Formaalsed lähenemised keeleteaduses (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid ­ puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid ­ seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid ­ seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) M

Kirjandusteadus

28

doc

Sissejuhatus keeleteadusesse

 assimilatsioon ehk sarnastumine, nt eesti tulnud, olnud; soome tullut, ollut  dissimilatsioon - alamsaksa rover; eesti röövel • Prosoodia (suprasegmentaalsed nähtused) o rõhk o intonatsioon o kvantiteet (välde) o sõnaintonatsioon (toon) Foneetiline transkriptsioon: • süsteem suulise kõne häälduslikult võimalikult täpseks ülesmärkimiseks  • Keeleteaduses on loodud mitmeid foneetilise transkriptsiooni süsteeme. Üks levinumaid on Rahvusvahelise Foneetikaassotsiatsiooni ehk IPA transkriptsioon (inglise keeles International Phonetic Alphabet), mis on enam-vähem universaalne • Fennougristikas kasutatakse soome-ugri transkriptsiooni, mis sobib paremini soome- ugri keelte fonoloogilise struktuuriga • Foneetilise transkriptsiooni eesmärk on kajastada keele hääldust, mitte fonemaatilist

Keeleteaduse alused

9

docx

Keeleteaduse alused 1. osa

Keeleteaduse alused 1. Osa EKSAM 04.12.12 Moodles 2 kohustuslikku tööd: kodutöö ühest keelest ja morfoloogia test. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märgil on vorm ja tähendus, mis on omavahel süsteemis. Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemis situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem) ja see liigub mööda kanalit. Märkide klassikaline liigitus: - Sümbolid(puudub seos vormi ja tähenduse vahel) - Ikoonid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel, metafoorika) - Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel) Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus ­ kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus ­ igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, kõnetempo, t

Kirjandus

14

docx

keeletupoloogia kordamiskysimused2022-1

mõnikord veidi muudetud kujul. Nominatiiv, akusatiiv – nimetav, sihitav. Soome keeles esineb sihitav e. akusatiiv kääne (vastab küsimusele keda? mida?) , mis eesti keeles puudub. Absolutiiv, ergatiiv - Daativ – alaleütlev. Daativ on paljudes keeltes kääne, mis väljendab eelkõige kaudsihitist. Eesti keeles vastab sellele paljudel juhtudel alaleütlev. Lokatiiv - on tegevuse aega või kohta väljendav kääne. lokatiiv, keeleteaduses tegevuse kohta või aega väljendav kääne, mis vastab küsimustele kus?, millal? Eesti nüüdiskeelde kuulub kaks lokatiivset käänet: adessiiv (alalütlev) ja inessiiv (seesütlev). Latiiv - on kääne, mis väljendab liikumist sihtkohta. väljendab kohasuhteid. tähendus on liikumine mingis suunas. Separatiiv - väljendab kohasuhteid. liikumine mingist suunast. Komitatiiv – kaasaütlev kääne Instrumentaal – vahendit märkiv kääne Pronoomeni nõrk vorm - rõhuta iseseisev morfeem

Keeletüpoloogia

24

docx

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Märk = vorm + tähendus Märkide liigid • sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) • ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) • indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Inimkeele omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga: ikoonid ja indeksid; • keelemärgi diskreet

Keeleteadus alused

18

doc

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused

Praktiliste ladina keelee grammatikate kõrvale tekkisid ka nn spekulatiivsed grammatikad, mille olulisim termin oli modus. Skolastikud toetusid Aristotelesele, kuid kujundasid selle olude sunnil piibellikule maailmapildile. Grammatikas otsisid nad loogilisust ja universaalsust, sest keel pidi olema jumalikku algupära. Tähendus ja referents: Semantikas: significti (tähendus) ja suppositi (asendus) eristus, mis hilisemas keeleteaduses ilmneb paarides ­tähendus-referents; ­intensioon ­ekstensioon jm. Nt hom ­ tähendab `inimene', võib "asendada" Sokratest Formaalne asendus ­ maailma entiteet; Materiaalne asendus ­ sõna ise (metakeeles) Lause aktsepteeritavus: Aktsepteeritav lause tekib nelja Aristotelesest lähtuva põhjusliku printsiibi koosmõjul: ­materiaalne (causa materialis - mateeria) ­ õiged sõnad ­formaalne (causa formalis ­ olemus, vorm)­ sõnade võime kombineeruda

Eesti keel

56

doc

Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016

kokkulepe). •Tuntuim Thomas Erfurtist Grammaticae Speculativa 14. saj algusest. •Aadam nimetas reaalsuse üksusi nii, nagu talle meeldis ja pärast segati need nimetused Paabeli torni ehituse juures ära, kuid ei Aadam ega ükski teine inimene ei otsusta selle üle, mida nimetada, st kategooriad on jumalikud. •Seega, häälikud ei peaks grammatikut huvitama, sest nad on juhuslikud. Tähendus ja referents Semantikas: significātiō (tähendus) ja suppositiō (asendus) eristus, mis hilisemas keeleteaduses ilmneb paarides –tähendus-referents (mulle meeldivad NEED toolid, mitte üldmõiste toolid) –intensioon (tähendus, abstraktne mõiste)–ekstensioon (milliste asjade kohta öeldakse tool - seljatugi, jalad jne peavad olema) jm. Nt homō – tähendab ‘inimene’, võib “asendada” Sokratest lause aktsepteeritavus •Aktsepteeritav lause tekib nelja Aristotelesest lähtuva põhjusliku printsiibi koosmõjul: –materiaalne (causa materialis - mateeria) – õiged sõnad

Modernism. Postmodernism

30

doc

Keeleteaduse alused kevad

maailmapildile. Grammatikas otsisid loogilisust ja universaalsust, sest keel pidi olema jumalikku algupära (mitte inimeste kokkulepe). Skolastilised grammatikad (u 1100-keskaja lõpuni) - keele vormistiku kirjeldamise juurest siirduti ühtse, universaalse alge otsimisele, ja seda alget otsiti loogikas. Põhiküsimus: kas eri keelte aluseks on mingi universaalne struktuur, ja kui on, siis mis see on ja millele see tugineb? Tähendus ja asendus eristus, mis hilisemas keeleteaduses ilmneb paarides –tähendus-referents; –intensioon –ekstensioon Nt homō – tähendab ‘inimene’, võib “asendada” Sokratest Aktsepteeritav lause tekib nelja Aristotelesest lähtuva põhjusliku printsiibi koosmõjul: –materiaalne (mateeria) – õiged sõnad –formaalne (olemus, vorm)– sõnade võime kombineeruda –tegevuslik (väline toime) – reaalsed (toimivad) kombinatsioonid –lõplik (- eesmärk) - terviklik mõte

Keeleteadus

Kommentaarid (0)