Sotsiaaldemokraadid, Euroopa rahvapartei, Euroerakond (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

sxw

Eesti sotsiaaldemokraatlik erakond

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond 2007. aasta märtsivalimistel said nad Riigikogus 10 kohta ning alates sellest on nad taas esindatud ka valitsuses. Erakonna esimees Ivari Padar on rahandusminister, Jüri Pihl siseminister ja Urve Palo rahvastikuminister. 2004. aastal Euroopa Parlamendi valimistel saavutas SDE hiilgava võidu: kolm kohta kuuest. Toomas Hendrik Ilves kogus üksipäini rohkem hääli kui mitu parlamendierakonda kokku. Kaks aastat hiljem, valiti erakonna endine esimees Toomas Hendrik Ilves vabariigi presidendiks. Sellest ajast esindavad sotsiaaldemokraate europarlamendis Andres Tarand, Marianne Mikko ja Katrin Saks. Lisaks sellele on nad esindatud ka terves hulgas kohalikes omavalitsustes. Eesmärk

Ühiskonnaõpetus

8

docx

Politoloogia konspekt

). Eesti esimene parlament (1919 a.). Eest Vabariigi algus-15. 11. 1917 a. J. Uluots- peaminister (1939-1940 a.), Otto Tief-asetäitja. Uluots arvas, et riik oli välja arenenud juba muinasajal, et olid maariigid e. maakonnad, mis omakorda olid föderaalid. Kõrgeim seadusandlik võim kuulub parlamendile (2 vormi): 1) Westminsten-inglise mudel, valitsuse liikmed kuuluvad ka parlamenti. Välistatud, et ministriks saab tundmatu inimene. 2) Kontinentaal-mandri Euroopa mudel, ministrid ei saa olaa parlamendis, koalitsiooni valitsused koosnevad erinevate erakondade liikmetest. Parlamendid: 1) Ühekojalised (meil) 2) Kahekojalised (riigi nõukogu 40 liiget, riigi volikogu 80 liiget) Kahekojalise parlamendi vastased leidsid, et ülemnõukogu ei ole demokraatlikult moodustunud. Tädesaatev võim kuulub valitsusele (liigitatakse): 1) Poliitiline valitsus-koalitsiooni läbirääkimised

Politoloogia

9

doc

Ühiskonna valitsemine

Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel ­ vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk referendumi kaudu

Ühiskonnaõpetus

23

pdf

Ühiskonna valitsemine

Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe

Ühiskonnaõpetus

42

doc

Ühindkonna eksami kordamine

 Sotsiaalse heaolu tagab igaüks ise  Rahva osalemine riigipoliitikas   Õhuke riik e vähem riiki Sotsiaaldemokraatia (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid)  Võrdsed võimalused kõigile – ühiskond peab tagama inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd.  Segamajandus  Riik sekkub majandusse  Astmeline maksusüsteem  Kõrged maksud Praegune võimukoalitsioon: Reformierakond, IRL, Sotsiaaldemokraadid Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit 10. VABAD VALIMISED Mis on valimised:  Valimistega tagatakse võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine  Vahendavad võimudele kodanike nõudmisi  Valimistel on hariv fn – sel perioodil viivad inimesed end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega Valimiste fn:  Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine  Vahendada võimudele kodanike nõudmisi  Hariv fn

Ühiskond

21

doc

Ühiskonna eksami konspekt

· Madalad maksud · Sotsiaalse heaolu tagab igaüks ise · Rahva osalemine riigipoliitikas  · Õhuke riik e vähem riiki Sotsiaaldemokraatia (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) · Võrdsed võimalused kõigile ­ ühiskond peab tagama inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. · Segamajandus · Riik sekkub majandusse · Astmeline maksusüsteem · Kõrged maksud Praegune võimukoalitsioon: Reformierakond, IRL, Sotsiaaldemokraadid Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit 10. VABAD VALIMISED Mis on valimised: · Valimistega tagatakse võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · Vahendavad võimudele kodanike nõudmisi · Valimistel on hariv fn ­ sel perioodil viivad inimesed end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega Valimiste fn: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi · Hariv fn

Ühiskonnaõpetus

20

doc

Ühiskonna kursus

Tõrjutust võib põhjustada: töötus, erivajadused või piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erisused. Sotsiaalne turvalisus on inimeste kindlustunne ja majanduslik toimetulek, mida tagab kogu ühiskond, eelkõige aga valitsus oma poliitikaga. Sotsiaalturva liigid: a) sotsiaalkindlustus ­ pensionikindlustus, see mida oled ise kogund b) sotsiaalabi ­ see mida saad teiste rahade eest 2010 on kuulutatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Valitsemine Võimude lahusus- täidesaatevvõim(valitsus), kohtuvõim(parlament) ja seadusandlikvõim(kohtud). Demokraatlik valitsemiskord=põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism- valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. A) sisulised piirangud ­ võimuinstitutsioonidel on keelatud teha teatud asju B) protseduurilised piirangud ­ mingi toimingu sooritamisel tuleb jälgida seaduses sätestatud korda

Ühiskonnaõpetus

32

doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Parlamendid on kahekojalised. Esimene koda valitakse vastavalt osariikide rahvaarvule, teine koda kaitseb osariikide erihuve, seal on osariikidel enam-vähem võrdne arv esindajaid. Nt USA, Argentiina, Mehhiko, Brasiilia, Saksamaa, Austria, India, Kanada, Sveits, Venemaa. Osariikidel on oma parlamendid ja valitsused, mõnikord ka oma kodakondsus. Konföderatsioon e riikide liit on ühendus, mille liikmed on säilitanud suveräänsuse, pole ühist riigipead või keskvalitsust. Nt SRÜ, NATO, Euroopa Liit Dominioon oli kunagi Briti impeeriumi koostisosa tavalisest veidi suuremate õigustega. Praegu on need riigid sõltumatud, kuigi nende riikide riigipea on Elizabeth II, keda kohapeal esindab kindralkuberner (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Bahama saared). ÕIGUSRIIK JA VÕIMUDE LAHUSUS Õigusriigi põhimõtted hakkasid kujunema juba keskaegses Euroopas, kui riiki hakati vaatlema institutsioonina, mille ülesandeks oli lahendada feodaalisandate omavahelisi konflikte õigluse vaimus.

Ühiskond

Meedia

Kommentaarid (0)