EVS 812-4:2011
EHITISE TULEOHUTUS
Osa 4: Tööstus-ja laohoonete ning
garaažide tuleohutus
Mart Olesk
2012
Käsitlusala
• See standard sätestab ehituslikud
tuleohutusnõuded tööstus-, lao- ja
põllumajandushoonete ruumide (VI
kasutusviis ), garaažide (VII kasutusviis) ning
vastava tegevusega muude hoonete
üksikruumide projekteerimiseks ja ehitamiseks
Üldist
• Standard täpsustab VV 27.10.2004 määruse nr
315 toodud ehituslikku tuleohutust
puudutavaid üldiseid määratlusi ja sätteid
• Tööstus- ja laohoonete ning garaažide
rajamisel tuleb arvestada tuleohutust
parandavate seadmete ja süsteemide eeskirju,
nende puudumisel rakendada õigusaktidega
kehtestatud korda
Tuleohuklassid
• Tootmistegevus ja ladustamine jagatakse
kolme tuleohuklassi:
– 1. tuleohuklass (tuleohuta)
– 2. tuleohuklass (tuleohtlik)
– 3. tuleohuklass (tule- ja plahvatusohtlik)
• Kogu hoone tuleohuklassi määrab
põhitoimingu tuleohuklass
1. tuleohuklass
• Sellesse kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht
praktiliselt puudub või on vähese tõenäosusega
• Tinglikult tuleohutud või vähese tuleohuga toimingud :
– Käsitletakse märgi või niiskeid materjale (kogus väike) nt,
veepuhastusseadmed, pesulad või tselluloosi- ja
paberitööstuse märgprotsessi osad
– Käsitletakse tehnoloogilises protsessis tuleohutuid aineid,
nt kivitööstus, betoonitööstus
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 24 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aivarolen
Õppematerjali autor
600 MJ/m2 põrandad DFL-s1 DFL-s1 V kasutusviis seinad ja lagi D-s2,d21) B-s1,d02) D-s2,d21) põrandad VI kasutusviis tootmine ja ladustamine, kus tuleoht on vähese seinad ja lagi D-s2,d2 B-s1,d0 D-s2,d2 või arvestatava tõenäosusega põrandad DFL-s1 DFL-s1 tootmine ja ladustamine, kus tuleoht on seinad ja lagi B-s1,d0 B-s1,d0 B-s1,d0 märkimisväärne või suur, või millega seoses võib põrandad A2FL-s1 A2FL-s1 A2FL-s1 eksisteerida plahvatusoht
V kasutusviis seinad ja lagi Ds2,d21) Bs1,d02) Ds2,d21) põrandad VI kasutusviis tootmine ja ladustamine, kus tuleoht on vähese seinad ja lagiDs2,d2 Bs1,d0 Ds2,d2 või arvestatava tõenäosusega põrandad DFLs1 DFLs1 tootmine ja ladustamine, kus tuleoht on märkimisväärne seinad ja lagiBs1,d0 Bs1,d0 Bs1,d0
2. tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast; 3. tuldkartev (tähis TP3) ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. 2. TULEOHUKLASSID Tootmistegevus ja ladustamine jagatakse kolme tuleohuklassi: 1. klass (tuleohuta): sellesse klassi kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht praktiliselt puudub või on väikese tõenäosusega osad. 2. klass (tuleohtlik): sellesse klassi kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht ja tule leviku võimalus on suure tõenäosusega. 3. klass (tule- ja plahvatusohtlik): sellesse kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus peale suure tuleohu esineb veel plahvatusoht. Plahvatusoht on võimalik ka tulekahjufaasita. Tuleohuklassi hoones määrab põhitoimingu tuleohuklass. Kui ruumis esineb
ON MÕELDUD KASUTAMISEKS TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUST PUUDUTAVATES ÕPPEAINETES. KASUTATUD ON AVALIKKE LITSENSEERIMATA MATERJALE. TULI Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust. Tule tekkimise eelduseks on kütuse ja oksüdeerija olemasolu (näiteks õhuhapniku) ning süttimistemperatuuri ületamine Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. Tavalisemad tulekahju tekkimise põhjused on ettevaatamatu tulega ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu käsitsemine, staatiline elekter, äike, tahtlik süütamine, isesüttimine jm. Tulekahjude kustutamisega tegeleb tuletõrje. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju jaoks o
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidu õppetool EVI LEET Tp – 12 Referaat Tuleohutus puidutöökojas Juhendaja Väimela 2013 ÜLDIST PUIDUTÖÖTLEMISETTEVÕTETE KLASSIFIKATSIOON EHITUSLIK TULEOHUTUS KANDETARINDITE TULEPÜSIVUS JA TULETÕKKESEKTSIOONIDE MOODUSTAMINE LÄBIVIIGUD JA LAHTISED AVAD TULEOHUTUSKUJAD TOOTMISPROTSESSI TULEOHUTUS ELEKTRISEADMED KÜTTESEADMED TERRITOORIUMI JA RUUMIDE KORRASHOID TULETÖÖD NÕUDED TERRITOORIUMIL JA RUUMIDES LIIKUVATELE SÕIDUKITELE TULEOHUTUSJUHENDID TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID TULETÕRJE VEEVÄRK AUTOMAATSED TULETÕRJEVAHENDID SUITSUTÕRJE PIKSEKAITSE VALVE KORRALDAMINE Kindlustusvõtja ja kindlustatu on kohustatud tagam
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Martin Hame Ehitise ohutusreeglid Referaat Võru Olulised tuleohutusnõuded (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; 6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida; 7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. (2) Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel. (3) Ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse tõendatuks, kui on arvestatud tulekahju puhkemise korral v?
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Kaidi Amberg Ehitise tuleohutusnõuded Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus lk.2 Ehitusmaterjalid ja põlemine lk.34 Tulekindlus lk.5 Olulised tuleohutusnõuded lk.6 Olulistest tuleohutusnõuetest tingitud ehitisele esitatavad nõuded lk.79 Tehnilised tulekaitsevahendid lk.10 Kokkuvõte lk.11 Kasutatud allikad lk.12 Sissejuhatus Väikeelamutes on tulekahjude tekke peamine põhjus tulega hooletu ümberkäimine. Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne ehituse alustamist, hiljem on tarvilike muudatuste tegemine väga kulukas, tihti k
Grigori Ponomarjov KOOLIMAJA PROJEKT SELETUSKIRI Õppeaines: HOONE KAVANDAMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 71 Juhendaja: Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................. Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 ÜLDOSA ................................................................................................................................... 5 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5 1.1.1. Hoone.................................................................................................................. 5 1.1.2.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid