10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
68 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
virsikl
Õppematerjali autor
oma peateoses, fi losoofi lis-religioosses draamas ,,Elu on unenägu", et inimene peab alati toimima headuse ja õigluse Jumala nimel. Kasutades rohkesti sümboleid, vastandab Calderón võimu armastusele. Ta usub, et tõelise vabaduse saavutab inimene üksnes iseendas ja Jumalas. Klassitsism Klassitsismi tunnused : Renessansis taassündinud antiikesteetika edasiarendus . Klassitsism sai valitsevaks kultuuriideoloogiaks Prantsusmaal seoses absolutistliku monarhia tekkega. Võimul oli kuningas Louis XII. Tema mõjuvõimas kardinal Richelieu asutas 1635.a 40 liikmest koosneva Prantsuse Akadeemia (PA) . PA võitles nii poliitilise kui ka kultuurilise individualismi vastu, nad püüdsid maksma panna ühtsed ja üldised riigi huvidele vastavad põhimõtted. . Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism . Ratsionalism avaldus ka tollase filosoofia arengus René Descartes ,,Cogito, ergo sum"
elutühisust, mittemõttelisust ja mängulisust. Keelekasutus oli barokis lihtne ja sisu oli detailide rohke. Klassitsismis olid aga tähtsad kord ja korrapärasus, otsekohesus, mõistus ning ratsionaalsus, aja-, koha- ja tegevusühtsus. Tegevus pidi toimuma ühes lossis, või äärmisel juhul ühes linnas, tegelaste rändamine ühest linnast teise, mis leidis aset Shakespeare'i draamades, oli klassitsistlikus tragöödias lubamatu. Ajaühtsus tähendas seda, et kogu tragöödia pidi mahtuma ööpäeva või veel parem- võtma sama palju aega kui näidend ise. Kõrvalliinide vältimine tegevuses pidi suurendama näidendi tõepärasust. Rangelt hoiti lahus traagiline ja koomiline ning kõrgklass ja alamklass. Kõik pidi olema võimlikult minimalistlik. Barokk ja klassitsism valitsesid maailmas samal sajandil, kuid eri paikades. Barokk oli valitsevaks Hispaanias ja Itaalias. Temale paljuski vastandlik kultuuritüüp klassitsism pani end seevastu maksma Prantsusmaal.
JEAN RACINE(1639-1699) *ta oli dramaatik *lõi oma parimad näidendid just siis, kui absolutistlik kuningavüim Prantsusmaal oli hiilguse juures. *Ferte-Miloni väikelinnas sündinud Jean Racine jäi varakult orvuks ja anti kasvatada jansenistlikusse Port-Royali kloostrisse. *Tänu jansenistlikule koolitusele sai ta head teadmised antiikse Kreeka kultuurist tema hilisem teatergi lähtub enamasti kreeka traagikute süzeedest. *Teda võis veel mõjutada lisaks sellele usuvoolule omane tees jumalikust predestinatsioonist e ettemääratusest *saavutas
Teda kritiseeriti, rünnati ja laimati pidevalt. Kümnekonna aastaga suutis ta luua suure hulga oivalisi komöödiaid, mis on jäänud koomilise teatri klassikalisse varamusse. ,,Meeste kool", Naiste kool, Tartuffe, Don Juan, Misantroop, Ihnus, Õpetatud naised, Ebahaige. Ta peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid elavamalt ja värvikamalt, kui ükski tollane näitekirjanik. Boileau, luulekunst- (1636-1711),,Luulekunst". kehtestas 17 saj Prantsusmaal poeetika seadused. Normatiivne poeetika. üldised reeglid: peab hoiduma kõigest, mis ei ole tõepärane, tegevuse, aja ja koha ühtsuse reegel(1 lugu,1 ööpäeva pikkune,koht sama). Tõepärasuse nõu karakterite valikul, igal zanril on oma kangelane. Epopöa ja tragöödia aineks on ajalooline või mütoloogiline pärimus, kuid mitte kristlik. Komöödia: mitmekesised inimkarakterid, koomiline, kuid arukas.Eeskujuks
Valgustatud monarh on see, kes on ennast pannud kultuuri ja eetika ahelasse. 5) Hispaania ,,kuldajastu" teatrimaja, etendused ja näitlejad. Teatriesteetika on tihedalt seotud teiste lavamängude esteetikaga. Teatrisaali tuleb konkreetse psühholoogia kandja. 19.sajandil tuli teatrisaali lugeja. Inglise publiku lemmiktegevus pärast teatrit oli karude ja härgade ässitamine koeradega brutaalne vaatemäng. Mõnes mõttes oli ka see omamoodi tragöödia, sellisel juhul oli karu või härg traagiline kangelane. Hispaanias oli ka meelelahutus teatri ümber. Corrida nimelt oli Hispaanias selline komme, et kindlal ajahetkel lasti linnatänavaile lahti metskute härgade kari, hulljulge rahvahulk jooksis selle härjakarja nina all karjudes, komistades jne, see komme säilinud siiamaani. Erilist vürtsi andis asjale see, et see on ülimalt ohtlik ja tihti on palju surnuid selle lõpuks, inimene seisis vastamisi jõhkra loomaliku jõuga
pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakortseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud. Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaania kirjandusest (nt: Hispaania rahvusliku draama looja Lope de Vega). Barokk kirjandus sai valdavaks samuti Itaalias. Klassitsism sai valitsevaks kirjandussuunaks absolutistlikul Prantsusmaal, kus see muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Kuningas Louis XII mõjuvõimas kardinal Richelieu (võimul 1624-1642) asustas 1635 aastal 40- liikmeline Prantsuse Akadeemia, mis peale prantsuse keele puhtuse eest hoolitsemise suunas kuningakojale meelepäraselt kogu avalikku kultuurielu. Absolutism võitles nii poliitilise kui kultuurse individualismi vastu, püüdes maksma panna ühtsed, riigi huvidele vastavad põhimõtted.
Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks. Klassitsistlik kunst oli oma sünnimaal Prantsusmaal seotud revolutsiooniga, kajastades ümberkorraldusi ühiskonnas, ülistades vabariiki, inimese allumist riigile, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kui vabariigist sai keisririik, pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus. Klassitsistlik kunst leidis oma ainestiku sageli antiikmütoloogiast ja ajaloost, kuid selles peitus sõnum ka kaasajale. Kunsti abil püüti inimese õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid
mõjub hukutavalt. Tardumus on väsimus, kergemeelsus, mitte ainult passiivsus, mõtlematu muretus, oludega arvestamatus. Kui tardumusse langeda, lõpeb see väljasuremise ja hukuga. See ei tähenda ainult füüsilist aktiivsust, vaid ka vaimset. Kangelaslaulud räägivad võitlusest, on jõhkrad ja verised. Kangelaslikkuse mõõtme toob sisse hoopis võit iseenda üle. Saab oma hirmudest üle. Tuleb täita oma kohust, mis ka ei juhtuks, mis ka ei segaks. Tragöödia on siis, kui kangelane hukkub oma saatust trotsides. Vaenlase tapmine on aga paratamatu, kangelaslikkuse osa. Lisandub veel kättemaksuhimule armastusmotiiv, alguses armastusmotiivi pole. „Vanema Edda“ stiil on lakooniline. Rahvaluulele iseloomulikud võtted: kordused, traditsioonilised ja korduvad epiteedid, kenningud ehk vähemalt kahesõnalised ümberütlemised (taevas – tilkade koppel). 3. Prantsuse kangelaslaul “Rolandi laul” „Rolandi laul“ on kirja pandud 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid