Ettevõtja ja juhi tüüpiliste omaduste ning käitumise võrdlus ETTEVÕTLUS MIKROTASANDIL Ettevõtja Tegur Juht Makrokäsitluses räägitakse väike- ja keskettevõtetest, mikrokäsitluses aga valdavalt Juhitud tajutud võimaluste poolt. Strateegiline Juhitud jooksvalt kontrollitavate väikeettevõtetest, keskettevõtetest ka, enamasti vaid viimaste erisuste väljatoomisel.
Õppejõud: Projektijuhtimine? Ettevõtjana tegutsetakse Varsti näeme, et (iga) ETTEVÕTLUS (ja projekte teostatakse) Vastutav: ARVI KUURA (PhD) dotsent, ettevõtja on mingil ajal mingil tegevusalal ... ka projektijuht ... ettevõtluse osakonna juhataja e-post [email protected], ruum 259 PROJEKTI- RAKENDUS-
loobuda ka siis, kui majanduslik seis nende võimaldamist enam ei talu. 3. Preemiapalk = kokkulepitud põhipalk + palgalisa ehk preemia, mis sõltub Lisaks sotsiaalsetele ja eetilistele on ka majanduslikud motiivid: töötulemuste otseselt töötaja töö hulgalistest ja/või kvalitatiivsetest tulemustest ning võib parandamine, töötajate kinnistamine ja ettevõtja maine kujundamine. olla kas lineaarne või progressiivne (või ka regressiivne). Lisasoodustuste arv ja kulud töötaja kohta on tavaliselt suurem suurettevõtetes, Preemiate liigid: kuna nende võimalused on suuremad ja teatud vormidel on mastaabiefekt (st
ÄRIPLAAN Loengukonspekt © Arvi Kuura 2013 Lisa: Koond tabelitest 5.1-5.5. Nr. Valdkonnad Käsitletav temaatika 1 Strateegiline sobivus ... ehk strateegiline põhjendus 1.1 Äriline vajadus · Äriline vajadus, millele projekt on suunatud ja miks seda on vaja nüüd (või teatud ajal ja miks seda vajadust varem ei olnud). 1.2 Organisatsiooniline üle- · Organisatsiooni (peamised) eesmärgid, struktuur, vastutusalad. vaade · Äristrateegia põhiaspektid: strateegiline visioon ja -plaan(id) ning jätkuvad eesmärgid (mis jäävad väljapoole projekti). · Olulised strateegilised võtmeteemad ja valdkonnad, programmid ja projektid, mida vaadeldav äriplaan puudutab (nii sisesed kui ka
Ettevõtlusmüüdid 1. Ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei saada. 2. Ettevõtjaks olemine on ainus võimalus olla täielikult sõltumatu, iseenese boss. 3. Ettevõtlusega võib üleöö rikkaks saada. 4. Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale. 5. Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega. 6. Raha teeb raha. 7. Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8. Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9. Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10. Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada ETTEVÕTLUS on tulu saamisele suunatud iseseisev (majandus)tegevus (mis on kooskõlas seaduse ja moraalinormidega)
· raha käsitamine kasumina; · vale asukoht (mõjutab nii tulusid (klientide arvu) ja kulusid (nt transport jm); · juhtimisarvestuse 21. ORGANISATSIOONIVÄLISTE FINANTSEERIMISALLIKATE HULGAS VÕIB ERISTADA: · võõrfinantseerimist ehk krediitide (laenude) võtmist, · riskifinantseerimist ehk riskikapitali kaasamist, · omafinantseerimist ehk omakapitali laiendamist, · toetusi ehk tagastavat ja/või tagastamatut finantsabi. 22. VÄIKEETTEVÕTLUSE SPETSIIFILISED VORMID Frantsiis on mingi eri- või eesõigus (nt ainumüügiõigus) ning iseloomustatav kui ettevõtluse ja palgatöö vahevorm: võimaldab säilitada väikeettevõtluse eeliseid ning samas maandada kaasnevaid riske. Levinuimad vormid on: · edasimüüjaks olek (distributorship): sõltumatute lepingupoolte suhe, sageli ka ainuõigus mingile territooriumile ja/või kaubagrupile,
Kordamisküsimused aines Ettevõtluse alused + lisasin konspekti lõppu 2016. aastal eksamis olnud 20 küsimust. 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada. Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): ettevõtlus on protsess, mille abil indiviid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P
kaupmeestega lepingud nende kaupade müügiks. Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid, aga ka suurte ehitusprojektide (lossid, kirikud) juhte. Nad juhtisid tööde teostamist, kuid ei riskinud seejuures isiklikult millegagi. 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada. Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused. Richard Cantillon (1725): ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Beaudeau (1797): ettevõtja on isik, kes kannab vastutust ettevõetud tegevuse eest, see kes planeerib, kontrollib, organiseerib ja valdab ettevõtet. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja.
Kõik kommentaarid