................................................. 4 Happesademete mõju inimestele.................................................................................................5 Kuidas happesademed mõjutavad keskkonda.............................................................................6 Happesademed mõjutavad ka järvi............................................................................................. 7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

10

docx

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I

ning nad võivad tekkida ka stabiilse aatomi ning neutroni vahelisel reaktsioonil. Radionukliidid emiteerivad ioniseerivat kiirgust - - ja -osakesi ning -kiirgust: Radiatsioon kahjustab kudesid ja verekomponente ning geneetilist materjali. Mõned radionukliidid on loodusliku päritoluga, mis leostuvad mineraalidest, kuid teised on pärit tuumarelva katsetamistest ning tuumaelektrijaamadest. Joogivee saaste on peamiselt seotud raadiumiga (Ra). Transuraani elementide mõju ookeanikeskkonnas kasvab, kuna need on väga toksilised ning pikaealised. 9. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? Nad võivad sisaldada 1 kuni 10 Cl-aatomit. PCB on termiliselt, keemiliselt ja bioloogiliselt äärmiselt püsivad, seetõttu kasutati neid trafode jahutusvedelikuna, asbesti ning puuvilla immutamiseks, epoksüvärvide lisanditena. PCB omaduste tõttu hakkas toimuma nende

Keskkonnakeemia

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

langusega. 6(113) Villu Vares Energia ja keskkond Elektri tootmisel on põlevkivi osatähtsus ülisuur ja viimastel aastakümnetel on põlevkivielekter moodustanud 90 ­ 99,5% kogu tarbitavast elektrist. Nagu näitab järgnev joonis (vt Joonis 1 .4), on Eestist elektrit väga olulisel määral ka eksporditud. Alates aastast 2010 on hakanud suurenema puitkütuste ja tuuleenergia baasil toodetava elektri osatähtsus, mis vähendab mõnevõrra põlevkivielektri osatätsust. Energiasektori seisukohalt on oluline ka see, kus ja mis otstarbel energiat Eestis vajatakse. Lisaks elektritarbimisele majandusharude kaupa (vt Joonis 1 .5) pakub huvi ka soojustarbimine majandusharude kaupa (vt Joonis 1 .6). TWh Joonis 1.2 Elektri tootmine maailmas tootmisviisi ja energiaallikate kaupa ajavahemikus

Energia ja keskkond

13

doc

Enegiamajandus

Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasutada kogu aeg või pärast teatud aja möödumist uuesti (tuuleenergia, vee-energia, biomass jm). Taastumatud energiaallikad on loodusvarad, mis moodustuvad looduses ülimalt aeglaselt või ei moodustu praegusel ajal enam üldse (nafta, süsi, põlevkivi jm). Fossiilsed kütused on miljonite aastate jooksul maakoores taimsetest ja loomsetest jäänustest tekkinud põlev orgaaniline aine (nafta, süsi, põlevkivi, turvas). Traditsioonilised energiaallikad on energiaallikad, mille otsene majanduslik kasutamine on praegu tavaline (fossiilsed kütused, küttepuud, tuumaenergia, vee-energia). Alternatiivsed energiaallikad on energiaallikad, mis pole fossiilsed ega tuumkütused. Nende kasutamine on küll võimalik, kuid praeguste tehnoloogiate juures veel liiga kallis (päikese-, tuule-, vee-energia jm). Esmased energiaallikad: Püsivad looduses muundumatuna

Geograafia

4

docx

Saastumine

· bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest · toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid  · puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus · lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilised ained · raskmetallid · happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) · keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses · väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega · muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt Raidoaktiivne reostus Radioaktiivne reostus ehk radioaktiivne saastumine on saastumine, mis seisneb radiaktiivsete osakeste sattumises pinnasesse, veekogudesse,atmosfääri või elusorganismidesse. Radioaktiivse reostuse potentsiaalseteks allikateks on

Keskkonnakaitse

7

docx

R. Munteri keemiatehnoloogia 3. kontrolltöö

Bensiin Põhiosa bensiinist moodustavad süsivesinikud C4-C12. Osa neist on ohtlikud: benseen.,tolueen.;naftaleen jne. Bensiin ujub veepinnal. Vett ei saa kasutada bensiini põlengu kustutmiseks.. Bensiin on lenduvam kui diiselkütus ja lennuki petrooleum. Ja seda mitte niivõrd bensiini põhikomponentide, kuivõrd lisandite tõttu.Diiselkütus Et eristada naftast toodetud diiselkütust biomassist toodetust, nimetatakse esimest ­ petrodiisel Petrodiisel on fossiilne kütus, mida saadakse toornafta fraktsioneerival destillatsioonil.. Koostise moodustavad süsivesinikud C8 kuni C21 :parafiinid ja naftaleenid ja alküülbenseenid. Lennukikütus Reaktiivkütus on kütus gaasturbiinmootoritele. See on segu erinevatest süsivesinikest. sisaldavad süsivesinikke C8...C16. 3.Nafta kaheastmelise destillatsiooni skeem ning saadavad produktid Kogu seade koosneb kahest toruahjust ning kahest kolonnist: esimene töötab

Keemiatehnoloogia

Kommentaarid (0)