Referaat - Landeswehr'i sõda (2)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Landeswehr'i sõda - kokkuvõte

olukord Cesises 22. juuni õhtuks muutunud üsna halvaks. Seetõttu otsustatigi taganeda ning järgmise päeva hommikul kohtasid eesti väed Võnnu piirkonnas vaid vähest, järelvägede poolt osutatud vastupanu. Seega olid Eesti väed Cesise all saavutanud võidu, ida tänapäeval tähistataksegi Võidupühana. Nähes sakslaste kiiret taandumist, asusid Eesti väed neid jälitama. 26. juuniks jõudsid Eesti väed Landeswehri lähedale, kus Landeswehr püüdis vaherahu teha, kuid eestlased ei võtnud pakkumist vastu vaid ründasid järgmise päeva hommikul surudes Landeswehri ja Rauddiviisi edasi läände, kus need õhtuks asusid headele looduslikele kaitsepositsioonidele umber Riia. Vaherahu läbirääkimised algasid 2. juuli õhtul ja see sõlmiti järgmisel päeval tingimustel, et sakslased tõmbuvad tagasi ja eestlased lõpetavad pealetungi. Sõja üheks oluliseks tagajärjeks Eesti ja Läti jaoks oli baltisakslaste

Ajalugu

9

pptx

Vabadusõda - Landeswehr'i sõda

Vabadusõja PowerPoint Landeswehr'i sõda Kristofer Härm 9b klass  Sõjast Ø Landesveeri sõda ehk Landeswehr'i sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr.  Olukord Lätis Kasutades ära Saksa Click to edit Master text styles okupatsioonivägede pai Second level knemist Läti Third level Fourth level territooriumil, tuli 12. Fifth level aprillil 1918. aastal Riias kokku baltis

Ajalugu

14

doc

Vabadussõja uurimistöö

............................................................................................................. 11 2  Sissejuhatus Uurimustöö on suunatud Eesti vabadussõjale ja sellega kaasnenud murrangutele, lahingutele, lepetele ja rahule. On toodud välja : Eellugu, Vabadussõja algus, Murrang, Eesti vabastamine, Lätlased ja vene valged, Eesti vägede suurpealetung mais, Landeswehri sõda, Lahingud sügisel ja rahukõneluste algus, Viimsed heitlused ja Tartu rahu. Vabadussõda algas 28. november 1918 aastal Nõukogude Vene vägede ja eesti punaste küttidega tungimisega Eestisse ja lõppes 2. veebruaril 1920 aastal Tartu Rahu lepingule alla kirjutamisega. 3  Eellugu Esimene maailmasõda oli 1918-ndaks aastaks jõudnud punkti, kus Saksamaa ja Venemaa

Ajalugu

7

doc

VABADUSSÕDA

olid juba baltisakslased loonud oma sõjaväe LANDESWEHRI (ka: landesveer; 'maakaitse'). Esimeses maailmasõjas osalenud Saksa ohvitseridest ja sõduritest moodustati RAUDDIVIIS. Mõlemal üksused olid hästi relvastatud ja varustatud. Nende vägede abil kukutati Läti seaduslik valitsus ja vallutati Riia linn. Baltisakslastel oli plaanis kuulutada välja oma riik ­ BALTI HERTSOGIRIIK. Võimaluse korral taheti sellega liita ka Eesti. See sundis Eesti väejuhatust vastutegevusele. LANDESWEHRI sõda 1919.a jaaniapäeva paiku nõudsid LANDESWEHRI juhid, et Eesti väed lahkusid Põhja-Lätist. Eestlsed jäid aga kohale. Seepeale alustas LANDESWEHR koos Rauddiviisiga sõjateguvust. Sakslased olid kindlad, et nad suudavad eestlastest kergesti jagu saada. Esialgu oligi neil edu. Eesti väed pidid taganema. Taganemine ei kestnud aga kaua. Toonud rindele uusi väeüksusi, läksid Eesti väed vastupealetungile. Peamine löök anti soomusrongidele. Eesti sõdurid polnud unustanud muistset

Ajalugu

20

doc

Eesti Vabadussõda uurimustöö

......................................................................................6 Eesti vabastamine .........................................................................................................7 Riigielu taastamine ..........................................................................................................8 Eesti vägede suurpealetung .............................................................................................9 Landeswehri sõda ........................................................................................................10 Siht rahule ...................................................................................................................12 Tartu rahuläbirääkimised ...........................................................................................13 Kokkuvõte ja soovitused .............................................................................

