Juriidilised isikud (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

21

doc

Juriidilised isikud. Juriidilise isiku organid ja vastutus.

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut JURIIDILISED ISIKUD. JURIIDILISE ISIKU ORGANID JA VASTUTUS. Kodutöö õppeaines "Õigusõpetus" Tartu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................4 1. JURIIDILISED ISIKUD.........................................................................5 1.1 Juriidilise isiku mõiste.......................................................................5 1.2 Eraõiguslik juriidiline isik..................................................................5 1.3 Avalik- õiguslik juriidiline isik.............................................................7 1.4 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime........................................................7 1

Õigusõpetus

24

docx

Juriidiline isik

varaga. Aktsiaseltsi võivad asutada üks või mitu teovõimelist füüsilist või juriidilist isikut. Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiaselts vastutab 5 oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaseltsid on sageli tuntuimad ning väga erinevate tegevusaladega eraõiguslikud juriidilised isikud – näiteks AS Swedbank või AS Kühne + Nagel. Tulundusühistu on äriühing, mille ülesanne on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu, milles liikmed osalevad tarbijate või muude hüvede kasutajatena, hankijatena, tööpanuse kaudu, teenuste kasutamise kaudu vms. Tulundusühistud on levinud näiteks metsamajandamise valdkonnas. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mida iseloomustab vara valitsemine ja kasutamine

Ettevõtluse alused

10

docx

Juriidiline isik

liikluskoolitusfirma. Aktsiaseltsi võivad asutada üks või mitu teovõimelist füüsilist või juriidilist isikut. Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapitali suurus vähemalt 400 000 krooni. Aktsiaseltsid on sageli tuntuimad ning väga erinevate tegevusaladega eraõiguslikud juriidilised isikud ­ näiteks AS SEB Pank või AS Rakvere Piim. Tulundusühistu on äriühing, mille ülesanne on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu, milles liikmed osalevad tarbijate või muude hüvede kasutajatena, hankijatena, tööpanuse kaudu, teenuste kasutamise kaudu vms. Tulundusühistud on levinud näiteks metsamajandamise valdkonnas. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mida iseloomustab vara valitsemine ja kasutamine

Võlaõigus

18

doc

Juriidiline isik

...... 15 Juriidilise isiku sundlõpetamine ............................................................................................ 16 Juriidilise isiku lõppemine ......................................................................................................16 Sissejuhatus Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilise isiku õigussubjektsus sõltub tema asutamise eesmärkidest ja tema funktsioonidest ning on määratud asutamise dokumentidega ja põhikirjaga. Juriidilised isikud liigitatakse esindatavate huvide alusel eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks. Eraõiguslik juriidiline isik on loodud erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Nende juriidiliste isikute asutamise kord,

Õigusteadus

5

docx

Õiguse mõiste ja õigussüsteem

õigussuhte sisus 12. Kohtusüsteem. Eestis toimub kolmeastmeline KS. Koosneb maa-ja linnakohtutest ning halduskohtutest (1.aste), ringkonnakohtutest (2. Aste) ja Riigikohust (3.aste) 13. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. (TsÜS) – sisaldab juriidilise isiku mõistet ning üldregulatsiooni. TsÜS annab juriidilise isiku mõiste ja liigituse, sätestab juriidiliste isikute organite ja nende otsustega seonduvad üldpõhimõtted 14. Füüsilised isikud, õigus- ja teovõime. 15. Elukoht ja tegevuskoht. Äriõigus 16. Isiku teadmata kadumine ja isiku surnuks tunnistamine. 17. Juriidilised isikud. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilise isiku peamised tunnused on järgmised: 1) täielik õigusvõime, st võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi (välja arvatud neid, mis on omased; 2) organisatsiooniline ülesehitus

Ettevõtlus

36

docx

Juriidilised isikud

........................................................................................... 4 1. Juriidilise isiku olemus ja jagunemine...........................................................5 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS, RT I, 06.12.2010, 12, § 24) järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt, teisisõnu eesmärgistatud organisatsioon(äriühing), millele õiguskord omistab õigusvõime.....................5 1.1 Eraõiguslikud juriidiilised isikud..................................................................5 1.2 Avalik-õiguslik juriidiline isik.....................................................................11 Avalik-õiguslike juriidiliste isikute liigid on näiteks riik ja kohalik omavalitsus; avalik-õiguslikud korporatsioonid, näiteks notarid, Eesti advokatuur; avalik- õiguslikud asutused, näiteks Eesti Raadio, Eesti Televisioon, Tartu Ülikool, Rahvusraamatukogu....................................................

Õigus alused

54

doc

Tsiviilõiguse üldosa

Riik eristab moraali õigusest. 3. Mis teooriate alusel jaguneb õigus eraõiguseks ja avalik õiguseks? ERAÕIGUS/ius privatum- rooma õigussüsteemis eraõigus e see, mis puudutab eraisikute hüvesid. Eraõigust võib määratleda kui õiguskorra seda osa, mis reguleerib üksikisikute omavahelisi suhteid nende võrdõiguslikkuse ja vaba enesemääramise (privaatautonoomia) alusel. Eraõigus on õiguskorra see osa, mille normid on suunatud kõigile isikutele, kusjuures isikud eraõiguses saavad tegutseda privaatautonoomia mõttest lähtuvalt - nad on oma otsustes vabad ja iseseisvad. Eraõiguse valdkondadeks loetakse tüüpiliselt tsiviilõigust, äriõigust ehk kaubandusõigust, intellektuaalset omandit ja rahvusvahelist eraõigust. Rooma õiguses eraldatakse Hugo-Heise süsteemi kohaselt kogu eraõigusest üldised küsimused ja moodustatakse nendest üldosa. Üldosale järgneb eriosa, mis omakorda

Tsiviilõigus

10

docx

Tsiviilõiguse üldosa

kaheks (+alaliigid): · Absoluutsed subjektiivsed õ ­ suunatud kõikide teiste isikute vastu, kaudne kohustus arvestada, taluda (subjekti õiguslik võim asja üle ning õigus välistada kolmandate isikute mõju. Nt omand.) · Isikuõigused - elu, keha, tervis, vabadus, nime õigus, õigus kujutisele, perekondlikud õigused · Valitsemisõigused - asjaõigused, mitte materjaalsete hüvede valitsemisõigused · Relatiivsed subjektiivsed õ (kindlaks määratud isikud ehk suunatud konkreetsete isikute vastu) · Nõudeõigused ­ n nõudeõigus raha maksmiseks v muu soorituse tegemiseks v tegemata jätmiseks. Tekib absoluutse õiguse rikkumisel. · n õigus nõuda omandi tagastamist · Kujundusõigused ­ õigus (võimalus)ühepoolselt õigussuhe ümber korraldada(probleem võib tekkida teisele inimesele tahteavalduse kättetoimetamisega). · n õigus leping üles öelda, teostada tasaarvestus, edasikaebamisõigus.

Tsiviilõiguse üldosa

Kommentaarid (0)