50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-06-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
koit14
Õppematerjali autor
Kompressori väljundava on pildil üleval ja suunatud vaatajast eemale. Paraku pole boost ainuke asi, mis kompressoris tekib õhu kokkusurumisel sünnib ka hulganisti soojust. See tuleneb elementaarsetest füüsikaseadustest, mille kohaselt on gaasi rõhk, ruumala ja temperatuur omavahel seotud ning mille järgi kuumeneks õhk kokkusurumisel ka siis, kui meil oleks kasutada ideaalselt efektiivne kompressor. Miks temperatuuri tõus paha on? Kahel põhjusel esiteks tähendab õhu kõrgem temperatuur seda, et sama (ülelaade)rõhu juures on õhk hõredam. Iga liiter õhku, mis mootorisse jõuab, kaalub vähem ja selles on vähem kütuse põletamiseks vajalikku hapnikku järelikult kahaneb võimsuspotentsiaal. Teiseks kasvab koos temperatuuri tõusuga detonatsiooni tõenäosus, mis ongi peamiseks piiravaks teguriks ülelaaderõhu ja võimsuse tõstmisel
komponentidest, mis määravad, kui palju ja millise kiiruse ja rõhuga küttesegu silindrisse jõuab, nagu näiteks nukkvõll ja sisselase. 21 Näiteks ülelaadimisega mootorites kasutatakse madalama staatilise surveastmega kolbe (7,5-9), kuna ülelaaderõhk ise põhjustab tegeliku rõhu kasvu silindris, mis tavapärase staatilise surveastme juures võiks kergelt detonatsioonini viia. Kompressor rohkem kui kompenseerib surveastme vähenemisest tingitud võimuskao. ÜLELAADIMINE Töömahule pole asendajat, aga kompressor on sellele üsna lähedal. Kompressor (i.k. supercharger, blower, huffer, pump jne) on seade, mis surub kokku mootorisse sisenevat õhku, võimaldades põletada rohkem kütust, mis omakorda suurendab pöördemomenti ja seega ka võimsust. Surveaste soovitav 7
Turbolaaduri teooria Turbolaadur on praktiliselt väljalaskegaasidel töötav õhukompresser ja sellest saab kõige lihtsamini aru, kui jagada see kaheks põhiosaks. Nendeks on väljalaskegaaside abil töötav turbiin oma kojaga ning õhukompressor tema kojaga. Nad on ühendatud nagu siiami kaksikud, sest mõlemad osad teostavad erinevaid funktsioone, aga kuna nad on ühendatud omavahel "puusast" tavalise võlli abil mõjutab ühe osa töö teise tööd. Kuidas? Võtke näiteks perfektne kompressor ja pange see kokku vääralt kokku pandud turbiiniga või vastupidi ning tulemuseks on see, et meie "siiami kaksikud" üritavad minna eri suundades. Nad kulutavad kogu oma energia teineteisega võitlemiseks ja ei liigu kusagile. Kaaludes turbo kasutuselevõttu kipuvad tavaliselt enamus inimestest vaatama kompressori maksimaalset CFM reitingut ja ignoreerima kõike muud oletades, et kompressor ja turbiin sobivad perfektselt.( "out of the box")
Millest koosneb üks turbo ja milleks neid detaile vaja on. Turbolaaduri teooria Turbolaadur on praktiliselt väljalaskegaasidel töötav õhukompresser sellest saab kõige lihtsamini aru, kui jagada see kaheks põhiosaks. Nendeks on väljalaskegaaside abil töötav turbiin oma kojaga ning õhukompressor tema kojaga. Turbiin - Turbiin on turbolaaduri see pool, mis muundab väljalaskest saadava energia mehhaaniliseks energiaks, tänu millele pannakse keerlema kompressor. Kompressor - Kompressor on turbolaaduri teine pool, mis surub kokku sissetuleva õhu laengu ning saadab selle otse mootorisse. Rõhu tekitaja. Nad on ühendatud omavahel ühe võllga kuid tseostavad erinevaid funktsioone ja mõjutavad üksteise tööd. Keskosa(Cartridge) - Keskosa on turbolaaduri tsentraalne osa, mis "majutab" laaduri laagreid. Seal on mitmed kanalid laagrite õlitamiseks ning mõned veetaskud vesijahutuse tarbeks. Turbiini varustab energiaga suur hulk kuuma väljalaskegaasi, mis väljub
.....................................10 2.3 Aurustumine .........................................................................11 2.4 Kliimaseadme liigid ................................................................ 12 2.5 Reguleerklapiga seade .............................................................. 12 2.6 Aheldustoruga seade.................................................................14 2.7 Ehituserinevuste kokkuvõte........................................................15 2.8 Kompressor...........................................................................17 2.9 Kompressori sidur...................................................................17 2.10 Kondensaator........................................................................18 2.11 Reguleerklapiga seadme vahepaak...............................................18 2.12 Reguleerklapp.......................................................................20 2.13 Aurusti..................................................
....................................10 2.3 Aurustumine .........................................................................11 2.4 Kliimaseadme liigid ................................................................ 12 2.5 Reguleerklapiga seade .............................................................. 12 2.6 Aheldustoruga seade.................................................................14 2.7 Ehituserinevuste kokkuvõte........................................................15 2.8 Kompressor...........................................................................17 2.9 Kompressori sidur...................................................................17 2.10 Kondensaator........................................................................18 2.11 Reguleerklapiga seadme vahepaak...............................................18 2.12 Reguleerklapp.......................................................................20 2.13 Aurusti..................................................
Kose Gümnaasium Sisepõlemismootor Referaat Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 10A Juhendaja: õp. Kaido Härma 2007 Kose Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sisepõlemismootori ajaloost ja loojatest.....................................................................................3 Üldehitus..................................................................................................................................... 5 Töötsükkel...................................................................................................................................6 Mootoriplokk.............................................................................................................................. 8 Väntvõll...........................
See sõltub staatilisest surveastemest, aga ka muudest komponentidest, mis määravad, kui palju ja millise kiiruse ja rõhuga küttesegu silindrisse jõuab, nagu näiteks nukkvõll ja sisselase. Näiteks ülelaadimisega mootorites kasutatakse madalama staatilise surveastmega kolbe (7,59), kuna ülelaaderõhk ise põhjustab tegeliku rõhu kasvu silindris, mis tavapärase staatilise surveastme juures võiks kergelt detonatsioonini viia. Kompressor rohkem kui kompenseerib surveastme vähenemisest tingitud võimuskao. Kokkuvõte Selles jaotises käsitlesime väntmehhanismi (rotating assembly), ning nägime, et nagu mootoriploki puhul, on siin kõige olulisemaks kriteeriumiks vastupidavus. Väntmehhanismi kui terviku kohta võiks öelda veel niipalju, et oluline on selle tasakaalustatus. Tasakaalustatus nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid