Neitsitorni nimekuju transformeerumisprotsessi analüüs Tallinna vanemate reisikirjade põhjal

Sulu, Risto

Neitsitorni nimekuju transformeerumisprotsessi analüüs Tallinna vanemate reisikirjade põhjal (0)

Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata

Lõik failist

Risto Sulu

Neitsitorni nimekuju transformeerumisprotsessi analüüs Tallinna vanemate reisijuhtide põhjal

Probleemiasetus:
Neitsitorni nimekuju on tänapäeval nii iseenesest mõistetav ja rahva seas ehk suulises pärimuses ning ametlikes kirjalikes dokumentides üldlevinud. Vähe on juureldud selle üle, kuidas selline nimekuju võis muutuda ajas ja milline oli torni nimekuju vahepealsel ajal. Paljud inimesed ei tea, et esialgne Neitsitorni nimekuju erines oluliselt praegu juurdunud nimekujust. Selline transformeerumisprotsess on ajaloolastele tõeliseks maiuspalaks, kui leidub ainult piisavalt allikaid , mille põhjal oleks see protsess jälgitav.
Seega, kas see protsess oli kuidagi jälgitav mingisuguste allikate alusel,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Neitsitorni nimekuju transformeerumisprotsessi analüüs Tallinna vanemate reisikirjade põhjal #1

Neitsitorni nimekuju transformeerumisprotsessi analüüs Tallinna vanemate reisikirjade põhjal #2

Neitsitorni nimekuju transformeerumisprotsessi analüüs Tallinna vanemate reisikirjade põhjal #3

Neitsitorni nimekuju transformeerumisprotsessi analüüs Tallinna vanemate reisikirjade põhjal #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-08-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Risto Sulu Õppematerjali autor

Neitsitorni nimekuju on tänapäeval nii iseenesest mõistetav ja rahva seas ehk suulises pärimuses ning ametlikes kirjalikes dokumentides üldlevinud. Vähe on juureldud selle üle, kuidas selline nimekuju võis muutuda ajas ja milline oli torni nimekuju vahepealsel ajal. Paljud inimesed ei tea, et esialgne Neitsitorni nimekuju erines oluliselt praegu juurdunud nimekujust. Selline transformeerumisprotsess on ajaloolastele tõeliseks maiuspalaks, kui leidub ainult piisavalt allikaid, mille põhjal oleks see protsess jälgitav.

Keskaegsete torni nimed Neitsitorni ajalugu nimekuju muutumine nimede tähendusloome nimede sõltuvus kontekstist ja ajast Tallinna vanemad reisijuhid.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008

Muusika ajalugu

pdf

03Sisu481 560

tal on romantiline suhe aadlipreili Emiiliaga. aga kui jaanus otsustab kaitsta noort pärisorja, ihunuhtlust saanud maanust edasise karis- tuse eest, peksab lapsepõlvesõber Oodo tema isa ja põletab maha nende maja. jaanus pääseb hukatuslikust konfliktist põgenema, kuid naaseb jüriöö üles- tõusu ajal, siis juba tasujana. ta juhib lapsepõlvesõprade mõisa rüüstamist ja hukkub seejärel lahingus tallinna all, mis tähistab ühtlasi ülestõusu mahasurumist. „tasuja” tugevus ilukirjandusliku tekstina seisneb hästi komponeeritud süžees, mis arendab tõusvas joones teose üht põhiprobleemi, jaanuse seotust ühiskonnaga ja sellest seotusest tulenevaid valikuid. sellise süžee loomisel on aga otsustavaks peategelase kuju, kes seisab kahe seisuse piiril. asetades

Kategoriseerimata

rtf

Eesti kultuurilugu

sajast linnusest koosnev võrk. Linnuseid ehitati põllumajanduslikult jõukamatesse piirkondadesse, samuti maismaa ja veeteede sõlmpunktidesse. Lisaks olid asukoha valikul äärmiselt olulised kaitserajatiste ehitamise võimalused. Esimesed tõelised linnad rajasid Eestisse saksa ja taani vallutajad XIII sajandil. Esimese Eesti linnana sai linnaõigused 1230. aastal Tartu. 18 aastat hiljem sai linnaõigused ka Tallinn ja seejärel mitmed teised linnad. 14. sajandiks oli Eestis 9 linna. Peale Tallinna ja Tartu veel Narva, Rakvere, Paide, Haapsalu, Viljandi, Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu. Eeldused linnaks kasvada olid ka mõnedel kaubateedel asuvatel alevitel nagu Otepää, Lihula, Koluvere, Valga, Kirumpää, Vastseliina. Linnadeks kujunesid eelkõige kaubateedel asuvad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. Seega kasvasid tänapäevased linnad välja muinasaegsetest linnustest. Keskaegsed linnad olid väikesed. Vaid Tallinnas ja Tartus elas ajuti mitu tuhat inimest, teiste

Kultuurilugu

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid