1. Tüpoloogia olemus. Grammatiliste mõistete (terminite) olemus keeletüpoloogias: universaalsed või mitte? Tüpoloogia on keelte või keeleelementide liigitamine struktuurist lähtuvalt. Eesmärgiks on leida keeltes erinevate nähtuste varieerumise piirid. Laias laastus võib tüpoloogiat jagada grammatiliseks ja leksikaalseks. Grammatilise keeltüpoloogia kese on grammatiliste kategooriate võrdlemine. Tüpoloogia olulisim metodoloogiline küsimus on see, kuidas on võimalik leida eri keeltes sama nähtus/kategooria, nii et see oleks relevantne nii võrdluse kui iga konkreetse keele suhtes. Tüpoloogia ei tugine (ei tohiks tugineda) ühelegi grammatikakategooriale. Põhimõtteline küsimus- kas keele kategooriad on universaalsed (nt. keskaja modistid, Chomsky), või on igal keelel oma kategooriad (nt Saussure strukturalism + paljud tänapäeva tüpoloogid). Matti
1 Kordamisküsimused keeletüpoloogia loengute põhjal. Sügis 2016 1. Tüpoloogia olemus. Grammatiliste mõistete olemus keeletüpoloogias: universaalsed või mitte? - Tüpoloogia on keelte või keele elementide liigitamine nende struktuurist lähtuvalt. - Tüpoloogia eesmärgiks on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid. - Tüpoloogia ei tugine (ei tohiks tugineda) ühelegi grammatikateooriale. Tüpoloogia olulisim metodoloogiline küsimus on see, kuidas on võimalik leida eri keeltes SAMA nähtus, nii et see oleks relevantne nii võrdluse kui iga konkreetse keele suhtes. Kas keele kategooriad on universaalsed või on igal keelel oma kategooriad? - Matti Miestamo (2013): universaalsete kategooriate olemasolu eeldamine nõuab loogiliselt kaasasündinud kategooriate eeldamist
saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: - Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub, kas keel on analüütiline - kasutatakse eessõnu (inglise, tai) või sünteetiline keel - kasutatakse käändeid (eesti - Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) (Wilhelm, Schlegel, Humboldt) LOE KA Oma Keel 1/2005 Mati Erelt: Keeletüpoloogiast (pdf Moodle'is) -19. saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus selle alusel, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: 1.Analüütilised vähe või üldse mitte 2.Sünteetilised palju 3. Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule' Morfeemide liitumise liigid Fusioon morfeemide piirid on hajusad
vormi ei lähe ja ei muutu. Tegusõna nõuab teatud vormis täiendit nt 'mõtlen sinust'. Nimisõna puhul nt 'lugupidamine vanemate vastu' o Eraldi morfeem (nt possessivsufiks) et üks sõna jääb samaks, teine muutub nt poisi raamat, poisi raamatut, poisi raamatusse jne. · Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed(lauseliikmed, teema-reema(uus informatsioon) suhted jne) 06.11.12 Sõnajärje tüpoloogia: liigitatakse vastavalt sõna järjekorra reeglitele SOV 45% Poiss telekat vaatab. SVO 42% Poiss vaaab telekat. VSO 9% VOS 3% OVS 1% OSV ? Süntaktilisi teooriaid/lähenemisi 1. Generativism seotud Noam Chomsky rajatud koolkonnaga. Teoses ,,Süntaktilised struktuurid" esitati järgnev: generatiivsed hargmikud ja süntaktilised transformatsioonid, tihti samastatakse formaalse süntaksiga.
araabia keele suulise kõne eri varjundid (=?murded). Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) · Tüpoloogiliste jaotuste eesmärk on selgitada, kuidas keeled oma omaduste alusel maailmas jagunenud on. · Tüpoloogiliste jaotuste aluseks on keelte omadused (nt grammatilised elemendid, sh nt sõnajärg) · Uuritakse võimalikult suurt tüpoloogiliste andmebaaside abil, vaatame näiteks WALS Keeletüpoloogia · Keeletüpoloogia oli algul (19.saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: o Kui palju morfoloogilisielemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel) o Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) Wilhelm, Schlegel, Humboldt lisalugemine Moodle'is · 19. Saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus = kui palju morfoloogilisi
kategooriate kategooriline taju. II: kiri ja kirjasüsteemid *kirjasüsteemid: mis on kiri, kirja algused ja kujunemislood, kirjaviisid (foneetiline ja logograafiline; silpkiri), tähestikud, ladina tähestiku kujunemislugu, eesti keele teadaolevad esimesed kirjapanekud. Kohustuslik lugeda õpikust lk 107-147= peatükk Morfologia. Morfoloogia test Moodle'i 4. Moodulis (seal ka täpsemad juhised.) · Sissejuhatus grammatilistest kategooriatest · Kordamine tüpoloogiast · Morfeem, morf, allmorf · Vaba ja seotud morfeemid · Markeeritus · Sõna · Grammatika · Grammatika ja leksika suhetest · Grammatiseerumine · Sõnaliigid Morfoloogia ja süntaksi uurimisuobjektiks on vormilised vahendid, mida keeles tähenduste väljendamiseks kasutatakse. Morfoloogia- sõna ja sõnast väiksem üksus Süntaks- seosed sõnade vahel ja lausete ehitus =MORFOSÜNTAKS
oma sõnavara ja grammatika) 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel- keel, mida räägib vähemus. Lingua franca- abikeel argisuhtluses; keel, mida kasutatakse palju, sõltumata emakeelest. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. (Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahenddina, uute valitsejate keelt aga ametliku suhtluses. 19. Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine) Keeletüpoloogia- keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine.Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel)
oma sõnavara ja grammatika) 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel- keel, mida räägib vähemus. Lingua franca- abikeel argisuhtluses; keel, mida kasutatakse palju, sõltumata emakeelest. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. (Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahenddina, uute valitsejate keelt aga ametliku suhtluses. 19. Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine) Keeletüpoloogia- keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine.Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel)
Kõik kommentaarid