Ideoloogiad (4)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

40

pdf

Euroopa poliitiline ajalugu 20.sajandil

- Lääne-Euroopa eripära eliidi vahetumisel --> keskklassi tugevnemine (% -osa suureneb <-- vajadus võimu juures olla esindatud) o Kogukondadevaheline vastuolu (rahvad, keeled, religioonid), o Vabaduse-temaatika o Peale religiooniajastu lõppu ideoloogiate suur tähendus; ilmaliku ja kiriku võim pole enam samad; selge ilmaliku võimu ülekaal (poliitiline võitlus uuel tasandi; "-ism"-de tähendus), Ressursiteooria o Ressursiteooria: kõik poliitilised ideoloogiad tekivad ühiskonna kasutuses olevatest ressurssidest, nende piiratusest ja soovist neid juurde hankida, o Ressursid: materiaalsed, rahalised, inimesed, oskused-teadmised, geograafiline asend ja ruum. Vasak- ja parempoolsus o Muutunud laialt kasutatavaks terminiks; koondab endasse mitmeid tähendusi; rakendus eri kontekstides- poliitikas o Klassikaline sünnilugu Prantsuse generalstaadid 1789: Kuningas Louis XVI kutsub kokku

Ajalugu

32

doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Tadzikistan, veel hulk Kolmanda Maailma, st Aafrika (Zimbabwe, Uganda, Sudaan jt), Aasia ja vähem Lõuna-Ameerika riike, eriti on avalikkuse tähelepanu Hugo Chavezi Venezuelal ja Evo Moralezi Boliivial nende sõpruse tõttu Fidel Castroga. Ka Liibüas ja Süürias toimuvat on rohkem kajastatud. Osa diktatuuridest on hädas ka kodusõdadega: Nigeeria, Alzeeria, Djibouti, Sudaan, Kongo DV, Rwanda. Totalitarism Kesksel kohal on ideoloogia (näiteks kommunism, fasism, natsionaalsotsialism, äärmuslik islam). Selle ülimuslikkust näitab massiline propaganda ja ajupesu. Totalitarismi iseloomustavad vägivald ja valitseja ohjeldamatu omavoli. Inimesi hoitakse hirmu all, sest diktaator kardab riigikorra lagunemist. Kõiki eluvaldkondi, sh ideoloogiat, kultuuri ja kodanike isiklikku elu püütakse allutada riigivõimu kontrollile. Kultuuri vihkamist põhjendatakse diktaatorite luhtunud kultuuriliste ambitsioonidega

Ühiskond

19

doc

Riigi ja valitsemise põhialused

® Kultuuri- ja sümbolkapital Sotsiaalse kapitali tunnused ® Suhetega seotud ® Pingutuse, töö tulemus ® Sinna saab investeerida ® Sammu-vastusammu põhimõte (SK) ® Usalduse või usutavuse mõõde, koosluse (rühma) roll  ® Kasutamine tugevdab Erinevad lähenemised ® Sotsiaalne kapital üksikisiku mõttes ® Sotsiaalne kapital ühiskonna tasandil ® Sotsiaalne kapital positiivse nähtusena ® Negatiivne sotsiaalne kapital III Loeng Poliitilised ideoloogiad Poliitilised teadmised ® Kirjeldus ­ tõsiasja(de) esitus, näiteks: Eestis on 15 maakonda ® Seletus ­ miks nähtus esineb, näiteks: Eesti poliitiline kultuur on madal Nõukogude pärandi tõttu. Õiget seletust on raske anda ® Ettekirjutus ­ mida peaks tegema, näiteks: missugune peaks olema valitsuse osa tervishoius Ideoloogia mõiste n Ideoloogia kui sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit ühiskonnarühma koos

