Orlandus Lassus ja Giovanni Pierluigi da Palestrina (0)

Orlandus Lassus
Giovanni Pierluigi da Palestrina
Eluaastad
1532 (võimalik 1530 ) – 14. juuni 1594
3. veebruar 1525 või 2. veebruar 1526 – 2. veebruar 1594
Tegurid, mis mõjutasid helilooja kujunemist

• Tema muusikaanne avaldus juba lapsepõlves
  
• 21- aastaselt sai temast kapellmeister.
  
• 1556. a astus ta Münchenisse, Baieri hertsogi Albrecht V õukonna teenistusse. Seal oli ta alguses tenorilaulja ning hiljem kapellmeister, pidades seda kohta surmani.
  
• “Muusikute vürsti”, nagu teda kutsuti, tõstis Saksa keiser aadliseisusesse ja Rooma paavst tegi temast
  

KULDKANNUSE RÜÜTLI (heliloojatest on sama au osaks saanud veel vaid Mozartile).

• alates 1537. aastast laulis ta Roomas Santa Maria Maggiore basiilika kooris
  
• 19-aastaselt sai ta samas kirikus organistiks ja koorijuhiks
  
• Tema muusikukarjääri mõjutas Põhja-Euroopa polüfooniline stiil, mille olid Itaaliasse toonud esmajoones kaks franko-flaami koolkonna heliloojat, Guillaume Dufay ja Josquin des Prez
  
• 1544–1551 töötas ta organistina St. Agapito kirikus, pärast mida sai temast Rooma Peetri kiriku koori kapellmeister ning hiljem töötas erinevates Rooma kirikutes
  

Loomingu
üldiseloomustus
Ühendas oma loomingus parima oma ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muusika jooned.
Hilisemas loomingus domineerib kannatuse ja surma teema, lustlikud ilmalikud laulud on pärit peamiselt noorusajast. Suure osa elust pühendas eelkõige kirikumuusle.
Tal oli leidlikkust kasutamaks julgeid võtteid, mis ei vasta vanadele polüfooniareeglitele. Tema loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muus.stiil - Mad.maade vokaalpolüfoonia.
Ideaaliks on rahulik, lihtsas rütmikas kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes.
Eelistatud on sujuv astmeline liikumine. Peamiselt on kasutusel selgekõlaline kolmkõlaharmoonia. Dissonantside kasutamine on väga ettevaatlik: dissonantsid esinevad peamiselt vaid astmelistes liikumistes, hüppeid dissoneerivale helile välditakse ja iga dissonants peab olema reeglipäraselt valmistatud ja lahendatud .
Žanrid

• ilmalik laul
  
• missa
  
• motett
  
• villanella
  
• šansonett
  

• missa
  
• motett
  
• hümn
  
• magnificat
  
• ilmalik ja vaimulik madrigal.
  

Tähtsamad teosed

• „Matona, mia cara “ („Mu armas preili“)
  
• „O la o che bon eccho“ („ Kaja “)
  

• Paavst Marcellus teisele pühendatud missa („Missa papae Marcelli“), kus ta sarnaselt Machaut ’le kasutab rohke ja vähese tekstiga osades kahte erinevat stiili.
  

Maalikunstik, kellega on heliloojat võrreldud
Tema loomingut on võrreldud tolleaegse maalikunstniku Tintoretto maalidega.
Loomingut on võrreldud enne tema sündi tegutsenud Raffaeli maalidega.
Mõju Euroopa
Muusika - kultuurile

• tema loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti Madalmaade vokaalpolüfoonia
  
• suur tähendus saksa muusika edasisele arengule
  
• üle 2000 teose
  

• Palestrina oli tohutu mõju arengule katoliku kiriku muusika ja tema töid võib tõlgendada ka kui kokkuvõte polüfoonia renessansiajal
  
• Nn range polüfoonia eeskuju, kelle stiili jäljendatakse muusikakoolide tehnikaharjutustes siiani: kõikide elementide harmoonia.
  

KASUTATUD MATERJAL

http://opetaja.edu.ee/trump/vanaaeg-keskaeg-renessanss.pdf

http://lemill.net/content/webpages/eestikeelne-muusikaajalugu-vene-oppekeelega-koolis-teema-renessanss-orlandus-lassus-giovanni-pierluigi-da-palestrina-tunnikonspekt

http://en.wikipedia.org/wiki/Giovanni_Pierluigi_da_Palestrina

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2008/renessanssi_muusika_kristiklopets.ht m

Toomas Sitaaan „Õhtumaade muusikalugu I“ lk 114-126