Ajalugu

4

doc

Johan Laidoner

tükkidena müügile. Eesti väejuhatus kasutas Vabadussõjas ka Vene valgekaartlasi ja mais 1919 tungisid Eesti väed koos valgekraadiga üle Narva jõe ning hõivasid seal suure maa-ala; 25. mail vallutati Pihkva ning loovutati see Vene valgekaartlastele. 1919 aasta suveks oli Punaarmee Eesti kõigil rinnetel lüüa saanud. Eesti Töörahva Kommuun kuulutati moskvas laialisaadetuks. Vabadussõja üheks etapiks oli Landeswehri sõda. Nimelt oli I maailmasõja jäänusena jäänud Lätisse üks Saksa reservkorpus, millele lisandus veel baltisakslasi ja nendest koos moodustati niinimetatud Landeswehri (Maakaitsevägi). Selle juhiks sai kindral Rüdiger von Goltz. Vabadussõja jätkuna lõid eestlased Põhja - Lätist Punaarmee välja. Landrewehr süüdistas nüüd Eestit Põhja - Läti okupeerimises. Nad nõudsid eestlaste lahkumist Põhja - Lätist. Algasid läbirääkimised, mis aga tulemusi ei andnud.

Ajalugu

11

doc

Eesti Vabadussõda

00.Koos soomusrongi nr. 2 dessandiga asus ta paar kilomeetrit põhja pool Loode jaama otse vaguneist energiliselt vastukallaletungile Berzu kõrtsi ja Skangali mõisa suunas. Mõlemad asulad vallutati suuremate raskusteta. Kallaletungi toetas 3. suurtükiväepolgu 2.patarei.Meie kätte langes sakslaste patarei, mille hobused olid meie tulega hävitatud. Kuid mõnesuguste segaduste tõttu edu arendamisel ei asunud kalevlased kohe korraldama mõisa kaitset. Seda kasutas Landeswehr viivitamatult ning vallutas kiire vastulöögiga mõisa uuesti. Taandudes suutsid kalevlased endiga kaasa võtta vaid ühe sõjasaagiks võetud suurtüki. Umbes kella 7 paiku korraldasid kalevlased mõisast põhja pool end uueks kallaletungiks, millega tõkestasid lõplikult vastase edasitungi põhja poole 1.polgu II pataljon, kelle rindele saabumist diviisi juhatus ootas pikisilmi, jõudis polk. O. Heinze juhatusel Volmarisse 22.juunil kell 4.00 koos side - ja luurekomando ning polgu staabiga

Ajalugu

18

ppt

VABADUSSÕDA

VABADUSSÕDA X KLASS II TUND  VABADUSSÕJA PERIODISEERING 28. november 1918 - 5. jaanuar 1919 Nõukogude Vene vägede sissetung Eestisse- Eesti armee taandumine 6. jaanuar 1919 ­ 21. veebruar 1919 Eesti armee vastupealetung kevadsuvi 1919 Nõukogude Vene vägede uus pealetung juuni ­ juuli 1919 Landeswehri sõda suvi ­ sügis 1919 Loodearmee pealetung Peterburile ja selle toetamine november ­ detsember 1919 Kaitselahingud Narva all NÕUKOGUDE VÄGEDE SISSETUNG Ja nad tulid...  Ebaedu põhjused vastase arvuline ülekaal eestlaste relvastus ja varustus oli ebapiisav puudus otstarbekas juhtimine madal võitlusmoraal sõjatüdimus  Eesti Töörahva Kommuun Nõukogude Venemaa toel loodud autonoomne territoorium, mille loomise eesmärgiks oli anda

Ajalugu

Kommentaarid (2)