Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Erektiilne düsfunktsioon e. erektsioonihäire (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kuidas muudab ravimeetod Teie elustiili?
  • Kui palju maksab ravimeetod ja kas see on Teile taskukohane?
Vasakule Paremale
Erektiilne düsfunktsioon e-erektsioonihäire #1 Erektiilne düsfunktsioon e-erektsioonihäire #2 Erektiilne düsfunktsioon e-erektsioonihäire #3 Erektiilne düsfunktsioon e-erektsioonihäire #4 Erektiilne düsfunktsioon e-erektsioonihäire #5 Erektiilne düsfunktsioon e-erektsioonihäire #6 Erektiilne düsfunktsioon e-erektsioonihäire #7 Erektiilne düsfunktsioon e-erektsioonihäire #8 Erektiilne düsfunktsioon e-erektsioonihäire #9 Erektiilne düsfunktsioon e-erektsioonihäire #10 Erektiilne düsfunktsioon e-erektsioonihäire #11 Erektiilne düsfunktsioon e-erektsioonihäire #12
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor IrmaMass Õppematerjali autor
Erektsioonihäire avaldub erektsiooni ehk suguti jäigastumise mittetekkimisena või ei õnnestu erektsiooni säilitada piisavalt kaua sugulise vahekorra läbiviimiseks. Erektsioon on keeruline psühhofüsioloogiline protsess, mida juhivad mehesuguhormoonid. Pärast mehe 35. eluaastat asub “testosteroonivabrik” seoses andropausiga (meeste menopaus) oma tegevust koomale tõmbama, põhjustades libiido ja seksuaalse aktiivsuse ealist vähenemist. Kõigele lisaks võib suguline nõrkus olla 85% juhtudel üksnes mõne muu haiguse sümptom. Erektsioonihäire diagnoosimise aluseks on patsiendilt võetav anamnees ja läbivaatus, mille alusel raviarst määrab edasised uuringud ja analüüsid. Samuti võime end lohutada, et tegelikult on impotentsus peaaegu alati ravitav.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
33
doc

NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend ­ medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu l

Neuroloogia
thumbnail
40
odt

Haigusõpetuse eksami küsimused

HAIGUSÕPETUS Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused? HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid

Meditsiin
thumbnail
36
docx

BIOMEDITSIIN

BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios ­ elu; Pathos ­ kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - antenataalne areng Postnataal

Biomeditsiin
thumbnail
53
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt

1. Südametegevus – aeglustub. Kokkutõmmete ulatus väheneb ja südame pärgarterid saavad ka vähem verdsüdame enda verevarustus ka halveneb. 2. Seedeelundite veresooned – laienevad 3. Skeletilihaste ja aju veresooned - ahenevad 4. Hingamine – aeglustub. Bronhid ahenevad. 5. Seedenäärmete talitlus – intensiivistub, samuti seedeelundite motoorika intensiivistub 6. Peenis – laieneb peenise ergaskeha, soodustab erektsiooni. 7. Silmaava e pupill – aheneb. Pupilli ahendajalihas teeb selle töö ära. 8. Kusepõis – parasümpaatikus domineerib kusepõie tühjenemise faasis. Kui täitunud põie seinad venituvad, tekib parasümpatikuse erutuse ülekaal. Kui venituse peale inimene ajukoorest saadab ka positiivse signaali ristluu segmentidele, siis põie seina lihased tõmbuvad kokku ja mõlemad sulgurid lõõgastuvad.

Eripedagoogika
thumbnail
88
doc

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

1. Südametegevus – aeglustub. Kokkutõmmete ulatus väheneb ja südame pärgarterid saavad ka vähem verdsüdame enda verevarustus ka halveneb. 2. Seedeelundite veresooned – laienevad Skeletilihaste ja aju veresooned - ahenevad 3. Hingamine – aeglustub. Bronhid ahenevad. 4. Seedenäärmete talitlus – intensiivistub, samuti seedeelundite motoorika intensiivistub 5. Peenis – laieneb peenise ergaskeha, soodustab erektsiooni. 6. Silmaava e pupill – aheneb. Pupilli ahendajalihas teeb selle töö ära. 7. Kusepõis – parasümpaatikus domineerib kusepõie tühjenemise faasis. Kui täitunud põie seinad venituvad, tekib parasümpatikuse erutuse ülekaal. Kui venituse peale inimene ajukoorest saadab ka positiivse signaali ristluu segmentidele, siis põie seina lihased tõmbuvad kokku ja mõlemad sulgurid lõõgastuvad.

Eripedagoogika
thumbnail
67
doc

Terve naine

paiknevate lisasugunäärmete sekreetide eritumist, 2)kusitisulgurlihas, mis ahendab tahteliselt kusitit ja tuppe. 3. pindmise kihi moodustavad 1)välimine pärakusulgur, mis ahendab tahteliselt pärakut, 2)pindmine lahkliha-ristilihas, mis fikseerib lahkliha kõõlustsentrumi, 3)istmikuluu-korgaskeha lihas, mis surub kinni kõdisti veenid, mistõttu tekib kõdisti suurenemine ja erektsioon, 4)sibulakäsnkeha-lihas, mis naisel ahendab tupeesikut. Süva kihi lihased koos sidekirmetega moodustavad vaagnavahese (diaphragma pelvis) ning keskse kihi lihased kusesuguvahese (diaphragma urogenitale). Sünnituse korral venitab loote eesasetsev osa kogu vaagna põhja lihaste süsteemi ja viimane moodustab lihastest toru, mis on sünnituskanali pikenduseks. Normaalse vaagna mõõtmed Normaalseks vaagnaks peetakse sünnitusabis niisugust, mis ei osuta tunduvat

Inimese õpetus
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
97
pdf

Farma eksami TABEL - kursusele

RAVIM Kineetika & dünaamika Toimemehhanism Kasutus ja kõrvaltoimed N-KOLINOMIMEETIKUMID Atsetüülkoliin (M ja N) Ei läbi HEBi ega PBd Laialdane toime üle kogu organismi, kiire Ei kasutata meditsiiniliselt Laguneb GI-s, mõttetu manustada lammutumine ACh-esteraasi toimel, N- ja I.v.​ toime tugev, lühiajaline M-kolinomimeetikum Retseptorid Nn ganglionides, Nm neuromuskulaarsel lõpp-plaadil, M1-KNS, M2-süda, M3-näärmed, silelihased, veresooned

Meditsiin




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun