Bioloogia: Viirus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Viirused, viiruste levik.

nt nahk, limaskestad, antikehad, õgirakud, 2)organismi vastupanuvõimet tugevdatakse vaktsineerimisega. · Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surnud või nõrgestatud viirusosakesi. Viirused levivad: 1. piisknakkuse (gripp, viiruslik nohu) 2. otsese kontakti tagajärjel viirushaigega (leetrid, tuulerõuged) 3. toidu ja joogiveega, näiteks mitmed kõhulahtisust põhjustavad viirused 4. vere või teiste kehavedelike kaudu (AIDSi põhjustav viirus HIV) 5. emalt lootele (punetised) 6. siirutajate vahendusel (entsefaliit, marutõbi) hingamisteed ­ viiruslik nohu, gripp nahk ­ tuulerõuged, leetrid, ohatis, punetised närvisüsteem ­ marutõbi, ajukelmepõletik, lastehalvatus seedekulgla ­ viiruslik maksapõletik, viiruslik kõhulahtisus Limakapsel ­ katab baktereid väljast. Lima aitab säilitada niiskust või siduda üksikuid rakud kolooniaks.

Bioloogia

3

doc

Viirused ja bakterid

Viirused ­ üliväiksed bioobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Elusorganismi tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime aja jooksul muutuda ja areneda. Eluta: puudub rakuline ehitus ja ainevahetus, pole võimelised iseseisvalt paljunema. Valgusmikroskoobis neid ei näe, sest nad on liiga väiksed. Näeb elektronmikroskoobis. Viirused on korrapärase ehitusega, kujult sarnanevad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees päiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat neil pole. Kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke ­ seega on viirused rakusisesed parasiidid. Inimese rakku tunginud parasiidid võivad toimida kolmel viisil: · viiruse pärilikkusaine püsib peremeesrakkude kromosoomid mitteaktiivsena pikka aega, et siis organismi nõrgenemise puhul (nt külmetus) haigusena avalduda (nt herpesviirus) · viiruse pärilikkusaine hakkab kohe peremeesraku elutegevust müjutama ning

Bioloogia

17

ppt

Joonised bakteritest-viirustest-al gloomdest

erinevad nimed – taime-, looma-, seene-, bakteriviirus • Väljaspool peremeesrakku esinevad viirused viirusosakestena (ei ole elusorganismid vaid keemiline aine) Iga viiruse ehituses on pärilikkusaine ja valgud HIV ehitus Valguline kate Pärilikkusaine Ümbris  Suurus: 0,01 ... 0,3 m (3 miljondikku mm-st) Suurim viirus on rõugeviirus Kujult Kuju korrapärased: pulkjad, kerajad, spiraalsed, hulktahukad ….. papilloomviirus parvoviirus adenoviirus tubaka mosaiikviirus herpesviirus bakteriofaag  Bakteriviiruse ehitus Viirus, mille peremeheks on bakter  Viiruste paljunemine • Viirus paljuneb vaid elusates peremeesrakkudes • Kõigepealt kinnitub viirusosake retseptoritega raku pinnale ja sisetab

Maailma majandus- ja poliitiline geograafia

9

pdf

Viirused, bakterid ja algloomad

1  Kaspar Noor Tallinna Reaalkool Viirusel ei ole tsütoplasmat, ega tuuma, seega pole sellel rakuline ehitus. Viirused iseseisvalt ei saa paljuneda, seega paljunevad nad peremeesrakus. Paljunemise etapid: 1. Viiruse valguline ümbris tunneb ära õige peremeesraku ja viirus kinnitub selle pinnale 2. Viiruse pärilikkusaine tungib rakku 3. Viiruse pärilikkusaine sunnib peremeesrakku tootma uut viiruse pärilikkusainet. Tsütoplasmas sünteesitakse uued viirusvalgud. 4. Toodetud viiruse pärilikkusainest ja viirusvalkudest moodustuvad uued viirused. 5. Peremeesrakk hävib, viirused väljuvad lagunevast rakust ning nakatavad uusi rakke. Põllumajanduses on viirused suureks probleemiks, viirused aeglustavad taimede kasvu ja