Riik ja valitsemine

15

odt

FAŠISM

Seda seostatakse ka ladina sõnaga fasces, mis tähendab vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega ­ kõrgema võimu tähist, mida Vana-Roomas kandsid liktorid kõrgemate magistraatide ees.1 Nimetatud vitsakimp sai Fasistliku Partei embleemiks, sümboliseerides erinevaid fasistlikke rühmitusi, kes ühendatuna omandasid kollektiivse jõu.2 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Fa%C5%A1ism 2 Lee S. J. (2002) Euroopa diktatuurid 1918 ­ 1945, lk. 155 3  Fasism on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, rassilistele ja kultuurilistele tunnustele toetava rahvusliku ühtsuse loomist, mis üldiselt nendega ei piirdu. Algses tähenduses on see autoritaarne liikumine ning ideoloogia, mis valitses Itaalias 1922­1943 Benito Mussolini juhtimisel. Fasismi on erineval alusel laiendatud ka rahvussotsialismile ning teistele taolistele liikumistele ja ideoloogiatele. Rahvussotsialismi nimetamine fasismiks on omane just Venemaa ja Nõukogude

Ajalugu

9

docx

Euroopa poliitiline ajalugu 20. sajandil

Samas eri vaatenurgad nt kommunismi ja kogukondlikkuse (eriti Lõuna-Euroopas) näol, kus käibel on küll mingid poliitilised mõisted, kuid kus praktiline poliitika rakendub läbi muude kategooriate (religioosne, piirkondlik). 15.09.14 IDEOLOOGIA MÕISTE ARENG: Saab seostada liberalismi kõrgajastuga (18.saj lõpp-19.saj keskpaik) Euroopas, lib. mõjutused ­ ideoloogia oli positiivne (ideoloogia võime suunata ühiskonda paremale teele), religiooni asendus. Mõiste sünd Prantsuse revolutsiooni ajal ­ Antoine Destutt de Tracy ,,ideoloogia kui ideede teadus". Vastandas ideed religioonile ja sidus teadusega/kombatava maailmaga, ühiskonnas toimuv on sarnane looduses toimuvale. Negatiivne ideoloogiakäsitlus Karl Marxi poolt (liberalismi langus, radikaalsemate

20. sajandi euroopa ajalugu

6

doc

Demokraatia 1920-1930

Demokraatia 1920. ­ 1930. aastail Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM ­ Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA ­ Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Parempoolsed LIBERALISM ­ Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM ­ Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Vastused: 1. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Esimese Maailmasõja ajal ja peale seda kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlike õigusi ­ eelkõige puudutas see valimisõigust. 2. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 3. 19. sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem kaitsma vaba turgu

Ajalugu

31

rtf

Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil

suguvõsade ja pärismusõiguslikkusele tuginevad argumendid, samuti mitte ka religioossed argumendid), keskeks polvõitluse küsimuseks kujuneb , kellel on õigus langetada pol otsuseid majanduse juhtimise üle. 19. sajandil on konflikti olemus Lääne-Euroopa ühiskondades muutunud.Keskne konflikti vorm majandusliku eliidi ja mitte eliidi vahel . 20 saj I p ideolgiate äärmuste ajastu . Pol ideoloogiad poliitika mõjutajatena on saavutanud oma kõrgpunkti. Olukord sarnaneb 15-16saj, 17 saj I p ususõdade aegse perioodiga. 20 saj I p otsitakse õigustust ideoloogiate elluviimiseks ( sõjaliselt). II MS järgsel ajastus toimub Euroopas ideoloogiat taandareng, ideoloogiate tähtsus kahaneb järk-järgult . Üheks selle tunnusmärgiks on see , et erinevused ideoloogiate vahel hakkavad kaduma , järjest raskem on vahet teha klassikalistel ismidel

20. sajandi euroopa ajalugu

1

doc

Liberalism, konservatism, sotsialism

12aj Poliitilised ideoloogiad Liberalism, konservatism, sotsialism Liberalism Termin pärineb ladina keelest: liber ­ vaba ehk vabameelsus. On suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. 19. sajandi algul nimetas üks Hispaania seadusandliku kogu fraktsioon ennast liberaalideks. Prantsusmaal nimetas viigipartei end 1849. aastal ümber Liberaalseks Parteiks.

Ajalugu

Kommentaarid (4)