Mikrobioloogia

1

doc

Haigused

Bakter Süüfilis Suguelundid, närvisüsteem Sugulisel teel Kondoom Bakter Tripper Suguelundid Sugulisel teel Kondoom Bakter Tuberkuloos Kopsud Piisknakkus Hoiduda kokkupuutest haigega Viirus AIDS Immuunsüsteem Sugulisel teel, verega Kondoom Viirus Entsefaliit Närvisüsteem Siirutajad Vaktsineerimine, pikad riided Viirus Gripp Hingamiselundkond Piisknakkus Vaktsineerimine Viirus Herpes e. ohatis Nahk Sugulisel teel, kontaktnakkus Kondoom, kontakti vältimine

Bioloogia

2

doc

Bioloogia - Haigused

Bakter Sarlakid Lümfisõlmed Piisknakkus Läbipõdemisel tekib immuunsus Bakter Süüfilis Suguelundid, närvisüsteem Sugulisel teel Kondoom Bakter Tripper Suguelundid Sugulisel teel Kondoom Bakter Tuberkuloos Kopsud Piisknakkus Hoiduda kokkupuutest haigega Viirus AIDS Immuunsüsteem Sugulisel teel, verega Kondoom Viirus Entsefaliit Närvisüsteem Siirutajad Vaktsineerimine, pikad riided Viirus Gripp Hingamiselundkond Piisknakkus Vaktsineerimine Viirus Herpes e. ohatis Nahk Sugulisel teel, kontaktnakkus Kondoom, kontakti vältimine

Bioloogia

5

doc

Rakk, viirused, bakterid

viirus – üliväike bioobjektid, millel on nii elusorganismi tunnuseid kui ka eluta olendi tunnuseid. siirutaja – tõvestaja (bakteri, viiruse) edasiandjat teisele organismile. vaktsiin – aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustatavatest haigustekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud antikeha – organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgestavad nende toimet Selguta, millest tuleb nimetus viirus ja miks see on õigustatud? Ladina k. virus, mis tähendab mürki. Õigustatud on see sellepärast, et ka mürk mõjub inimesele halvasti. Võrdle viirust ja taimerakku. Leia erinevaid ja ühiseid tunnuseid. Erinevad – viirusel ei ole vakuooli, plastiide jne Ühised – pärilikkusaine, võime muutuda ja aja jooksul areneda. Kirjelda, millistel erinevatel viisidel saavad viirused peremeesrakus paljuneda. Loetle viise kuidas inimene nakatub viirusega.

Bioloogia

3

doc

Viirused

1. Geenid, mis mõjutavad peremeesraku elutegevust (programmeerivad viimase viirusosakesi tootma 2. Geenid, mis määravad ära viiruse nukleiinhappe sünteesi 3. Geenid, mis määravad ära viirusvalkude sünteesi Viiruste elutsükkel Esimesed etapid on kõikidel juhtudel ühised a) viiruse tungimine organismi b) viiruse kinnitumine sihtmärkrakule  c) viiruse nukleiinhappe liikumine raku tuuma ja seostumine kromosoomidega DNA kujul (DNA viirus läheb otse, RNA viirusel tehakse RNAst DNA ja alles siis seostub) Järgnev jaguneb kaheks: 1. Lüütiline tsükkel, st rakus algab intensiivne viirusosakeste taastootmine, mõne aja pärast rakk sureb, laguneb ehk lüüsub ja vabanevad viirusosakesed nakatavad uusi rakke. a) äge - haigus areneb kiirelt, sellel on 2 väljundit: organism kas terveneb (täielikult või jääknähtude/tüsistustega) või sureb. Nt gripp, puukentsefaliit, marutõbi

Üldbioloogia

Kommentaarid (0)